Obsah (4)

§ 195§ 189§ 115§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-7

§ 195lg 1 ei sätesta ülesütlemisavaldusele vorminõuet, seega on võimalik ka järelduslik ülesütlemine Ts

ÜS § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena. Seega võimaldavad lepingu lõpetamise tahet järeldada asjaolud, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata, nagu ka lepingu tagasitäitmise nõude esitamine. Praegusel juhul võeti sõiduki valdus kriminaalmenetluse käigus hagejalt ära, sest sõiduk oli omanikult varastatud. AÕS § 95 lg 3 kohaselt ei toimu asja üleandmisega asja heauskset omandamist, kui asi on omaniku valdusest läinud välja varguse tõttu. Kuna kostja ei saanud lepingu eseme omanikuks, puudus tal võimalus müügilepingut hageja suhtes täita: kostja jaoks oli võimatu täita lepingust tulenevat kohustust anda lepingu eseme valdus hagejale üle ning hageja poolt lepingus toodud tingimuste kohaselt anda hagejale üle ka eseme omandiõigus. Kostja vastuväited hagile ei ole asjakohased. Kostja ei saanud sõidukit heauskselt omandada. Kostja seisukoht, et antud kahju eest peaks vastutama R.K., kelle õigusvastase teo tõttu said kõik antud sõidukiga seotud tehingud toimuda, ei ole asjakohane, kuna hagi on esitatud kostja vastu, kes oli sõiduki lepingu pool.

§ 189

lg 1 alusel võib üks lepingu pool nõuda lepingust taganemise korral üleantu tagastamist. Kostjal on kohustus tagastada hageja poolt makstud sõiduki müügihind 2684,29 eurot. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 225 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. T.G. esitas 30.05.
2. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohus põhjendanud, miks kohus ei ole arvestanud apellandi väitega, et vastustaja oleks pidanud esitama nõude isiku vastu, kes rikkus sõiduki registreerimise kohustust. Vahepealsed sõiduki omanikud ei ole oma kohustusi rikkunud. Apellant ei teadnud ega pidanudki teadma, et sõiduk on varastatud. Apellandi näol on tegemist sõiduki heauskse omandajaga; 2) oleks kohus pidanud kaasama menetlusse R.K., kes käitus oma ametikohustusi täites õigusvastaselt.
3. I.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandil võimalus esitada hagi nii E.P. kui ka R.K. vastu; 2) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Hagimenetluses valib hageja, kelle vastu ta hagi esitab ning kostja ega ka kohus ei saa otsustada, et hagi tuleks kellegi teise vastu esitada. Apellandi väited, et hageja oleks pidanud hagi esitama teiste isikute vastu, ei ole asjakohased.
6. Maakohus on hageja esitatud asjaoludele andnud õigusliku hinnangu ning leidnud õigesti, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. Apellandi arusaam, et nn vahepealsed auto valdajad ei rikkunud lepingulisi kohustusi, kui nad müüsid auto edasi, ei ole kooskõlas kehtivas õiguses tunnustatud nn lahutamispõhimõttega, mis avaldub TsÜS § 6 lg-s 3, mille kohaselt õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Lahutamispõhimõtte kohaselt eristatakse kohustustehingut, millega luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, osutada teenust jms) ja käsutustehingut, mis on suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid auto müügilepingu (kohustustehingu) ning tegemist oli kehtiva tehinguga. Asjaolude kohaselt ei saanud kostja käsutustehingut teha, kuna ta ei olnud saanud auto omanikuks ja tal puudus seetõttu õigus ja võimalus auto omandit hagejale üle anda. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja ei saanud auto omanikuks, samas oli ta auto eest kostjale lepingujärgse summa tasunud. Maakohus tuvastas, et hageja taganes lepingust. Selle järeldusega võib nõustuda. Hageja saab lugeda konkludentselt lepingust taganenuks, kuna arvestades seda, et politsei võttis hageja valdusest auto ja tagastas selle auto tegelikule omanikule, siis ei saanud hageja kostjalt lepingu täitmist nõuda. Kuna lepingu täitmise nõue oli välistatud, siis ei pidanud hageja kostjale andma eelnevalt täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks (omandi üleandmiseks), et seejärel nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hageja nõude alusena ebaõigesti viidanud

§-le 189, kuid see ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Olukorras, kus kohustuse täitmine on võimatu, vaadeldakse kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist konkludentse taganemisena lepingust, ning hageja nõude aluseks on

§ 115

lg 3.

§ 115

lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116

lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

1. Vastustaja on õigesti märkinud, et kostjal on omakorda nõudeõigus isiku vastu, kellelt tema auto ostis.
2. Apellandi väide, et maakohus oleks pidanud R.K. menetlusse kaasama, on arusaamatu. Kostja taotles maakohtus R.K. kaasamist iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Maakohus jättis taotluse rahuldamata (lk 45) ning kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Hagimenetluse käigu määravad pooled ning etteheide kohtule kellegi kaasamata jätmise osas ei ole asjakohane.
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Käesolevas asjas on maakohus TsMS § 174 lg 2 järgi menetluskulude suuruse kindlaks määranud ja ringkonnakohus peab käesoleva lahendiga määrama kindlaks ringkonnakohtus kantud kulude suuruse. 4 Vastustaja on märkinud, et tema menetluskuluks on maakohtus tasutud riigilõiv, mille mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus otsust ei muuda, seetõttu lisaks maakohtu poolt välja mõistetud 225 eurole muid kulusid apellant hüvitama ei pea. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi