Obsah (4)

§ 120§ 404§ 64§ 65

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis nr 1-16-4837 (kohtueelses menetluses nr 1

§ 120lg 1 ja § 404 lg 1 järgi Süüdistus 01.

juuni 2016 RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Argo Jurjev süüdi karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud ning tunnistada Argo Jurjev süüdi

§ 404

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Argo Jurjevile liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Argo Jurjevile mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega Argo Jurjevile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista Argo Jurjevile liitkaristus vangistusena 4 (neli) aastat; tõkend vahistamine jätta Argo Jurjevil muutmata ja vangistuse kandmise aja alguseks lugeda
3. veebruar 2016, s.o Argo Jurjevi kahtlustatavana kinnipidamisest. Muud otsustused
4. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult E.E tsiviilhagi ning välja mõista Argo Jurjevilt 43628 (nelikümmend kolm tuhat kuussada kakskümmend kaheksa) eurot E.E.i kasuks; 2.2 välja mõista Argo Jurjevilt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 216 (kakssada kuusteist) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1241 (üks tuhat kakssada nelikümmend üks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
5. a juulikuust igakuise menetluskulu osa 103 (ükssada kolm) eurot 42 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend DVD-plaat 24.02.2016 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Selgitused kohtuotsusele
6. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
7. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Argo Jurjev toime pannud kuritegudena: 1) tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist

§ 120

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 20.02.2016 kuni 25.02.2016 saatis endisele elukaaslasele K.Kle enda mobiiltelefonilt numbriga xxxxxxxx sõnumeid ähvardades kannatanut korduvalt tervisekahjustuse tekitamisega. Samuti helistas ta enda mobiiltelefonilt ja saatis sõnumeid K.K emale K.Kle ja viimase elukaaslasele E.Ele ning ähvardas viimasele kuuluva maja põlema panna. Kuna Argo Jurjev on varasemalt olnud K.Kle suhtes vägivaldne, oli kannatanutel alust karta ähvarduste täideviimist. 2) võõra asja süütamise, millega on põhjustatud oht inimeste elule ja tervisele

§ 404

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 24.02.2016 öösel kella 02.30 paiku xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx süütas põlema E.Ele kuuluva xxxxx talu elumaja, millega põhjustas ohu samal ajal elumajas viibinud E.E ja K.K elule ja tervisele. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 120

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud;

§ 404

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 19.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 1 aasta vangistust ja liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. Karistuse aja algust arvestada alates Argo Jurjevi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates

1. veebruarist 2016.a. 2
2. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
3. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
4. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
5. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 120

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 404

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. E.E on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 43628 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Argo Jurjevilt 43628 (nelikümmend kolm tuhat kuussada kakskümmend kaheksa) eurot E.E kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. 4.1.
5. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
7. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
8. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
9. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Argo Jurjevi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 216 eurot. 4.1.
10. Ekspertiisitasu 3 KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 380 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumusest. 4.
11. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Argo Jurjev arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 216 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 380 eurot. 4.
12. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
13. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata. Kriminaalasja juures olev asitõend DVD-plaat 24.02.2016 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4