Obsah (10)

§ 184§ 199§ 65§ 69§ 64§ 74§ 68§ 218§ 75§ 83

1-16-4513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-4513 (15230106144) Kohtunik Liina Poh

§ 184

lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Kaitsja Levan Napetvaridze – isikukood 37801260220, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht: XXX OÜ, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Levan Napetvaridze

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (23.08.2013.a episood) ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 30.12.2013.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-10790 mõistetud raskema karistusega 9 kuud ja 22 päeva, milline asendati

§ 69alusel 584 tunni üldkasuliku tööga.

Karistus kantud. Süüdi tunnistada Levan Napetvaridze

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 9 kuud.

Süüdi tunnistada Levan Napetvaridze

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (19.12.2015 ja 01.02.2016.a episoodid) ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Levan Napetvaridze ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8.läbib katseaja vältel narkomaanide rehabilitatsiooni-programmi, milliseks ta on kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku andnud ning millega tuleb alustada esimesel võimalusel; 9.mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased); 10.osaleb sotsiaalprogrammides.

§ 74

lg 1 alusel määrata Levan Napetvaridze katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 19.12.2015 – 20.12.2015 ja 01.02.2016 – 03.02.2016, s.o. 5 päeva karistusaja hulka. Levan Napetvaridze suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Levan Napetvaridzelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 312 eurot ja ekspertiisikulu 825 eurot riigituludesse. Kohustada Levan Napetvaridzet tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 184.33 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Levan Napetvaridze, kriminaalasi 1- 16-4513, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 1197 eurot riigi kanda. Asitõendid: - fooliumpaberist voldikud (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaat salvestisega (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde; - DNA karbid, klaasist pudel (paberkotis), kreemituub, tulemasin, klaasist pudeli põhi (paberkotis), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Levan Napetvaridzet selles, et tema omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 12.07.2015 kell 14.45 ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüül. Nimetatud ainet hoidis ta enda juures kuni 12.07.2015, mil ta kella 14.45 paiku Tallinnas Järveotsa tee 1 asuva maja juures leiti ning tema läbivaatuse käigus tuvastati tema taskus olevast rahakotist kolm fooliumvoldikut, milles oli pulber kogumassiga 0,052 grammi, mis sisaldas 5,1% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0027 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Levan Napetvaridze toime suures koguses narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise, so

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Levan Napetvaridzet selles, et tema, isikuna, keda oli 01.11.2012 karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, tungis ajavahemikul 23.08.2013 kell 18.00 kuni 24.08.2013 kell 12.00 ukseluku lõhkumise teel Tallinnas Karu tn 9 maja ette pargitud sõiduautosse VW Golf reg-märgiga XXX ning võttis nimetatud sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad esemed: MP3 mängija Creative väärtusega 90 eurot; GPS TomTom väärtusega 150 eurot; lukuga CD-plaatide hoidja Hama koos filmidega, koguväärtusega 250 eurot; matkavarustus (s.o magamiskotid, telk, küpsetamisasjad, toolid, taldrikud) koguväärtusega 600 eurot ning meeste riided koguväärtusega 350 eurot. Kokku tekitati erinevate esemete vargusega kannatanule kahju summas 1440 eurot. Samuti süüdistatakse Levan Napetvaridzet selles, et tema, olles 08.11.2015 ja 30.11.2015 karistatud

§ 218

lg 1 alusel, võttis 19.12.2015 kella 14.32 paiku Tallinnas Toompuiestee 37 asuva Balti Jaama Selveri müügisaalis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe konservi vürtsliha maksumusega 1.49 eurot ja 2 küpsetusšokolaadi maksumusega a´ 2.29 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 6.07 eurot ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti süüdistatakse Levan Napetvaridzet selles, et tema, viibides 01.02.2016 kella 19.30 paiku Tallinnas Kadaka tee 76F asuva Säästumarketi müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe lati Valla lastevorsti maksumusega 1.39 eurot ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega Levan Napetvaridze pani sissetungimisega ning süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Levan Napetvaridze, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.05.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Levan Napetvaridze karistamist

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo (23.08.2013 episood) toimepanemise eest vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks raskema karistusega, s.o Harju Maakohtu poolt 30.12.2013 mõisteti vangistusega 6 kuud, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu poolt 01.11.2012 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 kuu ja 28 päeva võrra ning saadi liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 sätteid kohaldades jäi lõplikuks vangistuseks 9 kuud ja 22 päeva, milline asendati

§ 69alusel 584 tunni üldkasuliku tööga.

Töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Harju Maakohtu poolt 30.12.2013 järgi mõistetud üldkasulik töö on sooritatud ning nimetatud karistus on seega täielikult ära kantud.

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Levan Napetvaridze karistamist vangistusega 1 aasta ja 9 kuud.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo (episoodid 19.12.2015 ja 01.02.2016) toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Levan Napetvaridze karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, saades liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2015 kuni 20.12.2015 ja 01.02.2016 kuni 03.02.2016, s.o 5 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Levan Napetvaridze juurest leitud narkootilise aine kogus oli mõeldud üksnes isiklikuks tarvitamiseks ning isiku kohta puudub info, et ta tegeleks narkootilise aine edasiandmisega teistele isikutele; tema poolt toime pandud kahe viimase varguse episoodiga kahju ei tekitatud ning varastatu väärtus oli marginaalne; isik on leidnud endale ametliku töökoha ning on valmis läbima narkomaanidele mõeldud ravikuuri. Olles isikuga korduvalt kohtunud ning märganud positiivseid muutusi nii tema välimuse kui suhtumise koha pealt, on prokurör seisukohal, et isikule võib anda võimaluse näidata, et ta on ravi toel võimeline elama seaduskuulekat elu.

§ 74

sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima

§ 75

lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 5 alusel läbima katseaja vältel narkomaanide rehabilitatsiooni-programmi, milliseks ta on kokkuleppe sõlmimisel nõusoleku andnud ning millega tuleb alustada esimesel võimalusel;

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased);

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides.

Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - fooliumpaberist voldikud (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaat salvestisega (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde; - DNA karbid, klaasist pudel (paberkotis), kreemituub, tulemasin, klaasist pudeli põhi (paberkotis), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 312 eurot, ekspertiisikulu 825 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik