) § 429 lg 3 alusel edastas kohus 01.02.2016 kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga ja palus kohtule esitada seisukoha seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates. Kostja ei ole hagist loobumisele ega hageja menetluskuludele omapoolset seisukohta esitanud. 4.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning
5.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast kohtumenetluse alustamist 07.10.2015, jätab kohus
7.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 563,40 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 74,25 eurot ning hagimenetluses täiendavalt 50,75 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
lg 1 ning § 133 lg 1 kohaselt 551 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt
punktile 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
lõikes 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel. 2 Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arve-saatelehtedest nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 4,75 tundi tunnitasuga 114 eurot koos käibemaksuga (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule edastamine 1 tund; hagiavalduse koostamine ja kohtule edastamine 2,75 tundi ning hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine 1 tund). Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 4,75 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et hageja esindamisele kulunud aega on näidatud ülemäära suurena. Pealegi ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ega vajalik
lg 1 mõttes, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning selle saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt 3-2-177-14 p 12). Arvestades käesoleva vaidluse sisu (kohustuse rikkumine), hageja nõude olemust (kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, lihtmenetluse asi) ja mahukust (vähemahukas, nõue rahuldati pärast hagi esitamist) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 3,5 tunni eest summas 399 eurot (3,5 × 114). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 114 eurot tunnis koos käibemaksuga (hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu sisendkäibemaksu tagasi arvestada) pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-15-121385 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 524 eurot (125 + 399). 8.
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool antud menetluses tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada hageja lepingulise esindaja arvelduskontole nr XXXX (Swedbank AS). Seoses hagejale kohtu poolt riigilõivu osalise tagastamisega (62,50 eurot) ja kostja poolt osalise tasumisega (50,75 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 410,75 eurot, millest riigilõiv on 11,75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 399 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.