) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda 3 kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud summas 132,23 eurot. Kostja on seisukohal, et kostja ei pea tasuma AS-ile XXX kuna AS XXX on kostjale võlgu.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on märkinud, et tal on omakorda nõue hageja vastu summas 4 369,24 eurot, millest põhivõlg on 3 544,70 eurot (arve nr 73 summas 517 eurot, arve nr 80 summas 826,10 eurot, arve nr 97 summas 853,10 eurot, arve nr 101 summas 414,70 eurot, arve nr 81 summas 633,80 eurot ja deposiit summas 300 eurot, mis kuulub tagastamisele lepingu alusel) ja viivis 824,54 eurot (tl 45-49).
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-129-11 märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Hageja on seisukohal, et kostja XXXOÜ väide, nagu võlgneks hoopis hageja AS XXX kostjale 4 369,24 eurot, on alusetu. AS XXX on XXXOÜ-le saatnud teenuste arved ja XXXOÜ AS-ile XXX firmakaardi sõitude eest arved. Iga kuu on nende arvete vahel tehtud tasaarveldused. Kolmel korral on XXXOÜ tasunud ka panka, aga lõppseis on selline nagu lisatud aruandes ja kostja võlgneb AS-ile XXX(tl 55). Samuti on hageja selgitanud, et lepingu sõlmimisel tasus kostja tagatisraha 300 eurot, mis sisaldus 2014 juuli teenuste arves ja hiljem septembris 2014 tasus seoses lepingulise frantsiisitasu tõusuga juurde veel 100 eurot. See tagatisraha summas 400 eurot on tasaarveldatud novembris 2014 kostjale esitatud viimases teenuste arves. Arusaamatuks jääb, millisel arvutuskäigul põhineb tagatisrahalt arvestatud n-ö viivis 23,25 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kostja kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 132,23 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale 4 kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 15.01.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendis märkis hageja, et AS XXX on tsiviilasjas 2-15102598 menetluskuluna tasunud riigilõivu 75 eurot. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel summas 30 eurot, kokku 75 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30 eurot, kokku 75 eurot. Kuna riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kokku tuleb XXXOÜ-lt välja mõista Aktsiaseltsi XXX kasuks menetluskulud summas 75 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.