Obsah (7)

§ 1042§ 1028§ 3§ 1018§ 1033§ 1035§ 113

2-14-54100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-14-54100 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 18. mai 2016, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tege

) §-le 1027, 1028 lg 1, 1042 lg 1 ja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-107-07 ja 3-2-1-66-11, palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 55165, 62 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD 2 2-14-54100

1. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja oli teadlik ostueesõiguse olemasolust juba 22.10.2013 müügilepingu sõlmimisel (lepingu punkt 3.1.7 on sõnaselgelt öeldud, et kostja võib kahe kuu jooksul müügilepingu saamisest teostada ostueesõigust). Lisaks selgitas tehingut tõestanud notar, et kostjale tuleb saata müügilepingu ärakiri, et kostja saaks kahe kuu jooksul otsustada ostueesõiguse teostamist (lepingu punkt 8.9). Seega pidi hageja aru saama, et mida iganes ta ostueesõiguse tähtaega ära ootamata teeb, võib osutuda tarbetuks kuluks. Kinnistu ei oleks kahe kuu jooksul mitte kuidagi halvenenud ja kinnistul olev hoone ei vajanud säilimiseks mingeid kulutusi, sh. remonti. Kostja teatas hagejale koheselt peale ostueesõiguse teostamist, et ei talle ega kinnistule pole vaja midagi, mida hageja tegi. Hageja on käitunud pahatahtlikkult. Kuna hageja jätkas tegevust, siis tsiviilasja 2-14-7033 raames keelas kohus hagejal 19.02.2014 määrusega mistahes tegevuse kinnistul.
2. Kostja kavatses omandatud hoone lammutada, mistõttu mingeid hoone parendusi polnud kostjale vaja. Kostja on ehitusettevõte, kuid oma suurust ja arengut ette nähes, on kostja juba renoveerinud tema kasutuses oleva hoone ning sellest talle piisab. Kostja eelistab hoone asemel näha korrastatud territooriumi, mille üks osa on parkla, kus saavad sõidukeid hoida töötajad ning seal saab kostja hoida ka ehitustöödel kasutatavaid veokeid ja muid masinaid, mis on kostjale oluliselt suurema väärtusega, kui kõnealune hoone. Hoone ei ole üldse kasutatav inimeste töökohtadena, kuna seda kasutati varasemalt Viru Keemiagrupi laboratooriumina ja see on läbinisti saastunud. Hoones on töödeldud ja hoitud (sh. lohakalt) kemikaale sellises koguses, et hoone sisemusest levib tänaseni hais ümbruskonda kui aknad on lahti.
3. Hageja ise kinnitab, et on hoonest kogunud ja pakendanud kemikaale 13-sse 200-liitrisesse ja kolme 100-liitrisesess mahutisse. Tegelikult on hageja aga kemikaalijäätmed lihtsalt tõstnud hoone hoovi, kus nad on tänaseni. Vaidlusalust hoonet ei ole selle saastatuse tõttu mõistlik säilitada. Hagejal ei ole

§ 1042

lg 1 alusel (ega ühelgi muul alusel) õigus nõuda hüvitust sama sätte lõike 2 punkti 2 (eelkõige) ning 3 märgitud asjaolude esinemise tõttu. Hageja viidatud

§ 1028

lg 1 ei kohaldu, kuna hageja ei täitnud ühtegi kohustust, mistõttu ainsana võib kohalduda

§ 1042lg 1 (teise isiku vara parendamine ilma vastava kohustuseta).

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud ning viivise menetluskuludelt. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (II kd, tl. 53, 57). Hageja leiab, et tema poolt tehtud kulutuste hüvitamise aluseks on võlaõigusseaduse (

) §-d 1027, 1028 lg 1 ja 1042 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 88 lg 1. Kostja väitel ei ole hagejal

§ 1042lg 1, ega ka ühelgi muul alusel õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

Hageja viidatud

§ 1028lg 1 ei kohaldu, sest hageja ei täitnud ühtegi kohustust.

Hageja on tuginenud oma nõude õigusliku alusena mh võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätetele (

§-d 1027, 1028 lg 1). Kohus nõustub kostjaga, et

§ 1028

lg 1 asjas ei kohaldu, sest tuvastatud asjaoludel tegi hageja kulutusi enda tootmise rajamiseks, mitte ei soovinud täita oma kohustust kostja ees.

§ 1028

lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja on vastupidiselt väitnud, et tal ei olnud kohustust teha kostja kinnistule kulutusi. Järelikult on

§ 3

2-14-54100 1028 kohaldamine välistatud, kuna hageja ei väida, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja ei ole väitnud ka seda, et ta oleks täitnud kostja kohustusi kolmanda isiku ees.

§-s 1027 on sätestatud alusetu rikastumise instituudi üldpõhimõte ja sellest ei tulene täiendavaid iseseisvaid alusetu rikastumise nõudeid. 8. Kohus leiab, et hagejal puudus kulutuste tegemiseks lepingust või seadusest tulenev õigustus ja kohustus ning nõuet ei saa rahuldada

§ 1018

lg 1 alusel, eelkõige põhjusel, et hagejal puudus tahe tegutseda kostja kasuks (

§ 1018lg 2).

Kuna hageja tugineb sellele, et ta tegi kulutusi kostja asjale ilma kostja soodustamise tahtluseta, siis tuleb kohtu hinnangul hageja nõue kvalifitseerida mittenõuetekohasest käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena, millisel juhul kohaldatakse lisaks käsundita asjaajamise sätetele alusetu rikastumise sätteid (

§-d 1024 lg 4 ja 1042). Sellele sättele on hageja ka tuginenud, nagu ka AÕS § 88 lg 1, mille järgi võib hageja nõuda kostjalt tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ja muude kulutuste hüvitamist saab hageja nõuda üksnes

§ 1042alusel.

9.

§ 1042

lg 1 kohaldamise üheks eelduseks on see, et kulutused peavad olema tehtud võõrale asjale ja teiseks, et ei esine ühtegi

§ 1042lg 2 nimetatud asjaoludest.

Võõras ebaseaduslikus valduses olevale asjale tehtud kulutuste korral tuleb lisaks

§ 1042kohaldada AÕS § 88.

Kulutuste hüvitamiseks on kohustatud isik, kes oli kulutuste tegemise ajal asja omanik. Kohus leiab, et mõlema sätte korral (

§ 1042

ja AÕS § 88) saab nõuda kulutuste hüvitamist siis, kui kulutused on tehtud võõrale asjale, st. kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul kui kulutusi tehakse asjale, mis ei ole kulutuste tegija omandis. Pooled ei vaidle selle üle, et kulutuste tegemise ajal oli hageja kinnistu mõttelise osa omanik. Hageja on ka ise väitnud, et ta oli kinnisasja seaduslik valdaja kuni kostja kanti kinnistusraamatusse omanikuna. 10. AÕS § 88 lg 1 reguleerib kulutuste hüvitamist ebaseaduslikule valdajale, st. viidatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et hageja oli kinnistule kulutuste tegemise ajal selle ebaseaduslik valdaja ning kostja oli selle omanik. Kohus leiab, et AÕS § 88 lg 1 alusel nõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei olnud kulutuste tegemise ajal kinnistu ebaseaduslik valdaja, kuna oli kinnistu mõttelise osa omanik. Järelikult ei saanud kostja olla vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa omanik. Hageja muutus kinnistu ebaseaduslikuks valdajaks peale kostja poolt ostueesõiguse teostamist ja omanikuks saamist. Seega ei ole täidetud AÕS § 88 lg 1 sätestatud eeldus. Täidetud ei ole ka

§ 1042

lg 1 sätestatud tingimus, et kulutused on tehtud võõrale asjale, kuna kulutuste tegemise ajal oli hageja asja omanik. Järelikult on hageja teinud kulutusi enda asjale, st. asjale, mille omanik ta oli. Kui asja suhtes tehakse kulutusi ajal, mil valdaja valdab asja õiguslikul alusel, on nõude esitamine AÕS § 88 ja

§ 1042lg 1 alusel välistatud.

11. Kohus leiab, et kui valdaja valdus on muutunud ebaseaduslikuks (antud juhul peale kostja poolt ostueesõiguse teostamist), st. isik on kulutusi teinud omale asjale, saab valdaja nõuda kulutuste hüvitamist üksnes

§ 1033

lg 2 alusel, kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja tegi kulutusi sellest tulenevalt.

§ 1033

lg 2 alusel on kulutuste hüvitamist piiravaks eelduseks kulutuste tegija heausksus (hüvitatakse asjale heauskselt tehtud kulutused).

§ 1035

lg-te 1 ja 2 järgi on saaja pahauskne, kui ta saadule kulutusi tehes teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks. Hageja väitel lähtus ta kulutuste tegemisel sellest, et kostja ei teosta ostueesõigust ning hageja pahatahtlikkus on välistatud. Kostja leiab, et hageja on käitunud pahatahtlikult, kuna oli kinnistu omandamisel teadlik kostja ostueesõigusest ja sellest, et ostueesõiguse teostamisel ei saa ta kinnistu omanikuks, kuid sellele vaatamata tegi kulutusi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli kinnistu osa ostmisel teadlik kostja ostueesõigusest. Toimiku materjalides oleva 22.10.2013 4 2-14-54100 kinnisasja osa müügilepingu punktides 3.1.

1. ja 8.
2. on sätestatud kostja ostueesõigus lepingu esemele ja ostueesõiguse teostamise kahe kuuline tähtaeg.
3. Kohus leiab, et hageja on käitunud pahauskselt, kuna on teinud saadud kinnistu osale kulutusi eesmärgiga hakata seda võimalikult kiiresti oma majandustegevuses kasutama, olukorras kus ta oli teadlik kostja ostueesõigusest, selle teostamise tähtajast ja võimalusest, et ostueesõiguse teostamise korral tuleb tal omandatu ostueesõigust omavale isikule välja anda. Kui kostja teostas hageja ostetud kinnisasja suhtes ostueesõigust ja hageja oli sellest teadlik, kuid jätkas kinnisasjale kulutuste tegemist vaatamata kostja keelule teha kinnisasjal asuva hoone ümberehitus- ja remonttöid, siis ei toiminud hageja kinnistule kulutusi tehes ja nende hüvitamist nõudes heas usus. Eeltoodu on tõendatud toimiku materjalides oleva kohtumäärusega tsiviilasjas 2-14-7033 kus kohus keelas hagi tagamise korras ära hagejal kinnistul kõigi tööde tegemise (I kd, tl. 101).
4. Hageja pidi mõistlikult aru saama ja järeldama, et ostueesõiguse teostamine toob endaga kaasa omandiõiguse kaotuse ja kohustuse kinnistu välja anda. Hageja omanikuna pidi teadma, et tema omandiõigus ja selle toime ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul püsib hapral alusel ning omandiõiguse kaotamine ei too kaasa tehtud kulutuste piiramatut hüvitamist. Seaduse mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st. luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Olukorda ei muuda ka hageja väide, et kuni kostja poolt ostueesõiguse teostamiseni ei olnud ta teadlik kostja soovist seda teha. Kuna hageja on käitunud pahauskselt, on nõude rahuldamine

§ 1033lg 2 alusel välistatud.

Kohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole hagi võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel, hagi tuleb jätta rahuldamata ning puudub vajadus hinnata hageja tehtud kulutuste vajalikkust TsÜS § 63 lg 1 tähenduses, hüvitamise ulatust ning poolte selle kohaseid väiteid ja esitatud tõendeid, sh. kostja eesmärgi osas hoone lammutada. 14. Kohus leiab, et kui valdajale ei pakuta asjale tehtud parenduste väärtuse hüvitamist, on valdajal õigus parendused ära võtta ilma asja kahjustamata või kui ta taastab asja endise seisundi. Sellises olukorras on kulutuste hüvitamise nõue välistatud (

§ 1042lg 2 p 1 ja AÕS § 88 lg 2).

Arvestades kostja väidetavat kavatsust hoone lammutada, on kohtu hinnangul hagejal võimalik mitmed hoonele tehtud parendused (aknad, valvesüsteem, küttesüsteemi osad, valgustid) hoonelt ära võtta, ilma et tõusetuks küsimust hoone kahjustamisest, või endise seisundi taastamisest. Kohus märgib, et kostja poolt 02.12.2015 ja 25.04.2016 esitatud tõenditega (II kd, tl-d. 13, 6973) arvestada ei saaks, kuna taotlused nende saamiseks on nii pangale, kui ka linnale esitatud peale pooltele tõendite esitamiseks antud tähtaega ning arusaadavalt on tõendid kohtule esitatud hilinenult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS §-de 138 lg 1 ja 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. 5 2-14-54100 Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2137, 30 eurot (19,43 tundi *110 käibemaksuta) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13). Seega vastab kostja esindaja poolt näidatud tunnihind kohtupraktikale. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja kulutanud aega kokku 19,43 tundi, sh. 29.07.2014 kohtumisele ja asjaolude arutamisele 1,5 tundi, hagile vastuse koostamiseks 4,55 tundi, ainuosaniku otsuse tõlkimisele ja kohtule esitamiseks 0,25 tundi, 22.09.2015 kohtuistungi ettevalmistamisele 2,15 tundi ja kohtuistungil osalemisele 0,83 tundi, 30.10.2015 hageja taotlusele vastuse koostamine 6,25 tundi, määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 2,15 tundi, 29.03.2016 toimikuga tutvumisele 1 tunni, ja kliendiga suhtlemisele 25.04.2016 ja tõendi esitamisele 0,75 tundi. Hageja esindaja leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajaks kokku on 9,58 tundi, sh. hagile vastuse koostamine 3, 5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund, 30.10.2015 hageja taotlusele vastuse koostamine 3 tundi, määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 1,25 tundi. Toimikuga tutvumise aeg ja põhjendamatu taotluse (tõendi esitamine väljaspool selleks ette nähtud aega) koostamisele kulunud aeg kokku 1,75 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja poolt on taotlused tõendite vastuvõtmiseks ja tõendid esitatud peale selleks antud tähtaega. Üldjuhul peaks kliendiga kohtumine, suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine/nõustamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise, sh. konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid tõendeid, taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et kostja õigusabikulud 2137, 30 eurot on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 12,78 tundi, sh. hagile vastuse koostamiseks 4,5 tundi, kohtuistungi ettevalmistamiseks 1, 45 tundi, 30.10.2015 hageja taotlusele vastuse koostamiseks 4,5 tundi, määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 1,5 tundi tunnitasuga 110 eurot. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja hagejalt kostja kasuks 1405, 80 eurot käibemaksuta (12, 78*110). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). Kostja esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6