Obsah (4)

§ 199§ 107§ 44§ 38

4-16-604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-604 (2330,16,000371; 2330,15,006922) Väärteoprotokol

) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Sergey Kirsanov süüdi 28.01.2016 mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, so liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 (kolm) päeva aresti. 1 4-16-604 Mõista Sergey Kirsanov õigeks NPALS § 15¹ lg 1 järgi esitatud süüdistuses, so 13.05.2015.a narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.01.2016 kell 11:59.

§ 199

lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Jätta riigi kanda ekspertiisi tegemise kulud 36 (kolmkümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 30.jaanuarist

1. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
2. märtsist
3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1.Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuris koostati 28.01.2016 väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2330,16,
4. Protokolli kohaselt juhtis Sergey Kirsanov 28.01.2016 kell 10.45 Narvas Vahtra 3 juures mootorsõidukit Volvo, reg.nr xxx omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 20.01.
5. Väärteoprotokolli kohaselt pani Sergey Kirsanov sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. 1.1 Kõnealuse väärteoasjaga ühendati väärteoasi nr 2330,15,006922, milles koostati väärteoprotokoll samuti 28.01.
6. Protokolli kohaselt oli Sergey Kirsanov eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt EKEI uuringuaktile nr 1199T tuvastati Kirsanovi uriinis tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Teo toimepanemise ajaks on märgitud 13.05.2015 kell 18.
7. Väärteoprotokolli kohaselt pani Sergey Kirsanov sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. 1.2 Juhindudes

§-st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja Viru Maakohtule.

1. Vastavalt liiklusseaduse § 90 lg 1 p-le 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Nimetatud teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 2 4-16-604 2.1 Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lgs 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellelt on juhtimisõigus ära võetud. 2.2 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Kirsanov juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning et tal oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. 04.12.2015 koostatud väärteoprotokollist (tl 11) nähtuvalt heideti Kirsanovile LS § 224 lg 2 alusel ette, et ta juhtis 04.12.2015 mootorsõidukit seisundis, milles tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,33mg. Samal päeval sai Kirsanov kõnealuse protokolli kätte ning protokollis kajastus ühtlasi teave, et kohtuvälise menetleja lahend on politseiasutuses kättesaadav alates 04.01.
2. Politsei- ja Piirivalveameti 31.12.2015 otsus (tl 13) kinnitab, et Kirsanovi karistati 04.12.2015 toimepandud LS § 224 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena viieks kuuks ära juhtimisõigus. Karistusregistri ning Maanteeameti liiklusbüroo andmete väljatrükkide pinnalt on tuvastatud, et otsus jõustus 20.01.2016 ning samast päevast alates on Kirsanovilt mootorsõiduki juhtimisõigus äravõetud (tl 29, 30-31). 29.01.2016 kohtuistungil tunnistas Kirsanov ise, et ta juhtis 28.01.2016 mootorsõidukit, sõites Narva politseijaoskonda. Enda sõnul oli ta küll teadlik oma varasematest väärtegudest, kuid ei olnud teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. 19.01.2016 ta kontrollis koos politseiametnikuga ARKist ning siis oli tal juhtimisõigus olemas. Kuid olles 19.01.2016 politseijaoskonnas ei uurinud ta milline karistus talle 04.12.2015 toimepandud väärteo eest mõisteti. Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et Kirsanov juhtis 28.01.2016 mootorsõidukit ning ta tegi seda ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused. 2.4 Kirsanov põhjendas rikkumist asjaoluga, et ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest. Samas nähtub aga tema poolt kohtuistungil antud ütlustest, et talle oli teada fakt, et 04.12.2015 rikkumisele järgneb otsus, kuid ta ei võtnud midagi ette, et selle otsuse sisu teada saada. Tema ütluseid ei ole kohtumenetluse raames kummutatud ning kohtul puudub alus kahelda Kirsanovi ütluste usaldusväärsuses. Tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oli juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik, kohtumenetluses esitatud ega kogutud ei ole. Samas 04.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on Kirsanov ise kinnitanud, et ta on saanud kätte väärteoprotokolli koopia ning oli seega teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus tehakse hiljemalt 04.01.2016 ning tal on võimalik sellega kohtuvälise menetleja juures tutvuda. Omades juhtimisõigust pidi Kirsanov olema ühtlasi teadlik ka kehtiva liiklusseaduse normidest ning asjaolust, et talle väärteoprotokollis etteheidetud tegude eest võidakse karistusena kohaldada muu hulgas ka juhtimisõiguse äravõtmist. Jättes ise teadlikult kohtuvälise menetleja otsusega tutvumata, pidi ta möönma, et talle võidakse karistuseks määrata ükskõik milline vastavate väärtegude eest ettenähtud sanktsiooni liik ning lisakaristus sh juhtimisõiguse ära võtmine. Seega juhul, kui Kirsanov suhtunuks oma kohustustesse seadusekuulekalt ja kohusetundlikult ning oleks tutvunud tema suhtes tehtud otsusega, olnuks ta teadlik vastava otsuse sisust ning talle määratud karistusest st asjaolust, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Kohtu hinnangul on taolistel asjaoludel liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise näol tegemist KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga. KarS § 18 lg 3 sätestab, et kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid 3 4-16-604 oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, on isik pannud teo toime hooletusest. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt on hooletus üks ettevaatamatuse liikidest ning vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. 2.5 Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et Kirsanov juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud ning pani sellega toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastav tegu oli toimepandud hooletusest.
3. Seonduvalt NPALS § 151 lg 1 järgi esitatud süüdistusega märgib kohus järgnevat. 3.1 NPALS § 151 lg 1 kohaselt on rahatrahvi või arestiga karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. 3.2 Protokollis nimetatud tetrahüdrokannabinool kuulub sotsiaalministri
4. mai
5. a määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega tegemist on narkootilise ainega NPALS § 31 lg 1 tähenduses. 3.3 NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kirsanovi ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu, et tal olnuks 2015.a mais meditsiinilistel näidustustel alust narkootiliste ainete tarvitamiseks. Pigem vastupidi. Viru Maakohtu 10.07.2012.a kohtumäärusega nr 1-09-17760 (tl 48-51) oli tal kuni 14.05.2015 väldanud katseajal keelatud narkootiliste ainete tarvitamine. Sealjuures oli Kirsanov sellest väga hästi teadlik, kuna läbis pidevalt kriminaalhooldusametniku juures vastavat kontrolli. 3.4 EKEI uuringuaktiga nr 1199T (tl 23-26) on tuvastatud, et 13.05.2015 kell 18.03 oli Sergey Kirsanovi organismis tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Samas läbivaatuse teostamise ajal (13.05.2015 kell 18.05) Kirsanovil narkootilise aine tarvitamise ja joobe tunnuseid ei esinenud. See viitab asjaolule, et läbivaatuse ajaks oli narkootikumide tarvitamisest möödunud nii palju aega, et mingeid väliseid narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid enam ei esinenud või siis oli tarvitatud aine kogus nii väike, et ei avaldanud mingit mõju ega tekitanud joovet. See haakub Kirsanovi ütlustega, millest nähtub, et narkootikumide tarvitamine leidis aset umbes neli päeva enne kinnipidamist. 3.5 Eelnevaga on tuvastatud, et Kirsanovi organismis tuvastati 13.05.2015 narkootilist ainet, mis kinnitab tema tegevuses NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud ühe teoalternatiivi – narkootikumide tarvitamise – objektiivsete tunnuste esinemist. Kuivõrd koosseisu tunnuseks on tarvitamine, mitte aga joobeseisund või narkootiliste ainete sisaldumine organismis, siis on KarS § 10 kohaselt koosseisupärase teo toimepanemise ajaks narkootilise aine tarvitamise aeg, mitte aeg, millal tarvitamine avastati. Antud juhul on väärteoprotokollis märgitud teo 4 4-16-604 toimepanemise ajaks 13.05.2015 kell 18.
6. Arvestades Kirsanovi ütluseid ning eksperdi arvamust on kohtu hinnangul tuvastatud, et narkootilise aine manustamine toimus mitu päeva varem. Seega ei ole Kirsanov talle etteheidetavat tegu protokollis nimetatud ajal toime pannud ning tema käitumine ei vasta protokollis kajastatud faktilistele asjaoludele. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et süüteo toimepanemise aeg peab alati olema määratletud kuupäeva ja kellaajalise täpsusega. Juhul kui kohtuvälisele menetlejale ei ole süüteo toimepanemise täpne aeg teada, piisab kui süüdistuses märgitakse ligikaudne ajavahemik, millal tegu aset leidis. Antud juhul on aga protokollis määratletud väga konkreetne väärteo toimepanemise aeg ning teisalt on tuvastatud, et sel ajal Kirsanov talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seega ei vasta tuvastatud faktilised asjaolud protokollis olevale teokirjeldusele ning seetõttu tuleb protokollis esitatud süüdistus lugeda alusetuks. 3.6 Kui vaatamata eelöeldule asuda seisukohale, et Kirsanovi käitumises on siiski tuvastatud NPALS § 151 lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine, on kohtu hinnangul süüdimõistva otsuse tegemine välistatud ka subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu. 3.7 Kirsanov ise selgitas narkootilise aine sattumist organismi sellega, et olles umbes neli päeva enne kinnipidamist külas, suitsetas ta vesipiipu, kuid ei teadnud, et seal võis olla narkootilisi aineid. Seltskonnas olid ka neiud, kes samuti suitsetasid ja ta ei osanud arvata, et vesipiibus võis midagi olla. Kirsanov selgitas istungil, et ta ei tarvitanud teadlikult narkootilisi aineid, sest tal oli sel ajal katseaeg ning teda kontrolliti pidevalt. Ta käis kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja kord kuus tehti seal narkotesti ning kord kuus käidi kodus ja kodukülastuse ajal tehti talle samuti narkotesti. Ta teadis, et on katseajal ja igal suvalisel ajal olles roolis võis politsei teda kinni pidada ja kontrollida. Samuti märkis Kirsanov, et käis 14.05.2015 kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja seal tehti talle test, kuid test oli negatiivne. Ühtki tõendit, mis Kirsanovi vastavad ütlused kummutaks, kohtuvälises menetluses kogutud ei ole. Teisalt kinnitab Viru Maakohtu 10.07.2012.a kohtumäärus nr 1-09-17760, et Kirsanov vabastati ennetähtaegselt vangistusest ning tal oli kuni 14.05.2015 katseaeg, mille üheks tingimuseks oli kohustus hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole Kirsanovil kandmata jäänud vangistust täitmisele pööratud. See kinnitab Kirsanovi ütlusi, mille kohaselt ta läbis katseaja ilma rikkumisteta ning narkootikumide tarvitamist kontrollivate testide tulemused olid negatiivsed. 3.8 Nimetatu kinnitab, et Kirsanov hoidus katseajal narkootiliste ainete tarvitamisest ning seetõttu puudub kohtul alus kahelda tema väites, et ta ei olnud teadlik, et vesipiip, mida ta suitsetas, võis sisaldada narkootilisi aineid. Seega on välistatud tahtlik süüteo toimepanek. Kuid lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 saab NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud teo toime panna ka ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt on narkootilise aine tarvitamine karistatav ka juhul, kui isik küll ei teadnud, et ta narkootikumi tarvitab, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-149-09). Nii nagu ühiskonnas laialt tarvitatavate tubakasigarettide puhul, ei saa ka vesipiibu osas väita, et igal inimesel, kes vesipiipu suitsetab, peaks vähemalt mingilgi määral tekkima kahtlus, et piibus olev tubakas ei ole legaalne tubakas ning võib sisaldada narkootilist ainet. Kohtu hinnangul saaks antud olukorras heita ettevaatamatust ette juhul, kui konkreetse sündmuste käik või selles osalenud isikute ring pidanuks mingil põhjusel tekitama menetlusalusel isikul kahtlusi suitsetatava tubaka legaalsuses. 3.9 Kusjuures vastavate asjaolude esinemise tõendamise kohustus lasub menetlejal ning 5 4-16-604 menetlusalune isik ei pea ise oma süütust tõendama. Antud juhul on menetlusalune isik esitanud kaitseversiooni, mis on eluliselt usutav ega sisalda vastuolusid ning kaudselt kinnitavad tema versiooni ka karistusregistri andmed. Kuigi Kirsanov on oma kaitseversiooni esitanud juba kohtuvälise menetluse ajal, ei ole kohtuväline menetleja kogunud subjektiivsete tunnuste esinemist kinnitavaid tõendeid või tõendeid, mis Kirsanovi ütlused kummutaks – nt tuvastanud isikud, kellega koos Kirsanov väidetavalt vesipiipu suitsetas ning neid küsitlenud. 3.10 Ülaltoodust nähtuvalt on arutatavas väärteoasjas jäänud kogumata asja lahendamise seisukohast olulise tähtsusega tõendid. Kuigi kohtul on pädevus määrata asja lahendamiseks vajalike täiendavate tõendite kogumist, ei pea kohus seda antud juhul võimalikuks. Kirsanovi tegevuses NPALS § 151 lg 1 subjektiivsete tunnuste esinemise tuvastamisel ei saa rääkida vajadusest koguda üksnes täiendavaid tõendeid. Asudes välja selgitama väärteoprotokollis kirjeldatud teo subjektiivset külge tõendavate tõendite olemasolu ning neid koguma, võtaks kohus antud juhul üle kohtuvälise menetleja ülesanded ja rolli. Lisaks sellele ei ole sündmustest möödunud ajavahemiku tõttu enam võimalik koguda asja lahendamise seisukohast olulisi isikulisi tõendeid – leida tunnistajaid, kes mäletaks aastataguseid sündmusi niivõrd täpselt, et saaks anda usaldusväärseid ütluseid olukorras, kus neid varasemalt antud teema osas küsitletud ei ole. 3.11 Kõike eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et Kirsanovi tegevuses ei ole tuvastatud väärteoprotokollis kirjeldatud ning NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemist ning Kirsanov tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Tulenevalt

§ 107

lg 1 p-st 2 ja § 29 lg 1 p-st 1 tuleb väärteotunnuste puudumise korral väärteomenetluses lõpetada. Karistus 4. Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.1 Karistuse liigi valimisel arvestab kohus asjaolu, et Kirsanovi on varem korduvalt erinevate liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahviga karistatud, kuid see ei ole mõjutanud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanekust ega suunanud teda hoolikamalt käituma. Seetõttu peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti. 4.2 Kuigi tegemist oli korduva liiklusalase rikkumisega, ei saa karistuse määra osas jätta tähelepanuta, et tegu oli pandud toime hooletusest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista Sergey Kirsanovile karistus minimaalsele lähedases määras – kolm päeva aresti. Kuna Kirsanov on

§ 44

lg 1 alusel kinni peetud, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 28.01.2016 kell 11.59 ning vastavalt

§ 199

lg-le 3 ja § 205 lg-le 1 pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele selle tegemisest. Menetluskulud 6 4-16-604 5.

§ 38lg-st 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-st 3 tulenevalt on käesolevas menetluses tekkinud menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulud summas 36 eurot. Nimetatud kulud on tekkinud seoses NPALS § 151 lg 1 järgi esitatud süüdistusega, mille osas asus kohus seisukohale, et Kirsanov tuleb vastavas süüdistuses õigeks mõista ning menetlus lõpetada.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Seega tuleb ekspertiisi tegemise kulud jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 7