1-14-2911/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 26.05.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 19.05.2016 koht Kohtuasja number 1-14-2911 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Heinar Kooviti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Heinar Koovit, isikukood 39401014926, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 02.05.2013 ja lõpp 02.08.2017 RESOLUTSIOON Jätta HEINAR KOOVIT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Heinar Koovitilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Heinar Kooviti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Heinar Koovitile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heinar Kooviti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 23.04.2014 otsusega tunnistati Heinar Koovit süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 06.03.2014 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 4 kuud vangistuse võrra ning liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti 4 aastat 5 kuud vangistust. Viru Maakohtu 19.01.2015 määrusega vähendati mõistetud liitkaristust KarS § 5 lg 2 alusel ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.05.
2. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas kannab karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, kuritegu on toime pandud isikliku suhte tasandil tekkinud konflikti tõttu. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteo raskustase ei ole muutunud. Ühtne soodustegur puudub. Isik lõpetas üldhariduskoolis 8 klassi, alustas õpinguid puidupingitöölise erialal, kuid lõpetamata seoses lukustamisega. Toimus ka vestlus psühholoogiga. Kinnipeetaval on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik asub elama aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga, kus elavad isiku vanemad. Isiku vanemad ja korteri omanik on andnud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Isik on õppinud xxxx, xxxx ja xxxx. Vanglas jätkas põhihariduse omandamist. Põhiharidus omandamata, sest xxxx Gümnaasiumi õppenõukogu otsusega eemaldati õppetööst halva käitumise tõttu. 2015 alustas puidupingi operaatori eriala omandamist, kuid õpingud jäid pooleli seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Puudulikust haridusest tingitud vähene arusaamisvõime võib olla kuriteo toimepanemise eeldus. Isik saab jätkata õpinguid xxxx Täiskasvanute Gümnaasiumi
3. klassis 2016/2017 võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. Isikul on rahalisi nõudeid ligikaudu 8360 eurot, vabanemisfondis hoiustatud 68 eurot. Vanemate hinnangul tulevad nad materiaalselt toime ning toetavad ka poega. Ema töötab OÜ-s xxxx ja isa omab töökohta xxxx OÜ-s. Kinnipeetaval on võimalik asuda tööle võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral samuti xxxx OÜ-sse, mida kinnitas personalijuht ametnikule telefoni teel. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, isa, 3 õde ja vend. Sugulaste hulgast on kriminaalkorras karistatud isiku isa ja mõlemad onud. Väidetavalt onudega ei suhtle. Vanemate sõnul on suhted peres käesolevaks ajaks korras ning üksteist toetavad. Varasemalt on isik varastanud ka ema tagant. Vanemate poolne tugi nende sõnul on olemas. Isik omab tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Isik on toime pannud grupiviisilisi kuritegusid, kuid tema väitel ei suhtle ta enam isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud. Isik võib kasutada teisi oma huvides ära. Isiku väitel tarvitas alkoholi vähe või üldse mitte, eelistatud oli lahja alkohol. On esinenud vägivaldselt käitumist seoses alkoholi tarvitamisega. Isik on püüdnud alkoholi tarvitamist vähendada, kuid sõltumata temast ei ole võimalik olnud alkoholist vabaneda. Varasemalt on isik eitanud narkootikumide tarvitamist, käesolevaks ajaks on tunnistanud kanepi ja amfetamiini proovimist. Puuduvad andmed, et narkootikumide pärast on toime pannud kuritegusid. Isik hindab oma füüsilist tervist heaks, saab igapäevaelus hakkama. 2 Isikul on kõrge enesehinnang, eriti nende seltskonnas, kes hindavad tema omadega sarnaseid väärtusi, kuid saab aru, et need väärtused ei ole üldtunnustatud. Pole kindel kas saab hakkama kõikide kohustustega, mis talle pannakse, enda väitel teeb selleks kõik. Suhtlemisel on mõningaid raskusi, eneseväljendusoskus puudulik, kaldub teemadest kõrvale ja katkestab vestlust. On käitunud impulsiivselt, agressiivselt, tagajärgedele mõtlemata, kordab samu vigu ning on kasutanud probleemide lahendamiseks vägivalda. Puudulik probleemide lahendamise oskus. Tulevikuks eesmärgid seatud, kuid ei oska sõnastada eesmärkide täitmiseks vajalikke tegevusi. Isiku väitel mõistab seaduste vajalikkust ning teab, et neid tuleb järgida. On väljendanud antipaatiat õigussüsteemi ja ametnikesse, korduvalt solvanud ametnikke. Isik ei tunneta ennast ühiskonna liikmena, arvab et igaüks on väljas ainult iseenda eest. Väidetavalt teeb omalt poolt kõik mis suudab selleks, et olla õiguskuulekas ning on veendumusel, et muutus peab algama temas. Uue kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus samuti 68%. eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus leiab, et Heinar Koovit tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest enne tähtaegselt, teeb vangla ettepaneku kohustada teda täitma arS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve kohaldamise ajaks teeb vangla ettepaneku 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ta on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud katseaja nõudeid. Seega ei ole varasemad karistused ega süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik mõjutada tema käitumist õiguskuulekuse suunas, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vangistatul on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust ja teda on ka vangistuses olles kriminaalkorras karistatud. Sellest järeldub, et isik ei ole valmis ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidama ning seetõttu ei ole põhjust arvata, et isik suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Väärib märkimist, et kinnipeetava poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul hinnatakse 68%. Teda peetakse ohtlikuks ametnikele ja vangidele (risk vanglas) ning avalikkusele (risk ühiskonnas). Samuti peab arvestama asjaoluga, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi kuritarvitamine. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Heinar Kooviti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 19.05.2016 toimunud videokohtuistungil palus süüdistatav end ennetähtaegselt vabastada, on nõus täitma kõiki pandavaid kohustusi. Mõistab karistuse mõtet ja saab aru, et on oma tegudes süüdi vaid ise. Mõistab, et peab muutumiseks enda mõtlemist ja käitumist muutma. On tegelenud endaga palju, saanud psühholoogilt abi. On saanud parendada suhteid sugulastega. Leiab, et on veel noor ning tal on veel palju võimalusi õppimiseks, töötamiseks ja riigile 3 võlgnevuste tasumiseks. Tahab muuta oma elu. Selgitab, et varem oli palju distsiplinaarkaristusi, kuid alles hiljuti karistati harilikuga joonistamise eest, seetõttu ei kustu ka varasemad karistused. Kaitsja seisukoht Kaitsja pakub süüdistatav enne tähtaega vabastada. Isikule garanteeritakse töö ja võimalus õppida. Vangla enda sõnul ei suhtle ta enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabanemisel kohaldatakse tema üle kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli ja elektroonilist järelevalvet 4 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vangistuses viibib ta teist korda. Sellest nähtub, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, mis näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 13 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Samuti on isiku poolt viimane kuritegu toime pandud vanglas, mistõttu võib järeldada, et kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ka range järelevalve all viibides. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma vanemate juures. Korteri omanik ja vanemad on nõus isiku elama asumisega nimetatud aadressile ning vajadusel korteris elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Samuti võimaldab xxxx Täiskasvanute Gümnaasium isikul jätkata õpinguid
4. klassis õppeaastal 2016/
5. Isikule on garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab isikul majanduslikult toime tulla. Kuigi isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 8360 euro ulatuses, on isiku vanemad lubanud vabanemisel poega ka materiaalselt toetada. Kinnipeetava isa ja onud on kriminaalkorras karistatud. Väidetavalt onudega ei suhtle. Samuti kuna varasemad kuriteod on toime pandud grupis, võib eeldada kuritegeliku mõtteviisiga inimeste olemasolu tutvusringkonnas. Enda sõnul kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle. Isikul on esinenud vägivaldset käitumist alkoholijoobes olekus. Ta on püüdnud alkoholi kuritarvitamisest vabaneda, kuid tulutult. Isiku käitumine on impulsiivne, tagajärgedele ei mõtle, kordab tehtud vigu ja kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Samuti on vangla 4 hinnangul isikul puudulikust haridusest tingitud vähene arusaamisvõime, mis koos alkoholi kuritarvitamisega võib olla uute kuritegude toimepanemise eelduseks. Vangla hindab uue üldise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 689%, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid. Seega on kohtu hinnangul suur tõenäosus ka sel korral katseaja ebaõnnestumiseks. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Heinar Kooviti puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Heinar Kooviti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5