lg 2 p 2 järgi ning Riivo Piisangu ja Alari Promani süüdistuses
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 30.05.2016 Prokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatavad
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (03.-04.11.2015) ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui Riivo Piisang 2 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada T õ n u PAJO
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu 24.02.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu 16 (kuusteist) päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni,
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 09.12.2015. 3. Süüdi tunnistada A l a r i PROMAN
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (09.-10.12.2015) ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Proman 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
alusel talle pandud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 21 alusel kohustuse - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 1-(1-bensofuraan-5-üül)-N-etüülpropaan-2-amiin (5-EAPB) ja 3-fluorofenmetrasiin (3-FMP) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. 1-(1-bensofuraan-5-üül)-N-etüülpropaan-2-amiin (5-EAPB) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 0,85 grammist (0,251,5 grammi) narkootilisest ainest ja 3-FMP puhul 0,575 grammist narkootilisest ainest. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei olnud võimalik määrata narkootilise aine puhast kogust, siis lähtudes kohtutoksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni arvamusest, piisab leitud narkootilisest keskmiselt narkojoobe tekitamiseks 125 inimesele. Suures koguses narkootiliste aine käitlemisega panid Riivo Piisang ja Alari Proman toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Tõnu Pajo varem narkootilise aine käitlemises süüdimõistetud isikuna
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava Riivo Piisangu, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R. Piisangu süüditunnistamist
Mõistetud karistusest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust.
Piisang 2 aasta 10 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. R. Piisangul tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 1341,60 eurot võrdsetes osades igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Süüdistatava Tõnu Pajo, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T. Pajo süüditunnistamist
Mõistetud karistust tuleb
lg 2 alusel suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks jääb 5 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust algusega 09.12.2015. Süüdistatav peab 12 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiste maksetena tasuma menetluskulud kogusummas 1703 eurot. Süüdistatava Alari Promani, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A. Promani süüditunnistamist § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 7 kuud, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva.
alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui A.Proman 2 aasta 8 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja
Süüdistatav peab 12 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiste maksetena tasuma menetluskulud kogusummas 1 187 eurot. 5 Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Toimepandut kahetsesid. Prokurör ja A.Promani kaitsja jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R. Piisang, T. Pajo ja A. Proman tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõenditest narkootiline aine tuleb jätta EKEI käsutusse; DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde; narkootilise aine pakendamise vahend tuleb hävitada ja telefon koos SIMkaardiga tagastada nende seaduslikele valdajatele pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.