Obsah (6)

§ 141§ 146§ 64§ 143§ 63§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-101 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlusta

§ 141

lg 2 p 1 järgi 6 aasta ning

§ 146

järgi 2 aasta pikkuste vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus temale liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

Riigikohus 26.08.2011 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2011 ja Harju Maakohtu 22.12.2010 otsused R. Boitsovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 141

lg 2 p 1 järgi ning talle

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Riigikohus tunnistas R. Boitsovi süüdi

§ 143

lg 2 (

§ 143

lg 2 p 1) järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 63lg 2 alusel mõistis Riigikohus R.

Boitsovi liitkaristuseks 4 aastat vangistust. R. Boitsovi karistusaeg algas 17.02.2014 ja lõppeb 17.02.

2. Tartu Maakohus 13.04.2016 määrusega jättis R. Boitsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse kesksed väited on järgmised. 2.1 Maakohus hindas positiivseks R. Boitsovi vangistusaegse käitumise, s.o temal kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, töötamise vangla majandustöödel ning sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbimise. Samuti pidas kohus heaks R. Boitsovil vabanemisjärgselt elukoha olemasolu, sinna elama asumise koos vendadega, võimaluse saada materiaalset ja moraalset abi sõpradelt ning tema varasema töötamise. Veel märkis kohus ära, et kinnipeetaval on lukksepa kutse ja rahalised vahendid esmavajaduste katmiseks. 2.2 Edasi pidas maakohus vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et kuigi R. Boitsov nüüd kuritegusid tunnistab, siis varasema riskihindamise ajal ta alaealiste tüdrukute suhtes toimepandud seksuaalkuritegu eitas. Samas üritab ta toimepandut kergendada, tuues välja, et tüdrukud ise provotseerisid teda, lisades, et on samalaadseid tegusid teinud ka täiskasvanud meestega. Seega ei võta R. Boitsov enda tegude eest täielikku vastutust, vaid püüab seda jaotada ja oma panust minimaliseerida, seda muuhulgas kannatanuid kritiseerides ja ennast õigustades. 2.3 Veel märkis kohus ära, et vangla R. Boitsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta, hinnates kinnipeetava kõrgohtlikuks ja nimetades eriti ohustatuina ära alaealised tütarlapsed. Oht seisneb seksuaalses ärakasutamises ja ohu realiseerumine on kõige tõenäolisem, kui R. Boitsovil puudub terve paarisuhe ning kui ta sõlmib uusi tutvusi alaealiste tüdrukutega. Riskihindamise tulemusena on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 27%, st risk on suhteliselt kõrge. 2.4 Eeltoodu alusel leidis kohus, et vaatamata mõningatele positiivsetele momentidele on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. MÄÄRUSKAEBUSED 3.-
3. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused kaitsja Rainer Objartel ja süüdimõistetu ise.
4. Vandeadvokaat R. Objartel taotleb lahendi tühistamist ja R. Boitsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist või alternatiivsena tema kaitsealuse vabastamise uut arutamist kuue kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. 3.1 Kaitsja hinnangul on kohus jätnud arvestamata R. Boitsovi osas esinevad positiivsed momendid, s.o tema isiku, käitumise karistuse kandmise ajal, osalemise rehabiliteeritavates tegevustes ja tema vabanemisjärgsed elutingimused. Samuti leiab vandeadvokaat, et kohtumäärus ei ole piisavalt motiveeritud, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Edasikaebuse kesksed argumendid on täpsemalt järgmised. 2 3.2 R. Boitsov on vanglas viibinud pikka aega. Seetõttu vajab ta karistuse kandmiselt vabanedes resotsialiseerumiseks tuge ja abi, mida saaks talle võimaldada läbi käitumiskontrollile allutamise. Võimalikud riskid oleksid maandatud seatavate kohtrollnõuete- ja kohustustega. 3.3 Vangla koostatud iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et R. Boitsov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi “Uus suund.” Kinnipeetav on kindel, et programmist tulenevalt teadvustab ta endale riskitegureid, mis on tema elukäiku mõjutanud ja see aitab tal tulevikus õiguskuulekalt elada. Ka on R. Boitsov käitunud korrektselt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning lisaks on ta vanglas pikalt töötanud. 3.4 Kohtuistungil nähtus, et R. Boitsov ei õigusta kuritegu, mille eest ta karistust kannab. Seega on karistus oma eesmärgi täitnud. R. Boitsovile tuleks anda võimalus rakendada positiivseid muutusi väljaspool kinnipidamisasutust ning tõestada, et muutused on ka tegelikult toimunud. 3.5 Uue kuriteo riskid on maandatavad, kohaldades R. Boitsovi suhtes käitumiskontrolli ajaks kohustust asuda kohtu poolt määratava aja jooksul tööle või sama aja jooksul võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. R. Boitsovil on tahe ja motivatsioon riskivaldkonnaga tegeleda. Tema madalat uute kuritegude toimepanemise riski näitab ka asjaolu, et vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses on riskide maandamiseks tehtud ettepanek vaid ühe kohustuse – asuda tööle kohtu määratud aja jooksul – seadmiseks. 3.6 Vangla on iseloomustuses märkinud, et R. Boitsov on kõrgohtlik, kuigi uue kuriteo riskiprotsent on madal – uue kuriteo tõenäosus kahe aasta jooksul on 14 % ja uue vägivaldse kuriteo tõenäosus 27 %. Kaitsja esitas kohtule Tartu Vangla psühholoog L.P poolt R. Boitsovile antud dokumendi, milles on kinnipeetava riskihindamise tulemuseks märgitud madal-mõõdukas. Uue kuriteo riski on viidatud dokumentides hinnatud erinevalt, mistõttu tulnuks kohtul vastuolu osas seisukoht kujundada. 3.7 Maakohus on jätnud arvestamata R. Boitsovi vabanemisjärgsed head elutingimused. Kinnipeetav on kontakti võtnud elukoha lähedal asuvate erinevate ettevõtetega, kus ta võiks tööd leida ning isik ise hindab töökoha leidmise võimalusi heaks. R. Boitsov on kinnitanud, et tal on erinevaid oskusi, nt on ta varem töötanud kaubanduses, metsatöödel, koristajana, laotöödel, puhastusteeninduses ja kolimisteenust osutanud. Samuti on kinnipeetav valmis end vajadusel Eesti Töötukassas arvele võtma, kui ta töökohta iseseisvalt ei leia. Lisaks eelnevale on R. Boitsovile garanteeritud igakuine sissetulek toetuste näol 255 eurot kuus ja tal on vabanemisfondi kogunenud umbes 650 eurot. Seega oleks kinnipidamisasutuse välise elu alustamiseks stardikapital olemas. Samuti on R. Boitsovil elukoht, kus ta elaks koos vendadega ning tema tuttavad on avaldanud soovi teda nii majanduslikult kui vaimselt toetada (olemas on vastavad kirjalikud kinnitused). R. Boitsov kinnitas, et vanade tuttavatega, kes on avaldanud talle negatiivset mõju, on tal suhted katkenud ja neid ei kavatse ta taastama hakata. Ka eeltoodu vähendab uue kuriteo riski. 3.8 R. Boitsovi käesoleval ajal vabastamise poolt räägib ka tema tervislik seisund. 3.9 Juhul kui ringkonnakohus ei pea R. Boitsovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist võimalikuks, siis arvestades kõiki positiivseid momente, on põhjendatud selle küsimuse uus arutamine kuue kuu pärast. Viidatud variandi rakendamise kasuks räägib see, et vastavalt individuaalsele täitmiskavale saab R. Boitsov alates augustist 2016 kanda karistust avavanglas. Selline võimalus avaneb vaid kinnipeetavale, kes käitub karistuse kandmise ajal korrektselt.
5. Kaitsja R. Objartel esitas R. Boitsovi soovil määruskaebusele ka täienduse, milles juhindudes KrMS § 4081 lg-st 3 ja isikuandmete kaitse seaduse (edasiselt IKS) § 4 lg 2 p-st 3 taotleb, et tema kaitsealuse suhtes tehtud maakohtu lahendit ja käesolevas kaebemenetluses tehtavat ringkonnakohtu lahendit ei avalikustataks üldse või avalikustataks üksnes kohtumääruste sissejuhatavad osad ja 3 resolutiivosad ühes R. Boitsovi nime asendamisega tähemärkide või initsiaalidega, kuivõrd määrused sisaldavad kinnipeetava terviseandmeid.
6. R. Boitsov enda määruskaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist kriminaalhooldusametniku kontrolli alla ühes kontrollnõuetele ja kohustustele allutamisega. 5.1 R. Boitsovi arvates ei ole maakohus arvesse võtnud kõiki asjaolusid, mis kinnitavad tema soovi elada edaspidi seaduskuulekat elu. Kuriteo toimepanemisest kuni käesoleva ajani on möödunud ligi 11 aastat, kus ta on elanud seaduskuulekat elu. See näitab, et tegu oli üksikjuhtumiga, mis on ära märgitud ka vangla tehtud iseloomustuses. Samuti kinnitab R. Boitsov, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund,“ ta on ise tahtnud teha tööd ja töötada, distsiplinaarkaristused tal puuduvad ning ta ei ole omaks võtnud vangla subkultuuri. Vabaduses ootavad teda elukoht, toetavad sõbrad-tuttavad ja tal on võimalik saada ka töökoht. Oma kuritegu ta ei õigusta, vaid kahetseb siiralt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et R. Boitsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Samuti ei pea kolleegium otstarbekaks arutada kinnipeetava vabastamise küsimust vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud üldisest üheaastasest tähtajast lühema aja pärast. Määruskaebused vastavates taotlustes jäävad täielikult tagajärjetuiks. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
8. Kõigepealt tuleb märkida, et vastupidiselt kaitsja R. Objartelile hindab ringkonnakohus esimese kohtuastme põhistused piisavateks ning KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumist kohtule ette heita kindlasti ei saa. Nimelt on kohtumääruses käsitletud kõiki

§ 76

lg-s 4 ära nimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materiaalseid eeldusi, sealhulgas R. Boitsovi vangistusaegset käitumist, tema isikut ning ka vabanemisjärgseid elutingimusi, s.o asjaolusid, mille arvestamata jätmist vandeadvokaat maakohtule ette heidab. Olgu sellel kohal ka ringkonnakohtu poolt ära märgitud, et R. Boitsovi käitumine vanglas on tõepoolest vaadeldav positiivsena ning etteheiteid ei saa teha ka teda vabaduses ees ootavate elamistingimuste kohta (s.o olemas on elukoht, lähedaste ja sõprade tugi, mõningased rahalised vahendid ja ehk ka töökoha saamise väljavaated). 8. Tulenevalt määruskaebuse väidetest, peabki ringkonnakohus edasi aga vajalikuks selgitada seda, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise kaalumisel ei saa tugineda üksnes teda ja tema elutingimusi heast küljest näitavale teabele, vaid arvestama peab kõiki

§ 76lg 4 loetelus toodud punkte nende kogumis.

Lisaks tuleb aga silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil. Käesoleval juhul peabki ka ringkonnakohus vajalikuks jätta kinnipeetava R. Boitsovi edasi karistust kandma ajendatuna just tema kuriteo raskusest ja süü suurusest.

1. Nimelt omistab kriminaalkolleegium suurt tähtsust R. Boitsovi poolt toime pandud seksuaalkuritegude asjaoludele ja tema süü suurusele neis, mille valguses ei ole süüdimõistetu vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel põhjendatud. Ringkonnakohus juhibki tähelepanu asjaolule, et R. Boitsov kannab vanglakaristust selle eest, et tema kavatsetult sundis ühte 12-aastast tüdrukut endaga suguühendusele ning teise sama vana tütarlapse kaasas sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil. Ehk siis kannatanuteks olid lapsed, kelle kontrollimine ja hirmutamine on nende nooruse ja kogenematuse tõttu oluliselt lihtsam kui täiskasvanud isikute puhul.
2. Eeltoodut silmas pidades ei saa apellatsioonikohus kuidagi nõustuda määruskaebuste seisukohaga, nagu esineks käesolevalt piisavalt positiivseid asjaolusid, mis põhjendavad R. Boitsovi 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist juba praeguselt, kus ta on karistusest ära kandnud umbes kaks aastat ja kolm kuud. Seda enam, et Tartu Vangla kontaktisiku poolt koostatud iseloomustuse kohaselt kaldub kinnipeetav tänini kannatanuid kritiseerima ja enda tegusid õigustama. Samuti on R. Boitsov vangistusasutuses läbi viidud riskihindamise kohaselt kõrgohtlik lastele, ohustatud on alaealised tütarlapsed ning oht seisneb seksuaalses ära kasutamises.
3. Järgmiseks ringkonnakohus, jätkates vastamist edasikaebuse väidetele, peab asjakohatuks etteheidet, mille kohaselt ei ole maakohus kujundanud seisukohta asjaolus, et R. Boitsovi uue kuriteo riski on dokumentides hinnatud erinevalt. Nimelt on Tartu Vangla koostatud iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk riskiprotsent) vaid üks tegur, mida maakohus

§ 76

lg-s 4 nimetatud aspekte analüüsides arvestas ning mida vaatab nüüd ka apellatsioonikohus. Ehk siis kohtute lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel mingitki otsustavat tähendust olnud ei ole.

1. Veel on kaitsja määruskaebuses põhjendanud R. Boitsovi vabastamise vajadust tema tervisliku olukorraga. Apellatsioonikohus vandeadvokaadi vastavat arvamust aga ei jaga, kuivõrd kinnipeetavale tagatakse vanglas arstiabi ning samuti suunatakse ta vajadusel ravile väljapoole vangistusasutust asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (vangistusseaduse §-d 52 ja 53).
2. Ringkonnakohus jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata ka selle alternatiivses taotluses määrata R. Boitsovi vabastamise küsimus kohtus uuesti arutamisele kuue kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest. Nimelt on asjaolud, millistel kohtud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamisest keelduvad sedastatavad ka kuue kuu pärast ning see ajaperiood ei oleks piisav järeldamaks R. Boitsovi karistuse eesmärkide täidetust. Seejuures ei veena kolleegiumit vastupidisele seisukohale ka edasikaebusest selguv teave, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetav väidetavalt augustis avavanglasse.
3. Viimaseks võtab Tartu Ringkonnakohus seisukoha kaebepoole taotluses, et Tartu Maakohtu 13.04.2016 määrust ja apellatsioonikohtu poolt käesolevas kaebemenetluses tehtavat lahendit ei avalikustataks üldse või tehtaks avalikuks üksnes kohtulahendite sissejuhatavad osad ja resolutiivosad ühes R. Boitsovi nime asendamisega tähemärkide või initsiaalidega. Taotluse aluseks on väide, et mõlemad kohtumäärused sisaldavad kinnipeetava terviseandmeid. 14.1 Kõigepealt märgib apellatsioonikohus, et taotluse piirata Tartu Maakohtu 13.04.2016 määruse avalikustamist saab läbi vaadata lahendi teinud kohus. Seetõttu edastab ringkonnakohus vandeadvokaadi poolt esitatud määruskaebuse lisa lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. 14.2 Teiseks, vaadates läbi kaebajate taotluse piirata käesolevalt tehtava määruse avalikustamist, jätab ringkonnakohus esitatud soovi rahuldamata. Vastavat otsustust põhjendab kolleegium järgmiselt. 14.2.1 Ringkonnakohus märgib esmalt selgituseks, et KrMS § 4081 lg-s 1 kehtestatud üldpõhimõtte kohaselt on kohtulahend kriminaalmenetluses avalik. Võimalust, et kohtulahend jäetakse tervikuna avalikustamata, kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Samuti ei tulene KrMS §-st 4081 üldist nõuet, et avaldatavas lahendis ei tohi süüdlase isik olla tuvastatav, vaid selle paragrahvi lg 3 kohaselt ei tohi isik olla tuvastatav juhul, kui otsuses kajastuvad delikaatsed isikuandmed või isikuandmed, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Sellisel juhul avalikustab kohus kas omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. 5 14.2.2 Delikaatsete isikuandmete määratluse sätestab IKS § 4 lg
4. Kaitsja määruskaebuse lisas on oma taotlust põhjendanud sooviga mitte avalikustada andmeid R. Boitsovi terviseseisundi kohta, s.o viidatud on IKS § 4 lg 2 p-le
5. 14.2.3 Ringkonnakohus leiab, et käesolev lahend mingeidki kinnipeetava terviseseisundi kohta käivaid andmeid ei sisalda (samuti ei ole tuvastatavad teisedki IKS § 4 lg-s 2 toodud andmed), mistõttu tuleb kaebepoole taotlus määruse avalikustamise piiramiseks jätta rahuldamata.
6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Juhindudes KrMS § 4081 lg-test 2 ja 3 jätab ringkonnakohus rahuldamata ka määruskaebuse lisas esitatud taotluse Tartu Ringkonnakohtu poolt käesolevalt tehtava lahendi avalikustamise piiramiseks.
7. Vandeadvokaat R. Objartel esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega kohtumisele Tartu Vanglas 1 tund ning maakohtu määrusega tutvumine ja edasikaebuse koostamine võttis 1,5 tundi, mille eest ta taotleb tasu kokku 100 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel R. Boitsovi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus