1-14-8402/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8402 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. mai 2016 määrus Samso Tumaševitši (ik 36206106518) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Samso Tumaševitši kaitsja advokaat Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2014 otsusega mõisteti Samso Tumaševitšile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti S. Tumaševitši karistuse kandmise algusajaks
6. mai
8. Tartu Vangla esitas
9. veebruaril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Tumaševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
10. Tartu Maakohtu
11. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Tumaševitši käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea: isik osales tööhõives ja sotsiaalprogrammis ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses on süüdlasele tagatud elu- ja töökoht. Samas arvestas kohus, et S. Tumaševitšit on kriminaalkorras karistatud kokku 12 korda ning ta kannab neljandat vangistust. Viimased kaks karistust on mõistetud narkokuriteo eest. Süüdlane ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning tal on välja kujunenud kuritegelik elustiil. Maakohtu hinnangul on olemas suur oht uute kuritegude toimepanemiseks ning soodusteguriks on narkosõltuvus ja kriminaalne tutvusringkond, sh on kriminaalkorras karistatud tema võimalik tööandja. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Tumaševitši kaitsja advokaat K. Kiilo, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdlane on vangistuses teinud tööd, läbinud sõltuvust käsitleva programmi ja tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Alates
13. aprillist 2016 kannab S. Tumaševitš karistust avavangla osakonnas, kuid maakohus ei ole seda asjaolu arvesse võtnud. Süüdlasel on tasutud rahalised nõuded ning tal on vabanemisfondis 923 eurot. Vabaduses on S. Tumaševitšile tagatud töökoht XXX OÜ-s. Kuigi osaühingu juhatuse liige J.M. on kriminaalkorras karistatud, on isik oma karistused ära kandnud ning asunud seaduskuulekale teele. Kuna S. Tumaševitš on mustlasrahvusest, siis võib tema tööle asumine mõnda teise ettevõttesse tulenevalt ühiskondlikust hoiakust olla raskendatud. Süüdlane ei soovi vabaduses kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlust jätkata ning vangla hinnangul oli kriminaalse taustaga isikute mõju S. Tumaševitšile väike. Pigem võib uute kuritegude toimepanemise tuua kaasa narkosõltuvus, kuid isik soovib ka sellest vabaneda. Vangistuses on läbitud vajalik programm ning vabaduses on süüdlasel olemas tugivõrgustik. Varasemalt ei ole S. Tumaševitšil kriminaalhoolduse nõuete täitmisega probleeme olnud. Käitumiskontroll koos elektroonilise valvega aitavad süüdlase käitumist vabaduses kõige paremini kontrollida. Vangla hindab uute kuritegude toimepanemise ohtu madalaks ning toetab S. Tumaševitši vabastamist elektroonilise valve alla. Ühiskonda sulandumisele aitaks vajadusel kaasa ka kohustus osaleda sõltuvusravil või sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohtu järeldused
14. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolud kogumis ei võimalda S. Tumaševitši vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu määruse põhistusega ning märgib vastusena kaebusele vaid järgmist.
15. Eelkõige välistab S. Tumaševitši vabastamise süüdlase varasem elukäik. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku 12 korda, sh 4 korda vangistusega. Kinnipeetaval on pikka aega olnud probleeme narkosõltuvusega ning viimased karistused ongi mõistetud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Eeltoodu näitab selgelt, et S. Tumaševitšil on välja kujunenud pikaaegne kriminaalne käitumismuster ning tema eluviis on olnud riskeeriv. Neid asjaolusid arvestades on maakohus vaatamata vangla seisukohale õigesti leidnud, et S. Tumaševitši puhul on olemas reaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuna süüdlasel on nii palju kriminaalkaristusi ning ta ei ole enda käitumist siiski muutnud, siis ei ole ka ringkonnakohus piisavalt kindel, et seekord suudab S. Tumaševitš kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ka ei oleks sellise kinnipeetava vabastamine ilma väga oluliste vabastamist toetavate asjaoludeta kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Seetõttu on tema tingimisi karistuse kandmisest vabastamine välistatud.
16. Samas on selge, et S. Tumaševitši puhul on vangistuse kandmise ajal märgata positiivseid muutusi. Ta on teinud tööd, osalenud programmis ja käitunud kooskõlas vangla reeglitega. Samuti on S. Tumaševitš tasunud ära rahalised nõuded. Hetkel kannab kinnipeetav karistust avavangla osakonnas. Kolleegiumi arvates aitab karistuse kandmine avavangla osakonnas kaasa S. Tumaševitši resotsialiseerumisele ning on oluliseks sammuks enne täielikku vabadusse naasmist. Arvestades kinnipeetava varasemat kriminaalset minevikku peab kohtukolleegium oluliseks, et isik jätkaks karistuse kandmist. Kinnipeetaval on ka varasemalt olnud töö- ja elukoht ning lähedased suhted perekonnaga, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kriminaalset käitumist. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et vaatamata mitmetele S. Tumaševitši vabastamist toetavatele asjaoludele tuleb kinnipeetaval hetkel siiski jätkata karistuse kandmist vanglas.
17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
18. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk