3-15-1663/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1663 Otsuse kuupäev

1. mai 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Fränck Vilipere kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Fränck Vilipere Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta läbi vaatamata kaebus osas kui kaebaja oli vahistatu staatuses ja teda hoiti kambrites, mis olid ebainimlikult väikesed.
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. juuni
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Fränck Vilipere esitas 15.03.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju tekkis väidetavalt sellest, et teda hoiti Tallinna Vanglas viibides tingimustes, millistes ta tundis ahistatust, ängi ja surutust, sest kambri uksed olid avatud üksnes neli tundi päevas ning oli üksluine režiim. Ei võimaldatud tegeleda kehakultuuriga ja suvekuudel oli liigne palavus.
8. Tallinna Vangla jättis taotluse 10.06.2015 otsusega rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vangla tegevus õigusvastane ning ei nähtu, et kaebajale oleks vangla tegevuse tulemusel kahju tekkinud.
9. 01.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Fränck Vilipere kaebus, milles ta nõuab Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist summas 7500 eurot. F. Vilipere viibis Tallinna Vanglas perioodidel 15.09.2010 – 07.05.2012 ja 28.05.2012 – 31.03.
11. Tartu Halduskohus tagastas 17.08.2015 määrusega kaebuse perioodi 15.09.2010 – 14.03.2012 osas ning võttis menetlusse perioodide 15.03.2012 – 07.05.2012 ja 28.05.2012 – 31.03.2013 osas.
12. F. Vilipere esitas kaebuse osalise tagastamise peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis F. Vilipere määruskaebuse 04.12.2015 rahuldamata. F. Vilipere esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, kuid Riigikohus jättis selle 09.03.2016 menetlusse võtmata.
13. Tallinna Vangla esitas 28.08.2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
14. Tartu Halduskohus määras 16.03.2016 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused
15. Tallinna Vangla kinnipidamistingimused ületasid vangistusega vältimatult kaasneva ning kaebaja taotleb hüvitiseks 7500 euro väljamõistmist. Kinnipidamistingimused olid ahistavad, rõhuvad ja ebainimlikud olenemata sellest, millises kambris või millises sektoris kaebaja viibis.
16. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat vahistatu staatuses kambrites, mis olid ebainimlikult väikesed ning tõi kaasa EIÕK art 3 rikkumise. Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole kaebaja nõudnud kahju seoses kambripinna vähesusega (tl 28).
17. Suvekuudel oli kambrites väga palav. Vangla on küll märkinud, et on kambrites temperatuuri mõõtnud, kuid ei ole märgitud, mis kell seda tehti. Leevendusmeetmeid küll pakuti, kuid seda ainult juhul, kui kambris ei toimunud korrarikkumisi. Seega olenesid need kambrikaaslaste käitumisest. Asjaolu, et vangla eemaldab koridori otsa akna, et õhk pääseks ruumidesse paremini, ei mõju kambritele, kuna kambri uksed olid suletud 24 tundi.
18. Perioodil, mil kaebaja oli süüdimõistetu, võimaldati küll neli tundi päevas viibida kambrist väljaspool enda eluosakonnas, kuid koridorid olid väga kitsad ning seega saab seda pidada ainult osaliselt leevendavaks meetmeks. Vastustaja vastuväited
19. Perioodil 15.03.2012 – 07.05.2012 ja 21.02.2013 – 31.03.2013 oli kaebaja süüdimõistetu staatuses ja talle oli tagatud igapäevaselt vähemalt neli tundi vaba aega oma eluosakonna piires vabalt liikumiseks, igapäevased vähemalt ühe tunni pikkused jalutuskäigud värskes õhus ning iganädalane spordisaali kasutamise võimalus. 2
20. 28.05.2012 Tallinna Vanglasse paigutamisel oli kaebaja vahistatu staatuses ning kuni tema süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest 22.12.2012 teada saamiseni hoiti kaebajat lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 90 lg-st 3 ööpäev läbi lukustatud kambris. Seejärel rakendati kaebaja suhtes kuni 20.02.2013 VangS § 14 lg-t 3 ja kaebaja viibis VSkE § 8 lg-st 4 tulenevalt lukustatud kambris.
21. Kogu vaidlusalusel perioodil oli kaebajale tagatud vähemalt ühetunnine jalutuskäik värskes õhus. Kaebaja viibis Tallinna Vangla kambrites, kus talle oli tagatud õigusaktides ettenähtud põrandapind vähemalt 2,7 m
22. Vastustaja on seisukohal, et mööbli- ja tualetialust pinda ei tule kambri põrandapinna suuruse arvestamisel välja arvata.
23. Kaebaja osales sotsiaalprogrammides 06.10.2011 – 07.05.2012 ja 15.02.2012 – 18.04.2012 ja ka lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeeturegistri andmetel osales kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul ka eluviisi treeningul ja Convictuse tugigrupis.
24. Seoses kaebaja väidetega suvekuudel kasutatavate meetmete kohta märgib vastustaja, et nimetatud meetmeid ei võimaldatud kaebajale isiklikult, vaid tervele kambrile korraga. Tegemist oli vangla poolt võimaldatud soodustavate meetmetega ning kaebajal puudub subjektiivne õigus neid nõuda. Vangla arvestab kambri korrasolekuga soodustuste ja muude lisavõimaluste kohaldamisel.
25. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei ole võimaldatud liikuda neli tundi ööpäevas väljaspool kambrit, vaid kaebaja on ette heitnud, et koridorid on kitsad. Selline väide on kaebaja subjektiivne arvamus. Vastustaja hinnangul on koridorides piisavalt ruumi seal ringi liikumiseks ning seega ei ole vastustaja kaebaja õigusi rikkunud.
26. Tallinna Vangla leiab, et mitte iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna iga kord alust hüvitise väljamõistmiseks. Väärikuse alandamisena ei ole käsitletavad igasugused hingelised üleelamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Tallinna Vangla tegevus ei viita sellisele õiguste riivele. Kaebaja ei ole esitanud vanglale kirjalikke pöördumisi, millest nähtunuks otseselt või olnuks võimalik välja lugeda, et ebapiisav põrandapind kaebajale tema poolt kaebuses kirjeldatud kannatusi põhjustaks. Kohtu seisukoht
27. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja viibis perioodidel 15.03.2012 – 07.05.2012 ning 28.05.2012 – 31.03.2013 Tallinna Vanglas. Kinnipeeturegistri andmetel oli kaebaja nendel perioodidel süüdimõistetu staatuses (välja arvatud periood 28.05.2012 kuni kaebaja süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest 22.12.2012 teada saamiseni oli ta lukustatud kambris) ja talle oli tagatud igapäevaselt vähemalt neli tundi vaba aega oma eluosakonna piires vabalt liikumiseks, igapäevased vähemalt ühe tunni pikkused jalutuskäigud värskes õhus ning iganädalane spordisaali kasutamise võimalus. Lukustatud kambris oleku ajal oli kaebajale tagatud igapäevaselt vähemalt ühe tunniline jalutuskäik värskes õhus.
28. Tallinna Vangla on esitanud kohtule tabeli kaebaja kambrite suuruse ning neis viibinud isikute arvu kohta (tl 29 -32) ning pooled ei vaidle esitatud andmete tõesuse üle. Kaebaja on seisukohal, et kitsas koridor (seetõttu jalutamise piiratus) Tallinna Vanglas, samuti võimatus tegeleda kehakultuuriga, liigne palavus suvekuudel ja üksluine režiim tunduvalt halvendasid tema vaimset ja füüsilist tervist ning põhjustasid talle enam kannatusi kui vangistuses 3 vältimatult on. Kaebaja märgib, et kambri uksed olid avatud vaid neli tundi päevas ja koridoris puudusid igasugused vahendid vaba aja sisustamiseks ja et see alandas tema inimväärikust ning seetõttu on õigustatud mittevaralise kahju rahas hüvitamine summas 7500 eurot. Muid puudusi kinnipidamistingimustes kaebaja ei ole nimetanud vaides ega kohtule esitatud kaebuses. Seega kohus menetleb kaebust ainult selles osas, mille kohta on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ja jätab läbi vaatamata kaebus osas kui kaebaja oli vahistatu staatuses ja teda hoiti kambrites, mis olid ebainimlikult väikesed.
29. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väidetav mittevaraline kahju seisnes kinnipidamistingimustest tingitud inimväärikuse alandamises ning füüsilistes- ja hingelistes kannatustes. Seega kohus peab tuvastama, kas kaebajale on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos.
30. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et vaidlustatavatel perioodidel oli kaebaja süüdimõistetu ja vahistatu staatuses ning talle oli igapäevaselt tagatud need tingimused, mis vastasid tema staatusele: süüdimõistetule - vähemalt neli tundi vaba aega oma eluosakonna piires vabalt liikumiseks, igapäevased vähemalt ühe tunni pikkused jalutuskäigud värskes õhus ning iganädalane spordisaali kasutamise võimalus; vahistatuna - igapäevaselt vähemalt üks tund jalutuskäik värskes õhus. Kohus tuvastas, et kaebaja liikumise piirang oli tingitud asjaoludest, kas ta viibis vanglas vahistatuna või oli paigutatud vastuvõtuosakonda või kandis karistust osakonnas liikumise võimalusega väljaspool oma elukambrit. On tuvastatud, et kambrites, kus kaebaja viibis, oli osaliselt avatav aken, mis võimaldas ruume ventileerida. Lisaks oli kambrites sundventilatsioon. Kambrites, kus kaebaja viibis oli teostatud mitmekordselt temperatuuri mõõtmine keskpäevasel ajal mais ja augustis ja see oli +17,4 C kuni +25 C vahel (tl 6 ja 26 pöördel). Kuumuse leevendamiseks üldkasutatavates koridorides eemaldatakse osa aknaklaase, igasse kinnisesse kambrisse antakse ventilaator, võimaldatakse üks kord nädalas hommikul või õhtupoolikul lisajalutuskäik, lubatakse võtta jalutuskäigule kaasa kuni 1,5 l joogivett, üks kord nädalas igale kinnises kambris olevale vahistatule antakse 1,5 l mineraalvett. Vastustaja tunnistab, et palavail suvepäevil oli võimatu tagada hoonetes samasugust temperatuuri nagu jahedamatel aastaaegadel. Kohus märgib, et palavatel suvepäevadel kannatavad inimesed palavust igal pool.
31. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei ole VSkE § 8 lg 1 tulenevalt võimaldatud liikuda neli tundi ööpäevas väljaspool kambrit, vaid kaebaja on ette heitnud, et koridorid on kitsad. Selline väide on kaebaja subjektiivne arvamus ja kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et koridorides on piisavalt ruumi ringi liikumiseks ning seega ei ole vastustaja kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja sai liikuda koridoris pindalaga 37,4 m2 ja selle koridori kasutamise võimalus on 56-l kinnipeetaval ja 22,9 m2 koridori kasutamise võimalus on 48-l kinnipeetaval, kuid olukorda, kus kõik kinnipeetavad on kambriuste lahtioleku ajal korraga koridoris, ei esine peaaegu kunagi. Kaebaja ei ole väitnud, et talle pole võimaldatud liikumist 4 tundi ööpäevas väljaspool kambrit või 1 tund olla värskes õhus (tl 6). 4
32. Vastustaja on kinnitanud, et kaebuse esitajale oli tagatud mõningane meelelahutus ja infovajaduse rahuldamine. Iga kahe nädala tagant oli võimalus laenutada vangla raamatukogust raamatuid, vangla väljastas ajalehti, loa alusel väljastati kambritesse isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Lisaks võimaldatakse kauplusest kord kuus teha sisseoste, oli võimalus kohtuda vangla kaplaniga, sotsiaaltöötajatega, psühholoogiga, meditsiinipersonaliga jne (tl 26). Kinnipeeturegistri järgi osales kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul eluviisi treeningul ja Convictuse tugigrupis (lk 35).
33. Kaebaja on Tallinna Vanglale ette heitnud ka sportimisvõimaluste puudumist. Tulenevalt VangS § 90 lõikest 3 ei ole vahistatutele sportimisvõimalust ette nähtud, mistõttu ei ole vastustaja rikkunud selles osas kaebaja õigusi. Perioodil, kui kaebaja oli Tallinna Vanglas kinnipeetavana, tulenevalt VangS § 14 lõikest 4 on Tallinna Vanglal õigus teda hoida kuni kolm kuud vastuvõtuosakonnas, mis on VSkE § 8 lõike 4 alusel suletud. Seega ei olnud Tallinna Vangla kohustatud ka sel perioodil tagama kaebajale sportimisvõimalust. Kaebajale oli lubatud kehakultuuriga tegelemine igal temale sobival ajal ka nt kambris ning igal päeval terve tunni jooksul värske õhu käes viibides. Järelikult ei ole Tallinna Vangla seoses sportimisvõimalustega kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja sai iga nädal kasutada spordisaali. Igapäevase spordisaali kasutamise puudumisega tekitatud ebamugavusi saab seetõttu pidada vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevateks ebamugavusteks.
34. EIÕK artikkel 3 sätestab, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Käesolevas asjas ei tuvastanud kohus artikli 3 rikkumist ja asub seisukohale, et kaebaja õigusi ei olnud rikutud. Kaebaja on üldsõnaliselt väitnud oma õiguste rikkumist, kuid pole seda väidet täpsustanud ega kahju tekkimist seostanud konkreetsete kambritega või perioodiga. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes nagu näiteks alandatus, solvamine, hirm, nördimus, mure või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Käesolevas asjas faktilised asjaolud sellistele õiguste riivele ei viita.
35. RVastS § 7 lg 1 võimaldab nõuda kahju hüvitamist siis, kui esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega ei olnud võimalik kahju vältida ega ära hoida. Tallinna Vangla on tuginenud sellele, et kaebaja ei pöördunud Tallinna Vanglas viibides vangla poole selgitustaotluse või märgukirjaga oma olukorra parandamiseks. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla väited vastuolulised ja ennast õigustavad. Tallinna Vangla on asjas läbivalt seisukohal, et ei ole kaebaja õigusi rikkunud ehk on teda kinni pidanud õiguspärastes kinnipidamistingimustes. Sellisel juhul ei ole kohtul põhjust eeldada, et vangla poole pöördumine oleks saanud kaasa tuua mõne tegelikkuses kaebaja olukorda parandava tagajärje. Seetõttu kohus vastustaja sellise seisukohaga ei arvestata.
36. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
37. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Kaebaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5 6