Obsah (8)

§ 162§ 174§ 230§ 657§ 173§ 138§ 175§ 340

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses puudub

§ 174

lg 10 kohane kinnitus, mistõttu mõistis maakohus menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja ilma käibemaksuta, s.o 600 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 2833 eurot 24 senti. Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas hageja ammendavad andmed kostjal lasuva võla kohta, esitatud dokumentides (korteriühistu põhikiri, esitatud arved ja raamatupidamisdokumendid) sisaldus ammendav info viiviste suuruse ja viiviste arvestamise korra kohta. Maakohtu järeldus, et hageja ei osanud märkida, millise perioodi eest ta võlga nõuab, on vastuolus asja materjalidega. Hageja selgitas, et kostjal tekkis võlg alates
2. aastast.
3. aastast alates lõpetas kostja arvete tasumise üleüldse. Kuna oma nõuete suuruse määramisel pidi hageja arvestama aegumistähtaegu, piirdus ta vaid nende võlanõuetega, milles ei ole aegumistähtaeg saabunud, ehk palus välja mõista kostjalt võlgnevus viimase kolme aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et kostja tunnistas temal võlgnevuse olemasolu summas 2467 eurot 90 senti ja oli nõus kompromisskokkuleppe sõlmimiseks. Maakohus oleks pidanud rahuldama hageja nõude kostja poolt tunnistatud võlasumma ulatuses. Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse. Kui kohtukulude jaotus jääb muutmata, vaidleb hageja selle suurusele vastu. Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud on 200 eurot.
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuväite kohaselt ei ole hageja nõuet tõendanud ning nõue on ebaselge. Maakohus on
5. septembril 2014 edastanud pooltele selgituskirja (I kd, tl 78), milles selgitas hagejale tema tõendamiskoormist ja seda, et nõude tõendamiseks peab ta

§ 230

lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Alles seejärel saab kostja anda oma seisukoha sellele, kas ta vaidleb hageja nõuetele tervikuna vastu või tunnistab oma võlga mingit liiki majandamiskulude või mingi ajavahemiku osas. Hageja ei ole kohtu poolt nõutud dokumente esitanud. Hageja ei esitanud viivise arvestust. Hageja ei saa eeldada, et kohus hakkab hageja eest arvutama välja kostja väidetava kohustuse suurust, otsides hageja esitatud protokollidest ja väljavõtetest viiteid viiviste suurusele, korteriomandi suurusele, kommunaalteenuste pakkujate kehtestatud tariife. Hageja on küll käsitlenud hagi esitamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tulenevaid nõude aegumise tähtaegasid, kuid on sellele vaatamata esitanud oma nõude tõendamiseks ka vanemad kui 3 aastat arved. Kostja ei ole võlgnevust tunnistanud ning hageja kostja omaksvõtule tuginev käsitlus on meelevaldne. Kostja vaid nentis, et hageja nõude olemasolu korral ning aegumistähtaegasid arvestades ei saa hageja poolt esitatud arvete nr 0611/196 – 0514/196 alusel tekkinud nõue olla suurem kui 2467 eurot 90 senti. Kostja menetluskulud maakohtus on mõistlikud ja põhjendatud. 4 EDASPIDINE MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

1. Ringkonnakohus selgitas
2. jaanuaril 2016 toimunud kohtuistungil, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, jättes pooltele selgitamata, kuidas on menetluses jaotatud tõendamiskoormis, mida peab hageja, arvestades kostja vastuväiteid, tõendama. Maakohus ei ole hagejale selgitanud tema kohustusi lähtuvalt kostja vastuväitest. Korteriühistul tuleb kohtule esitada teenuse osutaja poolt korteriühistule esitatud arved. Hageja peab tõendama, kuidas kostjale esitatud arved on kujunenud. Hageja esitas
3. veebruaril 2016 hagejale soojuse eest esitatud arved ning lepingu teenuse osutamise kohta majavalitsejaga. Kostja vaidles
4. märtsi 2016 dokumendis hageja nõuetele vastu. Kostja leidis, et maakohus on
5. septembril 2015 selgitanud pooltele tõendamiskoormist ja ei ole rikkunud menetlusõigusnorme. Puudub selgitus, miks hageja ei saanud
6. veebruaril 2016 esitatud arveid esitada maakohtu menetluses, kui nii kostja kui ka maakohus on hageja tõendamiskoormise täitmata jätmisele selgelt hageja tähelepanu juhtinud ning tõendite esitamise vajadust selgitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja nõude hoodlustasu ja küttekulu väljamõistmise osas rahuldamata ning teeb

§ 657

lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 2833 eurot 24 senti. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 1506 eurot 95 senti. Esmalt hindab ringkonnakohus kostja vastuväidet nõude aegumise osas. Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha hageja nõude põhjendatuse ja tõendatuse osas.

1. Hageja esitas
2. juunil 2014 hagi kostja vastu majandamiskulude väljamõistmiseks KÜS § 151 lg 1 alusel. Maakohus leidis õigesti, et korteriomaniku kaasomandi majandamise kulutuste tasumise kohustus tuleneb KOS § 13 lg-st
3. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest (I kd, tl 35–76) on hageja nõudeks perioodil jaanuar 2011 – mai 2014 tekkinud võlgnevus. Kostja leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud TsÜS § 146 lg 1 järgi. Kui hagejal on põhjendatud nõue kostja vastu, siis ei saa see nõue olla tekkinud enne
4. juunit 2011, s.o enam kui kolm aastat enne hagiavalduse esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsÜS § 146 kohaldamine käesoleval juhul õige. Majandamiskulud KÜS § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul ettenähtud ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt (iga kuu) (hageja põhikirja pd 3.2.
5. ja 3.2.8., I kd, tl 129). Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu
6. veebruari 2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11, p 11). 5 TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub sissenõutavaks korteriühistu poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel. Hageja arvetel on maksetähtpäevaks märgitud arve väljastamise kuule järgneva kuu viimane kuupäev. Hageja nõuab võlgnevust alates jaanuarist 2011, s.o arve nr 0111/196 alusel (I kd, tl 35). Nimetatud arve maksetähtaeg on
7. veebruar
8. Seega algas sellest arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg
9. detsembril 2011 ja korteriühistul on aega võlanõudega kohtusse pöörduda kuni
10. detsembrini
11. Hageja pöördus kohtusse
12. juunil 2014, seega õigeaegselt. Selline aegumistähtaja arvutamine on kooskõlas ka TsÜS § 147 lg 3 teise lausega, mille kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
13. Hageja nõue koosneb hooldustasu, kütte ja abonenttasu võlgnevusest. Kuigi hageja on selgitanud, kuidas ta on viiviseid arvestanud, ning nõude aluseks olevatel arvetel on märgitud viivis varasemate perioodide eest, ei tulene tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks nõudnud viivist vaidlusaluste arvete tasumisega viivitamise eest. Õige on ka kostja vastuväide, et hageja ei ole viivise arvestust kohtule esitanud. Hageja nõue hooldustasu osas tuleneb hageja
14. mai 2011 üldkoosoleku otsuse p-st 5, millega üldkoosolek otsustas kinnitada hooldustasuks ühe ruutmeetri kohta 0 eurot 42 senti (I kd, tl 12). Üldkoosoleku otsus on kehtiv ning on korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (KÜS § 13 lg 4). Vaidlust ei ole, et kostjale kuuluva korteri suurus on 54,9 m2 (I kd, tl 16). Seega on kostja igakuine hooldustasu 54,9*0,42=23,058, ehk ümardatuna arvetel märgitud 23 eurot 06 senti. Hageja nõuab hooldustasu perioodi jaanuar 2011 – mai 2014 eest, s.o 41 kalendrikuu eest. Kostja esindaja on kinnitanud ringkonnakohtu istungil, et kostja ei ole nõutud perioodil majandamiskulusid üldse maksnud (I kd, tl 182). Seega on kostja kohustus hooldustasu osas perioodi jaanuar 2011 – mai 2014 eest 945 eurot 46 senti (23,06*41) ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15. Hageja nõuab kostjalt küttekulu ja abonenttasu väljamõistmist. KÜS § 151 lg-st 1 ja hageja põhikirja p-dest 3.2.
16. ja 3.2.
17. lähtudes tuleb korteriomaniku majandamiskulu tasumise kohustuse arvutamisel lähtuda korteriomandi üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Vastavalt kohtunõudele on hageja
18. veebruaril 2016 esitanud soojusteenuse pakkuja, s.o VKG Soojus AS-i poolt vaidlusalusel perioodil, s.o jaanuar 2011 – mai 2014 eest esitatud arved hagejale osutatud soojusteenuse eest (II kd, tl 9–68). Kostja ei ole arvetele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt kostjale esitatud arved kooskõlas soojusettevõtte poolt esitatud arvete üldsumma ja kostja korteri üldpinna suhtega. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue küttekulu perioodi jaanuar 2011 – mai 2014 eest summas 1896 eurot 33 senti väljamõistmiseks rahuldada. Hageja esindaja ei suutnud ringkonnakohtu istungil selgitada, mida täpselt tähendab arvetel märgitud abonenttasu ning mille alusel seda nõutakse (I kd, tl 182). Abonenttasu maksmise kohustust ja selle suurust ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul ka
19. veebruaril 2016 esitatud
20. novembri 2009 teenuse osutamise leping (II kd, tl 69–70). Seega tuleb hageja abonenttasu nõue jätta rahuldamata.
21. Hageja põhjendatud ning aegumata nõue moodustub hooldustasu nõudest 945 eurot 46 senti ning küttekulu nõudest 1896 eurot 33 senti, s.o kokku 2841 eurot 79 senti (945,46+1896,33). 6 Seega on hageja arvestuslik nõue hageja tsiviilasjas esitatud nõudest suurem. Hageja nõue koosnes hooldustasu, küttekulu ja abonenttasu nõudest. Kohus jätab hageja abonenttasu nõude rahuldamata ning rahuldab hagi hooldustasu ja küttekulu väljamõistmise osas hagis ja apellatsioonkaebuses nõutud ulatuses, s.o 2833 eurot 24 senti.
22. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmise kohta. Maakohus on
23. septembri 2014 selgituskirjas märkinud, et hageja peab tõendama, kui suured olid tervikuna majandamiskulu mingis ajavahemikus, mille eest tasu nõutakse ning seejärel on kostjal võimalik võtta seisukoht, kas ta vaidleb hagile vastu või võtab võla täielikult või osaliselt õigeks. Selgituskirjas märkis maakohus, et hageja esitas koos arvamusega täiendavad tõendid, mistõttu andis maakohus kostjale tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võis hageja maakohtu selgituskirjast tuletada, et tema on omalt poolt vajalikud tõendid esitanud ning edaspidi lasub kostjal kohustus oma vastuväiteid tõendada.
24. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel käesolevas kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi ning apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja menetluskulud maakohtus (I kd, tl 136–142) on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 eurot ning lepingulise esindaja kulu 645 eurot (ilma käibemaksuta), s.o kokku 920 eurot ning ringkonnakohtus (II kd, tl 4–8) 736 eurot 95 senti, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 275 eurot, lepingulise esindaja kulu 450 eurot ning dokumentide koopia kulu 11 eurot 95 senti. Kostja leidis, et hageja apellatsiooniastme menetluskulud on ebamõistlikult suured, apellatsioonkaebuse koostamise kulu ei saanud ületada 2 tundi. Dokumentide kopeerimise arvest nr 1639 ei ole võimalik tuvastada, et koopiad on tehtud tsiviilasja tarbeks. Kuivõrd kostjale ei ole paberkandjal ühtegi hageja dokumenti edastatud, ei ole koopiakulu põhjendatud.

§ 138lg-te 1 ja 2 järgi on menetluskuluks muuhulgas ka riigilõiv.

Seega on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 (I kd, tl 15) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 275 eurot (I kd, tl 161), s.o kokku 550 eurot, põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus

§ 175lg-st 1, hinnates kulu põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 945 eurot (ilma käibemaksuta) ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus jätab maakohtu põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka menetlusdokumendiga ning menetlusosaline oleks saanud selle koostamisega ise hakkama. Ringkonnakohus vähendab hageja lepingulise esindaja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu ning loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei 7 olnud tegemist keeruka vaidlusega ning esindajal ei pidanud apellatsioonkaebuse koostamisele kuluma rohkem kui 3 tundi. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et koopiakulu ei ole põhjendatud.

§ 340

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Hageja esitas 16. veebruari 2016 menetlusdokumendi koos lisadega paberkandjal ning on täitnud

§ 340lg-s 1 kehtestatud nõude ärakirjade arvu suhtes.

Koopia eest esitatud arvest nr 1639 (II kd, tl 8) nähtub, et tehtud on 120 koopiat. Nimetatud kogus vastab hageja poolt esitatud soojusettevõtja poolt esitatud arvete kogusele arvestatuna

§ 340lg-s 1 sätestatud ärakirjade arvuga.

Põhjendamatu on kostja vastuväide, et tema ei ole paberkandjal dokumente saanud. See ei vabasta kostjat menetluskulude kandmise kohustusest. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses 1506 eurot 95 senti, s.o riigilõiv 550 eurot, lepingulise esindaja kulu 945 eurot ning koopiakulu 11 eurot 95 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8