KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.04.2016 Kohtuasja number 1-13-11316 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Kristjan Nõges Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalle Tiiveli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kalle Tiivel, isikukood 38206165730, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.07.2013 ja lõpp 15.11.2018 RESOLUTSIOON Jätta KALLE TIIVEL elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Kalle Tiivelilt menetluskuluna riigituludesse 90 eurot kaitsetasu adv. Kristjan Nõgese poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kasuks 90 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Kristjan Nõgese poolt süüdimõistetu Kalle Tiiveli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Kalle Tiivelile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Tiiveli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega tunnistati Kalle Tiivel süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.07.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vangistuses viibib ta esimest korda. Vägivaldsuse raskusaste on tõusnud. Varasemalt on pannud grupis toime varavastaseid kuritegusid, ühel juhul kasutas ka vägivalda. Viimane kuritegu on tapmiskatse, mille pani üksinda toime. Kui varasemalt oli soodusteguriks majandusliku kasu saamine, siis nüüd suutmatus viha ohjata. Kuriteod on ettekavatsetud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine. Kahel korral on toimunud psühholoogi vastuvõtt ning perioodil 31.08.2015 kuni 30.09.2015 osales vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas üksinda 2-toalises korteris aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametnik selgitas välja, et tegemist on heas seisukorras 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Korteri omanik on isiku poolvend, kes ka ise seal elab koos teise poolvennaga. Mõlemad vennad esitasid kirjaliku nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud korterisse ja sinna elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Enda sõnul lõpetas
- klassi xxxx, kuna õppimise ja käitumisega oli raskusi. Kinnipeetaval on omandatud taksojuhi kutse ning töö käigus ka kingsepp-võtmemeistri oskused ning algteadmised ehitusest. Isikul on mitmed oskused, mis võivad tööturul konkureerides kasuks tulla. K-raha andmetel on kinnipeetaval 17.02.2016 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 8352,45 eurot, vabanemisfondis on 231,99 eurot. Väidetavalt plaanib nõuded ära tasuda. Varasemalt (
- aastal) on sooritanud kuriteo rahalise kasu saamise eesmärgil. Vabastamise korral on nõus kinnipeetava tööle võtma xxxx xxxx ja xxxx võtmete valmistajaks. Taksojuhina töötamine ei oleks elektroonilise valve all võimalik, sest kriminaalhooldajal ei oleks võimalik koostada ajakava kriminaalhooldusaluse liikumise täpse marsruudiga, kuid ilma selleta ei ole võimalik elektroonilist valvet nõuetekohaselt teostada. xxxx juhatuse liige kinnitas, et ta on nõus isiku võtmete valmistajaks tööle võtma ning tema tööaeg on võimalik kindlaks määrata kriminaalhoolduse vajadusi arvestades. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, 2 õde ja 2 venda. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Kinnipeetaval on tütar. Väidab, et suhtleb lapsega ning muretseb tema käekäigu pärast. Kannab karistust lapse ema uue elukaaslase tapmiskatse eest. Enne vangistust oli kinnipeetaval enda sõnul ka uus tüdruksõber, kellega koos ei elatud, praeguseks suhted täielikult lõppenud. Ei hooma ega mõista täiel määral oma tegude tagamaid. Näeb tihti situatsioone vaid enda vaatenurgast. Ei tunne muret kannatanule tekitatud läbielamiste pärast. 2 On kõrge enesehinnanguga ning peab enda seisukohti teiste omadest tähtsamaks. Varasemalt oli sooritanud kuriteo grupis, mis viitab sellele, et suhtlusringi kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga inimesed. Riskivale ja hoolimatule elustiile viitab kinnipeetava korduv kriminaalja väärteokorras karistatus. Kinnipeetava sõnul praeguses suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid pole. Enda sõnul tarvitas alkoholi mõõdukalt ning vaid tähtpäevade puhul. Vastupidised andmed puuduvad. Isik põeb kroonilist haigust, psüühilisi häireid ei ole. Isik on kõrge enesehinnanguga, empaatiavõime minimaalne. Isikul on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Vanglas viibides suhtlemisel on olnud kohati üleolev ja nõudlik. Käitub sageli impulsiivselt ning keskendub enda hetke emotsioonidele. Ei lahenda probleemi sihipäraselt kasutades nende lahendamiseks vägivalda. Püüab oma süüd toimepandud kuriteos pisendada. Peab enda arusaamu ja vaatenurki teiste omadest tähtsamaks. Suheldes ametiisikutega võib olla üleolev ja kiuslik, teeb koostööd vaid enda huve silmas pidades. Võib olla ebaviisakas ja tõrjuv ning keelduda koostööst. Alates 02.11.2015 kuni käesolevani on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena muuhulgas lukustatud kambrisse paigutamist süstemaatiliste distsipliininõuete rikkumiste eest. Vangistuse ajal soovis õppida ettevõtlust, et vabaduses kiirelt Eesti seadustes olevaid vajakajäämisi ära kasutades teiste arvelt rikastuda. Mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi, kui ka kohustusi. Tahab teha kriminaalhooldusega koostööd. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 14% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Kalle Tiiveli vabanemist tingimisi ennetähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaja pikkuseks kandmata karistuse tähtaeg, s.o 15.11.2018 ja käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 8 ja 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve kohaldamise ajaks teeb vangla ettepaneku 7 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna kinnipeetav kannab karistust I astme isikuvastase kuriteo – tapmiskatse eest – saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine või selle katse ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Harju Maakohtu otsusega mõisteti isikule miinimumilähedane karistus 8 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks käesoleval ajal ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus vastavalt 14% ja 24%, 3 mistõttu on isiku puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele jm) ei ole piisavad, õigustamaks tema käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal Kalle Tiiveli vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 14.04.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et alates 18.02.2016 on Viru Vanglas, enne oli Tallinna vanglas. Vangistus on muutnud teda paremuse poole. Konflikti ei hakka vabaduses otsima, töökoht olemas, last vaja kasvatada, pere tugi on olemas. Distsiplinaarrikkumistega seotud probleemid olid Tallinna vanglas, kus juhtus kontaktisikuga vahejuhtumeid. Viru Vanglas on suhtumine ja suhtlemine parem. Isik, kelle tapmiskatses süüdi mõisteti, elab kinnipeetava lapse peres. Kinnipeetav soovib lapsega lasteaias ja koolis käia, mistõttu ei hakka konflikte otsima. Teadvustab endale, et kindlasti kohtub temaga, aga ei hakka konflikte taga ajama. Endise elukaaslasega suhtlemine on korras, lapse pärast kirjutatakse ja helistatakse, suhtleb ka lapsega. Plaanib tööle minnes ja palka saama hakates asuda oma võlgu tasuma. Vanglas on läbinud viha juhtimise programmi, kus õppis palju ja teab, et peab käituma mõistvalt ja rahulikult. Tööle saab asuda xxxx kingsepaks ja võtme valmistajaks. Isiku sõprusringkonda kuuluvad vennad, ema, tädi ja õde, kes käib xxxx kord aastas Eestis. Suhtlusringkonnas enda sõnul kriminaale ei ole, samuti ei ole isik kunagi tarvitanud narkootikume ega kuritarvitanud alkoholi. Näeb töökat tulevikku, et olla hea isa oma lapsele. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et vangla iseloomustuses on ekslikult märgitud uue vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent 24%, kuna tekstist nähtub, et see peaks samuti olema 14% nagu üldise kuriteo puhul. Kaitsja on seisukohal, et 14% ei ole kõrge, isiku sotsiaalne ja majanduslik olukord soosib tema vabanemist. Selliseid kinnipeetavaid, kellel on tugev sotsiaalne võrgustik ja kellel ei ole alkoholi ega narkootikumide sõltuvust, ei ole palju. Isiku probleemiks olid vaid tema emotsioonide talitsemine, kuid vanglas oldud aastate vältel ja läbitud programmide saatel on ta teinud vajalikke järeldusi ning on muutunud. Ka kriminaalhooldaja on kinnitanud, et programmide eesmärgid on saavutatud. Seega võiks kaitsja hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele olenemata asjaolust, et vangistuses viibib isik esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju olema potentsiaalselt tugev. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik ning seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Varasemalt on toime pannud grupis varavastaseid süütegusid, käesolev kuritegu on tapmiskatse. Kuriteod on ettekavatsetud ja soodusteguriks on majandusliku kasu saamise soov varavastaste süütegude puhul ja suutmatus viha ohjata tapmiskatse puhul. Positiivsena võib välja tuua, et isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine, samuti käinud psühholoogi vastuvõtul ning töötanud vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma vennale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab tema poolvend koos teise poolvennaga. Mõlemad vennad andsid nõusolekud isiku elama asumiseks antud korterisse ja seal elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mille juhatuse liige kinnitas, et annab isikule tööd võtmete valmistajana ja võimaldab teha töögraafiku vastavalt elektroonilise järelevalve tingimustele. Majanduslikku toimetulekut võivad vabaduses mõjutada tasumata nõuded, mida iseloomustusest nähtuvalt on üle 8000 euro. Riigikohus on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Samuti on isik vanglaametnikega suhtlemisel üleolev ja kiuslik ning teeb koostööd vaid enda huvidest lähtuvalt. Isiku suhtes kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist süstemaatiliste distsiplinaarrikkumiste eest. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul muutnud oma käitumist ega teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka range järelevalve all viibides. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrge enesehinnanguga isik, kes suhtlemisel on üleolev ja nõudlik. Käitub impulsiivselt ja hetke emotsioonidest ajendatuna. Varasemad varavastased süüteod on toime pandud grupis, mistõttu kuulub isiku suhtlusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava enda sõnul nendega enam ei suhtle. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 14% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 24%, milliste näol on tegemist keskmiste riskidega uute kuritegude toimepanemisel. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kalle Tiiveli puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Kalle Tiiveli vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5 Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- aprilli 2016 määrus jätta muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets&Nõges kaudu 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot) vandeadvokaadi abile Kristjan Nõgesele tema poolt määruskaebemenetluses Kalle Tiivelile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Kalle Tiivelilt välja menetluskulu riigituludesse. 3.2 Kalle Tiivelil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Kalle Tiivel, 113-11316, kohtukulud“. 20.04.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. Referent 1-13-11316 jõustus 09.06.2016 /digitaalselt allkirjastatud/ Tartu Ringkonnakohtu Kai Rosar 6