Obsah (4)

§ 4231§ 424§ 64§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis nr 1-16-3590 (kohtueelses menetluses nr 1

§ 4231, § 424 järgi Süüdistus 01.

juuni 2016 RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Raido Rüütel süüdi karistusseadustiku (

) § 4231 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud ning tunnistada Raido Rüütel süüdi

§ 424

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Raido Rüütlile liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 03.-04.03.2016, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Raido Rüütlil kandmata karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ja karistuse kandmise alguseks lugeda Raido Rüütli vanglasse karistuse kandmisele ilmumise kuupäev; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda Raido Rüütlile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale Raido Rüütli ilmumist vanglasse karistust kandma. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Raido Rüütlilt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 36 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 781 (seitsesada kaheksakümmend üks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a juulikuust igakuise menetluskulu osa 65 (kuuskümmend viis) eurot 08 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 Raido Rüütlile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 54 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Raido Rüütel toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna süstemaatiliselt

§ 4231

järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt 09.06.2015, 23.07.2015, 20.09.2015 ja 26.10.2015 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis - 06.01.2016 kella 13.00 paiku Viljandi linnas Leola ja Uku tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 530D, registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja põhjustas liiklusõnnetuse. - 03.03.2016 kella 13:57 paiku Viljandi linnas Paala tee 46 juures suunaga Raua tänava poole mootorsõidukit Mercedes Benz, registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisne selles, et tema juhtis 03.03.2016 kella 13.57 Viljandi linnas Paala tee 46 juures mootorsõidukit Merzedes-Benz, registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis - narkojoobes (EKEI ekspertiisiakti nr 495T kohaselt tuvastati Raido Rüütlil uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti THC-COOH, mis on narkootiline aine.). Raido Rüütel rikkus 01.07.2011.a. kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 4231

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud;

§ 424

järgi ja karistamiseks vangistusega 7 kuud.

§ 64

lg 1 kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel lugeda liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ajavahemikul 03.03-04.03.2016, so 2 päeva, lugedes karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 2

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõeliste tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
2. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. 4.1.
4. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
6. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
7. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
8. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Raido Rüütli kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 150 eurot. 4.1.
9. Ekspertiisitasu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 36 eurot. 4.1.
10. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. 3 4.
11. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Raido Rüütlile arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 150 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 eurot. 4.
12. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Raido Rüütlilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 96 eurot (s.h käibemaks). Raido Rüütlile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 54 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna Raido Rüütlilt sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 eurot.
13. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale vanglasse ilmumist karistuse kandmisele. Raido Rüütel on kahtlustatavana kinni peetud 03.-04.03.2016, seega on Raido Rüütel viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4