Obsah (6)

§ 184§ 182§ 116§ 158§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-1647 11. mai 2016 Kadri Palm XXi kaebus Po

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-15-1647

1. XX esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse püstoli soetamisloa väljastamiseks enese ja vara kaitse eesmärgil
2. detsembril
3. PPA keeldus
4. märtsi
5. a otsusega nr 4.2-1/3730-4 XXile tulirelva soetamisloa väljastamisest (tl-d 24-27). PPA juhindus otsust tehes relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p-st 3 ja lg-st
6. PPA otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) Relvaloa taotleja suhtes läbiviidud järelkontrolli ja põhjaliku kaalutluse tulemusena on piisavalt alust asuda seisukohale, et XX on isik, kes võib käituda ettearvamatult. XXil on probleeme alkoholiga, misjärel ei suuda ta ennast kontrollida. XX on korduvalt teavitanud politseid temale kujutletavatest ohu ilmingutest, mida tegelikkuses ei ole aset leidnud. 2) Kuna XX ei ole võimeline teatud olukorras enda käitumist kontrollima, ei ole kindlustatud ka relva ohutu hoidmine. Sellest johtuvalt võib ta panna ohtu enda ja teiste isikute elu ja tervise. Oma senise käitumise ja eluviiside tõttu on XX sobimatu omama relvaluba. Mõeldamatu on anda viimatinimetatud eriõigus isikule, kes näeb nähtusi või kuuleb hääli, mida faktiliselt ei eksisteeri ning võib haarata sealjuures tulirelva. 3) Relvaloa keeldumise eesmärk on avaliku julgeoleku kaitse, samuti ohu ennetamine isikute elule ja tervisele.
7. XX esitas PPA
8. märtsi 2015 otsuse peale vaide, mille PPA jättis
9. mai 2015 vaideotsusega nr 4.2-1/5868-2 rahuldamata (tl-d 28-29).
10. XX esitas
11. juunil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA
12. mai 2015 vaideotsuse nr 4.2-1/5868-2 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks rahuldama kaebaja taotlust püstoli soetamiseks enese ja vara kaitse eesmärgil (tl-d 2-4).
13. Tallinna Halduskohus võttis
14. augusti
15. a määrusega kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks PPA (tl 33).
16. PPA leidis
17. septembri 2015 vastuses Tallinna Halduskohtu
18. augusti 2015 määrusele, et PPA
19. märtsi 2015 relvaloa väljastamise keeldumise otsuse nr 4.2-1/3730-4 vaidlustamise korral peaks kaebuse lahendama Lõuna prefektuuri kui PPA piirkondliku struktuuriüksuse asukoha halduskohus, s.o Tartu Halduskohus (tl-d 40-41).
20. Tallinna Halduskohus tühistas
21. oktoobri
22. a määrusega Tallinna Halduskohtu
23. augusti 2015 määruse haldusasjas nr 3-15-1647 ning andis sama määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (tl 42).
24. Tartu Halduskohus jättis
25. novembri
26. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 47). Kaebaja pidi kohtule täpsustama, kas ta jääb oma esialgselt esitatud nõude juurde ja vaidlustab vaid PPA
27. mai 2015 vaideotsust või ka PPA
28. märtsi 2015 otsust nr 4.2-1/3730-
29. Sama määrusega kohustas kohus kaebajat esitama kohtule volikirja originaaldokumendi.
30. Tartu Halduskohtusse saabus
31. novembril 2015 kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja selgitab, et vaidlustab lisaks
32. mai 2015 vaideotsusele nr 4.2-1/5868-2 ka PPA
33. märtsi 2015 otsust nr 4.2-1/3730-4 ning avaldusele on lisatud volikirja originaaldokument 2 3-15-1647 (tl 57). Samas märkis kaebaja, et vaideotsus ei riku tema õigusi vaide esemest eraldiseisvalt ja vaideotsuse tühistamine ei pruugi anda tema soovitud eesmärki.
34. Tartu Halduskohus võttis
35. detsembri 2015 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA (tl 64). Kohus jõudis seisukohale, et vaidluse ese on vaid PPA
36. märtsi 2015 otsus nr 4.2-1/3730-4 tühistamisnõue ja relvaloa väljastamise kohustamisnõue. Kohus kohustas vastustajat kaebusele vastama ning tegi pooltele kohustuseks esitada seisukoht asja arutamise võimalikkuse kohta kirjalikus menetluses hiljemalt
37. detsembril
39. Vastustaja esitas
40. detsembril 2015 vastuse, milles ta andis nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl-d 67-68). Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda.
41. Kaebaja esitas
42. märtsil 2016 kohtule täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja (tl-d 81-83). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
43. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes on relva soetamisloa taotlus jäetud rahuldamata alusetult, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 1) Kaebaja esitas relva soetamisloa taotluse seoses asjaoluga, et teda kahel korral rünnanud Kalmer Tilgand vabanes
44. a vanglast. Kuna eluohtlik rünne sama isiku poolt kaebaja suhtes on olnud korduv, on oht kaebaja elule, tervisele ja tema varale reaalne. 2) Järjekordse ründe toimepanekuks ei pea ründe toimepanemise kohal tingimata elama. 3) Kaebaja on läbinud tervisekontrolli. Psühhiaater on andnud arvamuse, et kaebaja kognitiivsed funktsioonid on häireteta ja tema alkoholi tarvitamine on remissioonis. RelvS § 36 lg 1 p-i 2 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba isikule, kes on raskekujulise psüühikahäirega. Psühhiaater kaebajal raskekujulist psüühikahäiret diagnoosinud ei ole. 4) PPA otsusest ei nähtu, et kaebaja tarvitab aineid, mis on kantud narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirja. 5) Käesoleval ajal kaebaja enam kanget alkoholi ei tarvita, tarvitab vaid saunaõlut ja seda sellisel määral, et ta ei ole ohtlik endale ega teda ümbritsevatele isikutele. 6) Kaebaja on PPA-le märkinud, et ta kavandanud relva hakata hoidma vastavat teenust osutava isiku juures.
45. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused. 1) Väidetav oht kaebaja elule, tervisele ja varale on pigem oletuslik. 2) Kaebaja arutlused RelvS § 36 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolude puudumise kohta on asjakohatud, kuna PPA ei ole otsust tehes nendele sätetele tuginenud. 3 3-15-1647 3) Relva hoidmine Tartus relvahoidmise teenust pakkuvas firmas ei ole relva hoiutingimuste probleemi lahendus selleks ajaks, millal isik reaalselt Põlvamaal viibib. 4) Kaebajale relvaloa andmisest keeldumine on põhjendatud ja proportsionaalne, sest riik ei saa lubada relvaloa andmist isikule, kelle usaldusväärsus ja seadusekuulekus ning ümbritseva adekvaatne tajumine on natukenegi kaheldav. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
46. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA
47. märtsi 2015 otsuse nr 4.2-1/3730-4 tühistamiseks ja relvaloa väljastamise kohustamiseks. Vaidlustatud otsusega keeldus vastustaja kaebajale tulirelva soetamisloa väljastamisest.
48. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et PPA on lähtunud asjakohastest õigusaktidest ning teinud menetluses kogutud tõenditest õiged järeldused. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg 2 alusel neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.

1. RelvS § 11 järgi kohaldatakse relvaseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades relvaseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatu kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 esimese lause järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, ning HMS § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohus on oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti põhjendus olema eriti põhjalik, ning selgitanud, et kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 19). Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-54-11, p 12).
6. RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks RelvS § 46 lg-s 5 nimetatud koguses. Seega kui isikule ei anta relvasoetamisluba, puudub tal õigus relva soetada, hoida ja edasi toimetada kuni selle registreerimiseni. Relvasoetamisloa andmisest keelduv PPA otsus on koormav haldusakt.
7. PPA keeldus kaebajale soetamisluba andmast RelvS § 36 lg 4 p-i 3 alusel, mille kohaselt võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Seega on RelvS § 36 lg 4 p 3 diskretsiooniline alus relvasoetamisloa andmisest keeldumiseks, mis eeldab, et PPA hindaks kaebaja käitumist ja eluviisi ning kaaluks, kas see on tema enda või 4 3-15-1647 teiste isikute turvalisust sedavõrd ohustav, et on õigustatud soetamisloa andmisest keeldumine. RelvS § 36 lg 4 p 3 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Teiselt poolt vastandub aga kaebaja vaba eneseteostuse õigus, mille hulka kuulub ka relva soetamine enese ja vara kaitseks või jahipidamiseks.
8. Kohus leiab, et RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamist on haldusaktis piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja elukaaslane on
9. jaanuaril 2016 saatnud kaebaja lepingulisele esindajale kinnituskirja, et kaebajal ei ole alkoholiprobleeme olnud alates
10. aastast või et XX on
11. jaanuaril 2016 rünnanud XX ja
12. detsembril 2015 XX (tl-d 81p, 85), sest haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (

§ 158lg 2).

PPA

1. märtsi
2. a otsuse tegemise järgselt teatavaks saanud asjaoludega ja toimunud sündmustega ei saa otsust tagasiulatuvalt põhistada. Seetõttu ei saa arvestada ka perearsti
3. veebruaril 2016 väljaantud tervisetõendit või psühhiaatri
4. jaanuari
5. a tõendit nr 3676 (tl-d 82, 89-90).
6. PPA leidis, et relvaloa taotleja suhtes läbiviidud järelevalvekontrolli ja põhjaliku kaalutluse tulemusena on piisavalt alust asuda seisukohale, et kaebaja on isik, kes võib käituda ettearvamatult. Kaebajal on probleeme alkoholiga, misjärel ta ei suuda ennast kontrollida. Kaebaja on korduvalt teavitanud politseid temale kujutletavatest ohu ilmingutest, mida tegelikkuses aset ei ole leidnud. Seejuures viitas PPA ühele
7. a juhtumile, mil kaebaja teavitas politseid sellest, et maja juures on kahtlane sõiduk, kus on maskides mehed, kes tahavad teda tappa. Politsei saabudes leidsid ametnikud, et kaebaja on joobes, misjärel toimetati ta kainenema. Ühtlasi ei tuvastanud politsei kohapeal mingisuguseid maskides mehi. Teise juhtumi puhul on politsei viidanud
8. a oktoobrikuu sündmustele, mil kaebaja korduvalt avaldas, et kuuleb kedagi akna taga kolistamas, ja teatas, et tema elamusse tahetakse sisse murda. Patrull kontrollis kohapeal maja ümbrust, kuid kedagi ei leidnud. Samuti ei olnud midagi lõhutud. Kaebajal tuvastati joove. Kohale kutsuti kiirabi, kes kaebaja ravimitega maha rahustas. Kaebaja ei ole selliseid sündmuseid eitanud, kuid leiab, et väljakutsed on olnud tingitud sellest, et kaebaja on olnud
9. ja
10. aastal kuriteoohver. Samuti leiab kaebaja, et PPA-l puudub alus teha kaebaja suhtes järeldusi pärast
11. aastat. Kohus sellega ei nõustu. Kohus möönab, et vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks oli neist intsidentidest möödunud juba mitu aastat, samas jäi ka 2007 ja
12. a juhtumi vahele peaaegu neli aastat. Kaebaja tunnistab ka ise, et
13. ja
14. a kuriteod mõjutasid teda veel
15. aastal.
16. Asja materjalidest nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskonna Räpina konstaablijaoskonna piirkonnavanem R. Sau teostas
17. aprillil 2014 kaebaja suhtes eelkontrolli ning tegi kindlaks, et isikul on varasemalt olnud pidevalt probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega (relvasoetamisloa taotluse toimik, tl 6). PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem H. Peegel kontrollis
18. aprillil 2014 kaebaja eluviisi ja relvahoiutingimusi tema elukohas XXX ning tuvastas, et isikul on probleeme alkoholiga ja sellest tekkinud probleeme elukaaslasega ning relvahoiutingimused puuduvad (relvasoetamisloa taotluse toimik, tl 9). PPA Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnavanem K. Satsi teostas
19. märtsil 2015 uuesti eelkontrolli kaebaja poolt näidatud aadressil XXX ning ei pidanud mõistlikuks, et isik omaks tulirelva, kuna see võib kujutada ohtu temale endale (relvasoetamisloa taotluse toimik, tl 17). Politsei ühtse andmebaasi väljavõttest tulenevalt on kaebaja korduvalt sattunud peretülisse, teinud politseile valeväljakutseid ning osutunud kannatanuks kriminaalkuriteos (tl 68).
20. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja ei ole võimeline teatud olukordades enda käitumist kontrollima, ei ole kindlustatud ka relva ohutu hoidmine. Sellest johtuvalt võib ta 5 3-15-1647 panna ohtu enda ja teiste isikute elu ja tervise. Mõeldamatu on anda relvasoetamisluba isikule, kes näeb nähtusi või kuuleb hääli, mida faktiliselt ei eksisteeri, ning võib haarata sealjuures tulirelva.
21. Vastustaja on keeldumisel kaalunud ka asjaolu, et kaebaja oli tööandja iseloomustuse tõttu aastatel 2012 ja 2013 täpne, kohusetundlik, hoolas ja temaga probleeme ei esinenud. PPA on aga leidnud, et kevadkülvi viljaveol hoolas autojuht võis kaebaja olla, aga see ei tee olematuks kaebaja kohta politsei ühtses infosüsteemis talletatud eluviisi iseloomustavaid faktipõhiseid andmeid tema alkoholi pruukimise ja sellest tulenevate tagajärgede kohta. Kohus peab neid kaalutlusi asjakohasteks.
22. Vaidemenetluse käigus viidi läbi täiendav põhjalik isiku taustakontroll, mis kinnitas PPA keelduvas haldusotsuses välja toodud ja politsei infosüsteemis registreeritud taotlejaga seotud sündmuseid. Alkoholi liigtarvitamisest tingitud meelesõgeduses on taotleja korduvalt toime pannud politsei sekkumist nõudvaid tegusid. PPA leiab, et viimasest politseis registreeritud taotlejaga seotud alkoholijoobes intsidendist ei ole möödunud piisavalt aega, et politsei haldusorganina saaks olla täiesti kindel, et lähitulevikus analoogseid juhtumeid ei esineks. Kohus nõustub vastustajaga.
23. Kaebaja on palunud kohtuotsuse tegemisel võtta arvesse asjaolu, et PPA on vaideotsuse tegemisel rikkunud menetlusnõudeid. Kohtule jääb selline kaebaja seisukoht arusaamatuks. Kohus on
24. novembri
25. a määruses palunud kaebajal selgitada, kas ta jääb esialgselt esitatud nõude juurde ja vaidlustab vaid
26. mai
27. a vaideotsust. Kaebaja on
28. novembril 2015 esitatud kaebuse täienduse p-s 1.
29. küll selgitanud, et vaidlustab lisaks vaideotsusele ka PPA
30. märtsi
31. a otsuse, kuid on siis p-s 2 leidnud, et vaideotsus ei riku tema õigusi vaide esemest eraldiseisvalt ja vaideotsuse tühistamine ei pruugi anda tema soovitud eesmärki. Kaebaja on seejuures eraldi rõhutanud (märgitud paksus trükis), et kaebaja vaidlustab PPA
32. märtsi
33. a otsuse. Seejärel on kohus
34. detsembril 2015 võtnud kaebuse menetlusse vaid PPA
35. märtsi
36. a otsuse tühistamise ja relvaloa väljastamise kohustamise nõudes. Kohus selgitas, miks ta leiab, et praeguse vaidluse esemeks ei ole enam vaideotsus. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja seisukohad vaideotsusega seonduvalt ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased.
37. Kaebaja leiab, et tema osas puuduvad RelvS § 36 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud – narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire ja raskekujulise psüühikahäire. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluses otsuses ei ole keeldumise puhul tuginetud nendele alustele, mistõttu on arutlused RelvS § 36 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolude puudumise kohta asjakohatud.
38. Vaidlusalusest otsusest nähtub nii RelvS § 36 lg 4 p-i 3 kohaldamise faktiline alus, kui ka piisavaid kaalutlusi veendumaks, et kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt ning et otsus on proportsionaalne. Kohus nõustub vastustajaga, et riik ei saa lubada relvaloa andmist isikule, kelle usaldusväärsus ning ümbritseva adekvaatne tajumine on kaheldav.
39. Lisaks tühistamisnõudele on kaebaja esitanud ka relvasoetamisloa väljastamisele suunatud kohustamisnõude, mis seostub otseselt vaidlustatud haldusaktiga.
40. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama 6 3-15-1647 ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus põhjendas eelnevates punktides, miks vaidlustatud otsus on õiguspärane. Seega jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue. 30.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

1. PPA esitas
2. detsembril 2015 kohtule kaebaja relvasoetamisloa taotluse toimiku 40 lehel, paludes vajaduse möödumisel toimik PPA Lõuna prefektuurile tagastada (tl-d 68p, 70). Kohus leiab, et toimikut ei saa PPA-le tagastada enne, kui käesolevas asjas on lahend jõustunud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7