1-12-9723/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9723 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2016 määrus Ruslan Krutškovski (ik 37602020255) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ruslan Krutškovski vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses Ruslan Krutškovskile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Ruslan Krutškovskilt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetlus kaitsja osutatud õigusabi eest.
7. Ruslan Krutškovskilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Ruslan Krutškovski, 1-12-9723, menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. detsembri 2012 otsusega mõisteti Ruslan Krutškovskile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
12. septembri 2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti R. Krutškovskile liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka. Kinnipeetav asus karistust kandma
13. jaanuaril
15. Harju Maakohtu
16. mai 2015 määrusega täpsustati R. Krutškovski kandmisele kuuluva karistuse aega ning arvati karistusest maha Saksamaa Liitvabariigis ajutises loovutamises viibitud aeg 4 kuud 28 päeva. Seega lõpeb kinnipeetava karistusaeg
17. jaanuaril
19. Tartu Vangla esitas
20. märtsil 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Krutškovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
21. Tartu Maakohtu
22. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R. Krutškovski tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistavad tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning süüdlase isik. R. Krutškovski on varasemalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, sh narkokuriteo eest. Hetkel kannab isik teist vanglakaristust ja seda kuriteo eest, mille ta pani toime katseajal. Ka rikkus R. Krutškovski käitumiskontrolli ajal korduvalt narkootikumide tarvitamise keeldu. Seega ei ole varasemad karistused suunanud kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele. Hetkel kahtlustatakse R. Krutškovskit Saksamaal kuulumises organiseeritud gruppi, mis tegeles maksukuritegude toimepanemisega. Ebaseadusliku tegevusega välditi üle 8 miljoni euro ulatuses maksude tasumist. Kuigi vangistuses on R. Krutškovski osalenud ka taasühiskonnastavates tegevustes, on tal hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav vaidlustas vangla käskkirja ning see on halduskohtu menetluses. Positiivseks tuleb pidada vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu. Vabaduses võib uute kuritegude toimepanemise riski suurendada R. Krutškovski narkosõltuvus. Kohus ei olnud veendunud, et isikul on piisavalt tahtmist uimastite tarvitamisest hoiduda. R. Krutškovski on ka varasemalt üritanud narkootikumidest loobuda, kuid on siiski tarvitamist jätkanud. Määruskaebus
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Krutškovski kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja hinnangul ei peaks Saksamaal toimuv kriminaalmenetlus mõjutama R. Krutškovski ennetähtaegset vabastamist. Menetluse tulemused ei ole veel teada. Kaebuse kohaselt on R. Krutškovski ühiskonnale palju turvalisem, kui ta allutada kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. Nii vangla kui prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu järeldused
24. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolud kogumis ei võimalda R. Krutškovski vangistusest vabastamist. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu määruse igakülgsete põhistusega ning märgib vastusena kaebusele vaid järgmist.
25. R. Krutškovski kannab vanglakaristust teist korda. Mõlemal korral on karistus mõistetud narkokuriteo toimepanemise eest. Käesoleva vangistuse kaasa toonud kuriteo pani süüdlane toime katseajal. Lisaks ei suutnud R. Krutškovski varasemal katseajal hoiduda narkootikumide tarvitamisest, mis on isiku puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise ajendiks. Kõik eeltoodu viitab, et R. Krutškovski ei pruugi ka praegusel juhul tulla toime katseaja tingimuste täitmisega ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seda, et R. Krutškovski ei ole veel täielikult suunatud õiguskuulekale käitumisele, ilmestab ka distsiplinaarkaristuse olemasolu. Samas tuleb arvestada, et vangla käskkiri on halduskohtus vaidlustatud ning käesolevaks ajaks ei ole asjas lahendit tehtud. Võimaliku kuritegeliku käitumise hindamisel on oluline ka Saksamaal toimuv kriminaalmenetlus, kuigi asja tulemus ei ole kohtule teada. Maakohus ei olegi nimetatud asjaolule ülemäära tähelepanu pööranud ning on põhjendanud R. Krutškovski vabastamata jätmist pigem teiste asjaoludega.
26. R. Krutškovski elutingimused vabaduses on head ning ta on vanglas tegelenud enese täiendamise ja parandamisega. Samas ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et ennetähtaegselt vabanedes suudaks R. Krutškovski käituda õiguskuulekalt ning hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Vangla ja prokuratuuri toetav arvamus näitavad, et isiku puhul on näha teatavaid positiivseid muutusi ning soovi ennast parandada. Kohtu hinnangul ei ole need muutused aga veel piisavalt kinnistunud. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve on kindlasti ühiskonda naasmisel toeks, kuid seda vaid juhul, kui süüdlane ise on valmis ennast muutma. Nagu märgitud, ei ole kolleegium veel kindel R. Krutškovski motiveerituses elada edaspidi seaduskuulekalt. Seega tuleb R. Krutškovskil hetkel karistuse kandmist jätkata.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
28. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
29. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaat M. Valgel maakohtu määruse ja protokolliga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus ei pea tasutaotlust nimetatud ulatuses põhjendatuks ning vähendab tulenevalt RÕS § 22 lg-st 7 kaitsjale kindlaksmääratavat tasu. Tasu vähendades peab ringkonnakohus silmas, et vandeadvokaat viibis ka maakohtu istungil, mistõttu ei tohiks protokolliga tutvumine võtta ülemäära aega. Ka maakohtu määrus ei ole väga pikk ega mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud dokumentidega võimalik tutvuda 0,5 tunni jooksul. Kaitsja määruskaebus kordab suuresti maakohtu seisukohti ning seadusesätteid. Kaebuse sisuline osa on küllaltki napisõnaline ning asjakohaseid põhjendusi on vähe. Arvestades eeltoodut tuleb pidada põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse 48 euro ulatuses, sh käibemaks 8 tundi. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu kokku 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel R. Krutškovski kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas