← Eesti

3-15-1973/17

Obsah (7)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 59§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-1973 13. mai 2016 Kadri Palm OÜ Modulves

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse 3-15-1973 esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras
  2. juuni
  3. a korralduse nr 175 p-s 1, et NarvaJõesuu linnas Raja tn 16 asuvad lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust tunduvalt kahjustavad ehitised tuleb korda teha hiljemalt
  4. juulil 2015 (tl-d 12-13). Sama korralduse p-s 4 sedastas Narva-Jõesuu Linnavalitsus, et kõnealused ehitised kuuluvad OÜ-le Modulvest Elamu.
  5. Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis
  6. oktoobril 2012 korralduse nr 316 lubada ilma detailplaneeringut koostamata Raja 16a, 16b, 16c, 16d ja 16e ehitiste taastamine ja määrata projekteerimistingimused vastavalt lisadele (tl 43).
  7. Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis
  8. septembril
  9. a korralduse nr 257 väljastada ehitusluba hoone rekonstrueerimiseks aadressil Raja tn 16 (tl 49).
  10. OÜ Modulvest Elamu palus
  11. märtsi
  12. a taotluses (registreeritud numbriga 73.1/17) Narva-Jõesuu Linnavalitsusel kaasa aidata linnavalitsuse
  13. juuni
  14. a korralduse täitmise (ehitiste kordategemise) tähtaja pikendamisele kuni
  15. juunini 2016 (tl 21, tõlge tl 23).
  16. Narva-Jõesuu Linnavalitsus leidis
  17. juuni
  18. a kirjas nr 7-3.1/17-1, et puudub põhjus vundamentide kordategemise tähtaega pikendada (tl-d 19-20). OÜ Modulvest Elamu sai kirja kätte
  19. juulil
  20. Linnavalitsus selgitas
  21. juuni
  22. a kirjas, et võtab taotluse läbivaatamisel ja vundamentide kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmisel arvesse järgmised asjaolud: 1) Raja 16 teenindusmaa määramine peab olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse
  23. juuni
  24. a määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ punkti 4 alapunktiga 2, mis sätestab, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. 2) Ehitisregistri andmete alusel kõikide vundamentide kasutamise otstarve on „Muu nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgratastele või lahtine ootepaviljon või aed või piire“, kuid Narva-Jõesuu Linavalitsuse
  25. juuni
  26. a korraldusega nr 175 on määratud vundamentidele teenindusmaa pindalaga 2500 m2 ja suurem ning maaüksuse sihtotstarve – elamumaa, vaatamata asjaolule, et nende korralduses vundamentide (endine hoone) kasutamise otstarve on märgitud söökla, katlamaja, ühiselamud jne. 3) Maareformi seaduse (MaarS) § 6 lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p 8 sätestatud alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab nimetatud ehitise 2 3-15-1973 omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. 4) Narva-Jõesuu Linnavalitsuses maakorraldaja puudumisega ei saa linnavalitsus nõustuda, kuna kõik seadustega ettenähtud dokumendid maa erastamiseks ja ehitiste korda tegemiseks on linna poolt väljastatud (määratud ehitiste teenindusmaa ja projekteerimistingimused) ning määratud ehitiste kordategemise tähtaeg
  27. oktoober 2012 kuni
  28. juuli 2015 on piisav ehitiste taastamiseks. Samas märkis vastustaja, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  29. juuni
  30. a korraldus nr 175 alusel määratud projekteerimistingimuste (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  31. oktoobri
  32. a korraldus nr 316) parandamine jääb põhjendamatuks.
  33. OÜ Modulvest Elamu esitas
  34. augustil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  35. juuni
  36. a kirja tühistamiseks (tl-d 3-5).
  37. Tartu Halduskohus võttis
  38. oktoobri
  39. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 25).
  40. Vastustaja palus
  41. novembri
  42. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl-d 29-30). Narva-Jõesuu Linnavalitsus vastas kohtu täiendavatele küsimustele
  43. märtsil 2016 (tl 42).
  44. Kaebaja esitas
  45. aprillil 2016 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl-d 90-91). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  46. Kaebaja taotleb Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  47. juuni
  48. a kirja nr 7-3.1/17-1 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Vaidlusalust akti pole andnud pädev haldusorgan. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegi aselinnapea. Otsus sisaldab valeinfot selle kohta, et taotlus lahendati linnavalitsuse istungil. Puuduvad andmed selle kohta, et
  49. juunil 2015 oli linnapea ära ja seoses sellega tekkisid aselinnapeal õigused tegutseda linna nimel. Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 32 lg 1 kohaselt on aselinnapea funktsioon linnapea asendamine tema äraolekul. 2) Vaidlusalune haldusakt ei ole proportsionaalne. Kuna aktis jäid arvestamata kõik akti tegemisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, siis on tegemist kaalutlusvigadega aktiga. 3) Vastustaja poolt esitatud aselinnapea ametijuhend ei ole asjakohane dokument aselinnapea õiguste ja pädevuse tõendamiseks, kuna ametijuhend oli kinnitatud
  50. jaanuaril
  51. s.o ca 7 kuud hiljem, kui aselinnapea vaidlustatud akti kehtestas.
  52. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 1) Kaebajale on antud võimalus hoonete kordategemiseks kolme aasta jooksul, mis on igati proportsionaalne MaarS-is kehtestatud tingimustega. Kui kaebaja oleks hoone korda teinud, oleks tal tekkinud õigus soovitud maa ostueesõigusega erastada. 3 3-15-1973 2) Narva-Jõesuu Linnavalitsus on
  53. septembri
  54. a korraldusega nr 257 väljastanud ehitusloa ühe ehitise rekonstrueerimiseks, mille alusel on kaebaja ehitise püstitanud ja ühtlasi täitnud ühe ehitise (vundament registrikoodiga 118010480) osas tingimuse teha tähtajaks ehitised korda ning maa erastamise protsess on lõpule viidud. Teised viis (ehitisregistrisse kantud) kasutusest väljalangenud ehitised on tähtajaks korda tegemata ning kordategemise kohta ei esitanud kaebaja mingit dokumenti, tõendit, seletust korralduse täitmise või mittetäitmise kohta. Narva-Jõesuu Linnavalitsus pidas kaebajaga korduvalt läbirääkimisi ehitise kordategemise vajadusest. Linnavalitsus määras
  55. oktoobri
  56. a korraldusega nr 316 projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks. Tänase päeva seisuga pole ehisprojekte ega ehitusloa taotluseid linavalitsusele esitatud. 3) Aselinnapea ei ületanud oma pädevust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  57. Kaebaja esitas kohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  58. juuni
  59. a kirja nr 73.1/17-1 tühistamiseks ja kaebaja
  60. märtsi
  61. a taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.
  62. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Modulvest Elamu kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  63. Vaidlust pole selles, et - kaebaja on Raja 16, Narva-Jõesuu asuvate ehitiste (vundamentide) omanik; - vastavalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  64. juuni
  65. a korraldusele nr 175 tuli Raja tn 16 asuvad lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust tunduvalt kahjustavad ehitised korda teha hiljemalt
  66. juulil 2015; - kaebaja ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  67. juuni
  68. a korraldust nr 175 vaidlustanud; - kaebaja esitas vastustajale
  69. märtsil 2015 taotluse Raja tn 16 asuvate lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks; - vastustaja leidis
  70. juuni
  71. a kirjas, et vundamentide kordategemise tähtaega ei pikendata.
  72. Poolte vahel on vaidlus selles, - kas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  73. juuni
  74. a kirja nr 7-3.1/17-1 puhul on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses; - kas vaidlusalune haldusakt on välja antud pädeva isiku poolt; - kas taotlus tuli lahendada linnavalitsuse istungil.
  75. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et
  76. juuni
  77. a kiri nr 7-3.1/17-1 ei ole vaadeldav ostueesõigusega erastamise taotluse rahuldamata jätmise otsusena. Kohtule jääb selline seisukoht arusaamatuks, sest kaebaja ei olegi väitnud, et vaidlusalune kiri seda oleks. Kaebaja on vaid selgitanud, et
  78. märtsi
  79. a taotluse rahuldamata jätmine võib põhjustada hulgaliselt kohtuvaidlusi „maa erastamise vundamendi juurde lubatavuse kohta“ (tl 4p). Vastustaja on põhjuseks, miks ta leiab, et kirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga, märkinud, et kohalik omavalitsus teeb otsuse maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta pärast seda, kui ehitiste kordategemise tähtaeg on saabunud. Kaebajale ei ole väljastatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata jätmise otsust. Sellega, et 4 3-15-1973 kirja näol ei ole tegemist maa ostueesõigusega erastamise otsusega, ei saa põhjendada seda, et kirja puhul pole tegemist haldusaktiga.
  80. Kohus nõustub kaebajaga, et kohaliku omavalitsuse otsustus, mitte pikendada lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise kordategemise tähtaega, kujutab endast haldusakti HMS § 51 lg 1 tähenduses. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidlust ei saa olla selles, et Narva-Jõesuu linn on haldusorganiks HMS § 8 lg 1 tähenduses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1 sätestab, et nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vaidlustatud kirjal on regulatiivne iseloom. Kiri on suunatud üksikjuhtumi reguleerimisele, mitte määratlemata adressaatide ringile. Keeldumine on kaebajale koormav, kuna ta jääb ilma eeldatavast soodustusest ja võib kaasa tuua kaebajale kuuluvate ehitiste sundvõõrandamise. Nii on vastustaja vaidlusaluses kirjas selgitanud, et tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Sellest regulatsioonist tuleneb, et kui maad soovitakse erastada lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise juurde, siis ei tohi kohalik omavalitsus selle ehitise juurde maa erastamisest koheselt keelduda, vaid peab andma isikule kõigepealt vähemalt üheaastase tähtaja selle ehitise kordategemiseks.
  81. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

  1. Vaidlusaluse kirja on allkirjastanud Narva-Jõesuu aselinnapea Maksim Iljin. Vastustaja leiab, et vaidlusalust kirja allkirjastades aselinnapea oma pädevust ei ületanud. Oma seisukohta põhjendab vastustaja sellega, et vastavalt aselinnapea ametijuhendi p-le 2.1, on aselinnapea teenistusülesanneteks juhtida linna planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast, maakorralduse ja heakorra ning haljastuse tegevust. Ametijuhendi p-i 4.1 kohaselt on aselinnapeal õigus korraldada iseseisvalt ehitus- ja planeerimisteenistuse tegevust. Samuti on aselinnapeal allkirjaõigus tema teenistusvaldkonda puudutavatele dokumentidele ja kirjavahetusele (p 4.7) ning õigus esindada linnavalitsust oma valdkonna piires (p 4.4).
  2. Kohus nõustub kaebajaga, et Narva-Jõesuu linnapea käskkiri nr 21.1-1/1, millega kinnitati aselinnapea ametijuhend, on välja antud umbes 7 kuud hiljem pärast vaidlusaluse kirja allkirjastamist. Nimelt on käskkiri nr 21.1-1/1 aselinnapea ametijuhendi kinnitamise kohta välja antud
  3. jaanuaril 2016 (tl 83) ja aselinnapea on ametijuhendiga tutvunud
  4. jaanuaril 2016 (tl 83p).
  5. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

  1. juuni
  2. a kirja nr 7-3.1/17-1 tegemise järgselt 5 3-15-1973 teatavaks saanud asjaoludega ja toimunud sündmustega ei saa otsust tagasiulatuvalt põhistada. Seetõttu ei saa kohus asja lahendamisel arvestada ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  3. jaanuari
  4. a käskkirjaga nr 21.1-1/
  6. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ka aselinnapea ametijuhendit, mis kehtis
  7. juuni
  8. a kirja nr 7-3.1/17-1 allkirjastamise ajal. Samuti ei ole vastustaja esitanud kohtule dokumente, millest nähtuks, et linnapead oli vaja
  9. juunil 2015 asendada.

§ 59

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Seega pidi Narva-Jõesuu linn eelkõige ise esitama tõendeid aselinnapea pädevuse kohta. Kohus on

  1. märtsi
  2. a määrusega palunud vastustajal esitada seisukoht kaebaja väite osas, kas aselinnapeal oli õigus vaidlusalune kiri allkirjastada (tl 39p). Vastustaja on kohtumäärusele vastates viidanud vaid
  3. jaanuari
  4. a ametijuhendile.
  5. Linnapea on nii linnavalitsuse kui kohaliku võimuorgani juht ja samas ka linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht. KOKS § 8 lg 1 p 2 kohaselt sätestatakse valla või linna põhimääruses valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus. KOKS § 31 lg 6 kohaselt kirjutab määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras (KOKS § 49 lg 5). Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär (KOKS § 49 lg 10).
  6. Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt
  7. veebruaril
  8. a vastu võetud Narva-Jõesuu linna põhimääruse (edaspidi põhimäärus) § 5 lg 1 kohaselt on Narva-Jõesuu linn avalikõiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Narva-Jõesuu linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea. Põhimääruse § 38 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhib linnapea linnavalitsust. Linnapea esindab Narva-Jõesuu linna kui avalik õiguslikku juriidilist isikut suhetes riigiorganitega ja –asutustega, teiste isikutega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seaduses, põhimääruses ja muudes linnavolikogu õigusaktides kehtestatud juhtudel ja korras. Linnapead asendab aselinnapea. Põhimääruse § 58 sätestab, et linna esindamise alla käsitletakse omavalitsuseorganite ja nende ametiisikute pädevust, esindada Narva-Jõesuu linna, suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. Linna esindavad seaduste, põhimääruse ja linnavolikogu kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus, linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt
  9. jaanuaril 2014 vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse reglemendi (edaspidi reglement) § 9 lg 2 kohaselt kirjutavad määrustele ja korraldustele alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud.
  10. Kohtu hinnangul ei tulene ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Narva-Jõesuu linna põhimäärusest ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse reglemendist, et Narva-Jõesuu aselinnapea on pädev allkirjastama otsustust vundamentide kordategemise tähtaja pikendamiseks.
  11. Kaebaja on esmalt märkinud, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei pidanud istungit, kus oleks läbi vaadatud kaebaja taotlust, kuid on siis vastuoluliselt leidnud, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmise otsus sisaldab valeinfot selle kohta, et taotlus on lahendatud linnavalitsuse istungil (tl 4, kaebuse p 1). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotluse läbi 6 3-15-1973 vaatamine ei vajanud linnavalitsuse õigusakti kehtestamist, seega langes ära küsimuse otsustamine linnavalitsuse istungil.
  12. Kohus vastustajaga ei nõustu. KOKS § 40 kohaselt on linnavalitsuse töövormiks istung, kusjuures KOKS § 49 lg 6 kohaselt on linnavalitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. NarvaJõesuu Linnavalitsuse reglemendi § 2 lg 1 kohaselt on linnavalitsuse töövormiks samuti istung. Reglemendi § 2 lg 3 sätestab, et linnavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist, linnavalitsuse korralduse või määruse vastuvõtmist, ning volikogu määruste ja otsuste eelnõud enne nende esitamist volikogule. Käesoleval juhul on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjaplangil saadetud kaebuse esitajale aselinnapea allkirjastatud kiri, mis haldusakti formaalsetele tunnustele ei vasta. Kirjast ei nähtu, et seal väljendatud sisuga otsustuse oleks teinud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse otsustuspädev kollegiaalorgan, samuti pole dokument vormistatud korraldusena. KOKS § 50 lg 1 p 4 järgi on linnapea ülesandeks linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele allakirjutamine. Seadusega ei ole linnapeale või aselinnapeale antud õigust ainuisikuliselt otsustada linnavalitsuse kui kollegiaalse organi pädevusse antud küsimusi. Aselinnapea on ainuisikuliselt otsustanud küsimusi, mis on antud linnavalitsuse pädevusse.
  13. Kaebaja väited HMS § 64 lg-ga 1 seonduvalt on asjakohatud, kuna käesolevas asjas ei ole haldusorgan haldusakti muutnud ega kehtetuks tunnistanud.
  14. Kuigi vaidlusalusest kirjast nähtuvalt esitas kaebaja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele
  15. märtsil 2015 kaks taotlust – Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  16. juuni
  17. a korralduses nr 175 määratud Raja tn 16 asuvate lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks (taotlus registreeritud numbriga 7-3.1/17) ning taotluse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  18. oktoobri
  19. a korralduses nr 316 määratud projekteerimistingimuste parandamiseks (registreeritud numbriga 7-2.7/24), puudutavad kaebaja argumendid ainult tähtaja pikendamata jätmist – seega taotlust, mis registreeriti linnavalitsuses numbriga 7-3.1/
  20. Kaebaja on kohtule esitanud ainult tähtaja pikendamise taotluse (tl 21, tõlge tl 23). Kaebuses märgitud asjaoludes viidatakse vaid tähtaja pikendamise taotlusele. Kaebuse põhjendustes viidatakse
  21. juuni
  22. a korraldusele nr 175, millega anti kaebajale tähtaeg ehitiste kordategemiseks. Kaebaja pole ka kohtule esitatud täiendavas arvamuses seoses vastustaja vastusega kaebusele, esitanud ühtegi vastuväidet, mis puudutaksid linnavalitsuse seisukohti projekteerimistingimuste määramisega seoses (tl-d 9091). Kohus ei pea seetõttu vajalikuks hakata hindama vaidlusaluse kirja õiguspärasust projekteerimistingimuste määramisega seoses, sest kontrolli tulemusest sõltumata kuuluks haldusakt tühistamisele.
  23. Eeltoodust tulenevalt on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  24. juuni
  25. a otsus nr 7-3.1/171 õigusvastane ja see tuleb tühistada, kuna see ei vasta HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. HMS § 63 lg 2 p 3 järgi on tegemist tühise haldusaktiga, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.
  26. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude, milles palub Narva-Jõesuu Linnavalitsust kohustada tema
  27. märtsi
  28. a taotlust uuesti läbi vaatama.
  29. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on 7 3-15-1973 haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-31-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuna Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  30. juuni
  31. a kiri nr 7-3.1/17-1 on õigusvastane.
  32. Kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise kontekstis märgib kohus, et kaebaja ei ole vaidlustanud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  33. juuni
  34. a korraldust nr
  35. MaaRS § 6 lg 31 ls 6 kohustab kohalikku omavalitsust määrama ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva määrates ka ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Kuna kaebaja nimetatud korraldust ei vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on järgimiseks kohustuslik ning millest tuli järgnevate haldusaktide puhul lähtuda. Kaebajal on tagantjärele võimalik vaid taotleda nimetatud korralduse kehtetuks tunnistamist vastustaja poolt (HMS § 64, § 65 lg 1, § 68). Kohus on seisukohal, et kuigi kaebajal puudub HMS § 68 lg 1 ja § 44 mõttes õigus nimetatud korralduse kehtetuks tunnistamise taotlemiseks, võib vastustaja seda HMS § 64 lg-te 2 ja 3 alusel siiski teha, kui ta peab seda põhjendatuks. 34.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

35. Kaebaja on taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist summas 1083 eurot (tl-d 35, 90-91). Kaebaja on kohtule esitanud küll menetluskulude nimekirja, aga mitte kuludokumente. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud. Advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetlusosalised on menetluskulud reaalselt kandnud (nt maksekorraldus arve tasumise kohta, arvelduskonto väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms). Kui kaebaja ei ole arve tasumist tõendavaid dokumente esitanud, jäetakse see arve menetluskulude jaotamisel

§ 109lg 1 alusel tähelepanuta (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.

detsembri

  1. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30 ja seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on varem märkinud, et halduskohtumenetluses kehtiv menetluskulude kantuse põhimõte ei piira ebaproportsionaalselt isikute põhiõigust saada tõhusat õiguskaitset (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-6413, p 46). Käesolevas asjas esindab kaebajat vandeadvokaadi abi, kellele pidi olema teada

§ 109

lg 1 sisu ja Riigikohtu pikaajaline praktika menetluskulude väljamõistmisel (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, p 47).
  3. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtule ainsa kuludokumendina esitatud riigilõivu tasumise kviitung (tl 11). Kohus mõistab Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt OÜ Modulvest Elamu kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) summas 15 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.