KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 15.06.2016 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9065 (14940000031) Kohtunik Anne PALMISTE Sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör

§202

lg.1 alusel.

§202

lg.1, lg.2 p.2 ja §202 lg.3 alusel tuleb Semjon ŠUTAKIL maksta riigituludesse kindel summa 400 (nelisada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. RESOLUTSIOON Kindel summa 400 (nelisada) eurot tuleb Semjon ŠUTAKIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 SEB Pank AS või arveldusarvele nr.EE932200221023778606 Swedbank AS või arveldusarvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr.EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916900000629 ning selgitus „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas 1-15-9065“.

§202

lg.1, lg.2 p.1 ja §202 lg.3 alusel tuleb Semjon ŠUTAKIL tasuda kuriteoga tekitatud kahju 18.11.2014 episoodi eest summas 2442 (kaks tuhat nelisada nelikümmend kaks) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kuriteoga tekitatud kahju summa tuleb Semjon ŠUTAKIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 SEB Pank AS. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049463 ning selgitus „Semjon ŠUTAK kuriteoga tekitatud kahju kriminaalasjas 1-15-9065“. 2

§202

lg.1, lg.2 p.1 ja §202 lg.3 alusel tuleb Semjon ŠUTAKIL tasuda kuriteoga tekitatud kahju 14.05.2011 episoodi eest summas 4475 (neli tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kuriteoga tekitatud kahju summa tuleb Semjon ŠUTAKIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 SEB Pank AS. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049463 ning selgitus „Semjon ŠUTAK kuriteoga tekitatud kahju kriminaalasjas 1-159065“. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.115-9065 Veniamin ŠUTAKI süüdistuses Karistusseadustiku §361 lg.1 järgi

§202

lg.1 alusel.

§202

lg.1, lg.2 p.2 ja §202 lg.3 alusel tuleb Veniamin ŠUTAKIL maksta riigituludesse kindel summa 400 (nelisada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kindel summa 400 (nelisada) eurot tuleb Veniamin ŠUTAKIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 SEB Pank AS või arveldusarvele nr.EE932200221023778606 Swedbank AS või arveldusarvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr.EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916900000632 ning selgitus „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas 1-15-9065“.

§202

lg.1, lg.2 p.1 ja §202 lg.3 alusel tuleb Veniamin ŠUTAKIL tasuda kuriteoga tekitatud kahju 18.11.2014 episoodi eest summas 2442 (kaks tuhat nelisada nelikümmend kaks) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kuriteoga tekitatud kahju summa tuleb Veniamin ŠUTAKIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 SEB Pank AS. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049463 ning selgitus „Veniamin ŠUTAK kuriteoga tekitatud kahju kriminaalasjas 3 1-15-9065“. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.115-9065 Roman GORŠANOVI süüdistuses Karistusseadustiku §361 lg.1 järgi

§202

lg.1 alusel.

§202

lg.1, lg.2 p.2 ja §202 lg.3 alusel tuleb Roman GORŠANOVIL maksta riigituludesse kindel summa 400 (nelisada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kindel summa 400 (nelisada) eurot tuleb Roman GORŠANOVIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 SEB Pank AS või arveldusarvele nr.EE932200221023778606 Swedbank AS või arveldusarvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr.EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916900000616 ning selgitus „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas 1-15-9065“.

§202

lg.1, lg.2 p.1 ja §202 lg.3 alusel tuleb Roman GORŠANOVIL tasuda kuriteoga tekitatud kahju 14.05.2011 episoodi eest summas 4475 (neli tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kuriteoga tekitatud kahju summa tuleb Roman GORŠANOVIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 SEB Pank AS. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049463 ning selgitus „Roman GORŠANOV kuriteoga tekitatud kahju kriminaalasjas 1-15-9065“.

§183

alusel jätta menetluskulud kokku 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot 90 senti Eesti Vabariigi kanda. Asitõend - DVD helisalvestusega, mis asub toimiku juures – jätta

§126lg.3 p.1 alusel kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Asitõendid - karpi pakendatud esemed: ankur, ujuk, kapronnöör, võrgulina tükk, kapronnöör, 4 võrgulina tükk, 4 kaablisidet –

§126lg.3 p.4 alusel kohtumääruse jõustumisel hävitada.

Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Süüdistused Semjon Šutak ja Roman Goršanov on kohtu alla antud ja neid süüdistatakse selles, et nad teostasid 14.05.2011 kalapüüki ühe ääre/avaveemõrraga xxx nõudmisel saadi saagiks teiste kalaliikide seas koha, mille arvuline kogus - 179 koha, ületas alamõõdulise koha kaaspüügiga lubatava 5% määra, millega tekitati olulise kahju keskkonnale summas 8950 eurot. xxx) omab kalapüügiõigust ühe ääre/avaveemõrraga xxx. kutselise kaluri kalapüügiloa nr.JÕ110162 alusel. Kutselise kaluri kalapüügiluba nr.JÕ110162 on välja antud Põllumajandusministeeriumi poolt 27.04.

1. . Kutselise kaluri kalapüügiloa nr.JÕ110162 alusel on õigus teostada kalapüüki xxx, millega kalapüügi õigust realiseerivad kutselised kalurid Semjon Šutak ja Roman Goršanov. Kalapüügiloa nr.JÕ110162 juurde on Põllumajandusministeeriumi poolt antud rannapüügipäeviku raamat nr.
2. Semjon Šutak edastas 14.05.
3. kell 16.57 Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile kutselise kaluri kalapüügi eelteade, mis registreeriti KARE tunnusega 101252, mille kohaselt toimus kalapüük kutselise kalapüügiloa nr.JÕ110126 xxx ning randumine pidi toimuma 14.05.
4. xxx on 43 minutit hiljem eelteate edastamisest. Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile registreeritud eelteate KARE tunnusega 101252 järgi saadi kutselise kalapüügiloa nr.JÕ110126 alusel saagiks 500kg ahvenat, 130kg koha ja 70kg lutsu. Eeltooduga rikkus Semjon Šutak Kalapüügiseaduse §18 lg.1,5,6,8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.03.
5. määruse nr.104 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §14² lg.1, mille kohaselt peab kaluri kalapüügiloa alusel põhjanoodapüügi kohta xx ning mõrrapüügi kohta xxxoonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: loa number, mille alusel püük toimus, kaluri nimi; sadamasse või randa saabumise aeg ja koht, püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega. Peale randumist xxx kaldal Semjon Šutak ja Roman Goršanov lossisid püütud kala xxx, mille kontrollimisel tuvastati, et varem nimetatud 70kg lutsu asemel on latikad. Kutselised kalurid Semjon Šutak ja Roman Goršanov jätsid täitmata Vabariigi Valitsuse 31.03.
6. määruse nr.104 §142 lg.1 p.3 kehtestatud kohustuse edastada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 kalapüügiloa nr.JÕ110162 alusel kohustusliku mõrrapüügilt naasmise eelteate kalapüügi teostamise kohta ning tegelikkuses püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa, kuna püütud latikate asemel olid liigina eelteates edastatud lutsu nimetuse all. Püütud kohade loendamise ja mõõtmistulemuste põhjal tuvastati, et kalurite Semjon Šutaki ja Roman Goršanovi poolt 14.05.
7. kaubikusse xxxlossitud
8. kasti sees on kokku 218 koha, millest 37 koha osutusid Kalapüügiseadus §17 lg.1 järgi kehtestatud Kalapüügieeskirja (Vabariigi Valitsuse 09.mai
9. määrus nr.144) lisa 5 järgi mõõdulisteks ja 181 koha osutusid Kalapüügiseadus §17 lg.1 järgi kehtestatud 5 Kalapüügieeskirja (Vabariigi Valitsuse 09.mai
10. määrus nr.144) lisa 5 järgi alamõõdulisteks. Kalapüügiseaduse §20 lg.2 järgi on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused on sätestatud kalapüügieeskirjaga. Kalapüügiseadus §17 lg.1 järgi kehtestatud Kalapüügieeskirja (Vabariigi Valitsuse 09.mai
11. määrus nr.144) §44 lg.1 p.4 järgi lubatakse alamõõdulise kala kaaspüüki mõrraga kohapüügil kuni 5 % arvulisest kohasaagist. Seega, peab kohapüügil mõrraga püütud saagise mõõduliste kohade osakaal moodustuma 95 %. Antud juhul oleks olnud seaduslikuks mõrrapüügi kogusaagiks 37: 95* 100 = 38,9 ehk 39 koha. Seega, on lubatav 37 mõõdulise koha püügil kaaspüük vaid kahe alamõõdulise koha osas. 218 (kogu püütud koha saak) -39 (mõõdulised+lubatud alammõõdulised) = 179 alamõõdulise koha püük on vastuolus kaaspüügitingimustega, sest 37 mõõdulise koha ( 95 % ) ja 181 alamõõdulise koha mõrrapüügi korral on kaaspüük lubatud 5 % asemel 181* 95 : 37 = 464,7 %. Kalapüügiseaduse §202 lg.1 p.1 sõnastuse kohaselt loetakse tõsiseks kalapüüginõuete rikkumiseks kutselisel kalapüügil EL Nõukogu määruse nr.1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsiseid rikkumisi. EL Nõukogu määruse nr.005/2008 artikli 42 punkti 1 alapunkti a järgi on tõsised rikkumised tegevused, mis käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina vastavalt sama määruse EL Nõukogu määruse nr.1005/2008 artiklis
12. EL Nõukogu määruse nr.1005/2008 artikli 3 punkti 1 alapunkti b sõnastuse järgi loetakse ebaseaduslikuks, teatamata või reguleerimata kalapüügiks juhtumit, kui on täitmata kohustus registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid. Kalapüügieeskirja §13 lg.1 kohaselt peab kalapüügil püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises. Seega, juhul, kui mõrra nõudmisel olid mõrras eluvõimetud alamõõdulised kohad ning seetõttu ei olnud neid võimalik elusana tagasi järve lasta, on täitmata Kalapüügieeskirja §13 lg.1 järgi kalapüügil püüniste kontrollimise sageduse nõue, mis tõi kaasa alusetu alamõõduliste kohade huku. Kalapüügiseaduse §25 lg.4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.07.
13. määruse nr.275 Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade lisa 1 punkt 1 järgi on alamõõdulise koha püügi korral kahju hüvitamise määr 10 eurot isendi kohta. Kalapüügiseaduse §25 lg.6 järgi on kalavaru kahjustamisel Kalapüügiseaduse §202 loetletud rikkumiste puhul kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta sama paragrahvi lõike 4 alusel määratud viiekordne kahju hüvitamise määr. 14.05.
14. kalapüügiloa nr.JÕ110162 alusel teostatud 179 alamõõduliste kohade püüdmisega tekitasid kutselised kalurid Semjon Šutak ja Roman Goršanov keskkonnale kahju 10*5*179=8950 eurot. Eeltooduga pani Semjon Šutak toime kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, s.o. KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltooduga pani Roman Goršanov toime kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, s.o. KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Semjon Šutak ja Roman Goršanov on kohtu alla antud ja neid süüdistatakse ka selles, et nad asetasid 04.06.2013 eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal Peipsi järvele Lohusuu sadamast ida suunas kaldast 13,63 kilomeetri kaugusele püügile avaveemõrra, mille juhtaia silmasuurus oli 38 mm, karjaaia silmasuurus oli 28mm, parema mõrrakere silmasuurus oli 24mm ja vasaku mõrrakere silmasuurus oli samuti 24mm. Püügile asetatud avaveemõrra koordinaadid olid N 58 51´308´´ E 027 13´919´´ ja selle püügilepanek registreeriti rannapüügipäeviku raamatus nr.
15. Mõrra 6 märgistasid Semjon Šutak ja Roman Goršanov numbriga JÕ-
16. Märgistusele JÕ-60 vastab kalapüügiluba JÕ130060, mille omanik on xxx ja kaluritena on sellele loale kantud Semjon Šutak ja Roman Goršanov. Semjon Šutak ja Roman Goršanov asetasid püügile lubatud silmasuurusest (s.o. 60mm) väiksema silmasuurusega avaveemõrra, millega rikkusid Kalapüügiseaduse §19 lg.3, 4 ning Vabariigi Valitsuse
17. mai
18. määruse nr.144 Kalapüügieeskirja §30 lg.3 ja §44 lg.3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 18.12.2012 määruse nr.42 ajutised püügikitsendused xxx on mõrrapüügil, sealhulgas tindipüügil, keelatud kasutada mõrra juht- ja karjaaias väiksemat silmasuurust kui 24mm ning päras väiksemat silmasuurust kui 20mm, välja arvatud kaldast arvates kaugemal kui 5km, kus on keelatud kasutada mõrra juht- ja karjaaias või päras väiksemat silmasuurust kui 60mm. Samuti püüdsid Semjon Šutak ja Roman Goršanov 04.06.
19. eeluurimisel täpselt tuvastamata xxxkuuluva kalapüügiloa nr.JÕ 130060 alusel lubatud ühe avaveemõraga ca 100kg rääbist, millisele oli püügi toimumise ajal kalapüügieeskirjadega kehtestatud püügikeeld. Nimelt Kalapüügiseaduse §19 lg.3, 4 ning Vabariigi Valitsuse
20. mai
21. määruse nr.144 Kalapüügieeskirja §30 lg.3 ja §44 lg.3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 18.12.2012 määruse nr.42 ajutised xxx järvel keelatud rääbise püük 1.jaanuarist kuni 30.juunini. Oma tegevusega rikkusid Semjon Šutak ja Roman Goršanov Kalapüügiseaduse §202 lg.1 p.1, vastavalt Kalapüügieeskiri §202 lg.1 p.1 sätestatule: kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi: nõukogu (EÜ) määruse nr.1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu (EÜ) määruse nr.1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud tõsised rikkumised. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr.1005/2008 artikkel 42 lõike 1 punktis a sätestatule: käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr.1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punktis e sätestatule: kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Semjon Šutaki ja Roman Goršanovi poolt toime pandud kuritegu jäi lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel – Keskkonnainspektsiooni kalakaitseinspektorid eemaldasid nende avaveemõrra püügilt, kuna selle silmasuurused olid lubatust väiksemad, mõrrakottides olnud 200kg kala, neist 50% rääbist ja 50% ahvenat vabastati. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.septembri
22. . määrusega nr.122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid Semjon Šutak ja Roman Goršanov oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 14 500 eurot. Eeltooduga pani Semjon Šutak toime kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, s.o. KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltooduga pani Roman Goršanov toime kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, s.o. KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veniamin Šutak ja Semjon Šutak on kohtu alla antud ja neid süüdistatakse selles, et nemad, olles kutselised kalurid, teostasid xxx järvel nakkevõrguga kalapüüki ajal, mil oli keelatud kutselisel kaluril püüda latikat ning mil oli kutselisel kaluril keelatud püüda kala nakke -või raamvõrguga. Saanud saagiks 91 koha, millest 12 olid alamõõdulised, 11 latikat ja 2 haugi, asetasid kalad nelja kotti. Seejärel xxx alal, ca 200m kaugusel kaldast vees, koordinaadis N 580 59,316 E 27014,650, tähistasid need kotid ujuvkorgiga ning uputasid kotid kalaga, eesmärgiga need hiljem kaldale tuua. Oma tegevusega rikkusid Veniamin Šutak ja Semjon Šutak Kalapüügiseaduse §19 lg.6 alusel vastu võetud Põllumajandusministeeriumi ministri 06.10.2014 käskkirja 7 nr.133
23. aasta latikapüügi xxxx 1 ja 2, mis sätestab, et ajavahemikuks 7.oktoobrist 2014 kuni xxx järvel kutselise kaluri kalapüügiloa alusel toimuv latikapüük ja kalapüük nakke- või raamvõrguga. Kalapüügiseaduse §202 lg.1 p.1 kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr.1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr.1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud tõsiseid rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr.1005/2008 artikli 42 p.1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr.1005/2008 artikli 3 p.1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina: a)kalastanud ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloata; c)kalastanud keelatud perioodil pärast kvoodi täitumist; d)kui on püüdnud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud; e)kui on kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Vastavalt Kalapüügiseaduse §25 lg.4 alusel vastu võetud Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi (Vabariigi Valitsuse 29.09.2011 määrus nr.122) Lisa 1 järgi on haugi kahju hüvitamise määr 7 eurot isendi kohta, koha kahju hüvitamise määr 10 eurot isendi kohta, latika kahju hüvitamise määr 4,80 eurot isendi kohta. Kalapüügiseaduse §25 lg.6 alusel on kalavaru kahjustamisel käesoleva seaduse §202 loetletud rikkumiste puhul kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud viiekordne määr. Kalpüügiseaduse §25 lg.4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2011 määruse nr.122 Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi §1 lg.1, 2 ning §2 lg.3 alusel on koha ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju seega 91*10*5=4550 eurot, haugi ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju 2*7*5=70 eurot; latika ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju 11*4,8*5=264 eurot. Kokku on ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kalavarudele kahju 4884 eurot. Eeltooduga pani Semjon Šutak toime kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, s.o. KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltooduga pani Veniamin Šutak toime kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, s.o. KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltooduga pani Roman Goršanov toime kalapüügi nõuete rikkumise, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, s.o. KarS §361 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu istung Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk esitas 15.06.2016 maakohtu istungil taotluse, milles palus lõpetada kriminaalasjas nr.1-15-9065

§183

alusel jätta menetluskulud tõlgi kaasamise eest Semjon Šutaki ülekuulamisele summas 19 eurot, toimikust koopia tegemise eest Roman Goršanovile summas 45 senti, toimiku koopia tegemise eest Semjon Šutakile summas 45 senti, kaitsjatasu kohtueelses menetluses Roman Goršanovi kaitsjale (vandeadvokaat Rein Napa) summas 72 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses Semjon Šutaki kaitsjale (vandeadvokaat Eduard Bulattšik) summas 72 eurot, kokku 163,90 eurot, Eesti Vabariigi kanda. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide ning salvestiste kohta: - kala – on hävitatud; - mõrd – tagastatud Semjon Šutakile; - DVD helisalvestusega, mis asub toimikus – jätta toimiku juurde; - Karpi pakendatud esemed: ankur, ujuk, kapronnöör, võrgulina tükk, kapronnöör, võrgulina tükk, 4 kaablisidet – hävitada. - Süüdistatavad Semjon Šutak, Roman Goršanov ja Veniamin Šutak avaldasid, et nad on nõus menetluse lõpetamisega, keskkonnakahju hüvitamisega ning kindla summa tasumisega riigituludesse. Kõik süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepitud summad võimelised tasuma 6 kuu jooksul ning mittetasumise tagajärjed on neile selgitatud. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi ringkonnaprokuröri taotlust. Allan Valk toetas maakohtu istungil Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS §202 lg.4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. 9 Maakohus lahendas taotluse kohtuistungil. KrMS §202 lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS §202 lg.1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Semjon Šutaki, Roman Goršanovit ja Veniamin Šutaki süüdistatakse KarS §361 lg.1 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu. Isikute süü toimepandud teos ei ole suur ja asjas puudub avalik huvi. Semjon Šutak, Roman Goršanov ja Veniamin Šutak on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, keskkonnakahju hüvitamisega ning kindla summa tasumisega riigituludesse. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et kriminaalmenetlus Semjon Šutaki, Roman Goršanovi ja Veniamin Šutaki süüdistuses KarS §361 lg.1 järgi tuleb lõpetada KrMS §202 lg.1 alusel vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Vastavalt KrMS §202 lg.2 p.2 paneb maakohus süüdistatavatele Semjon Šutakile, kohustuse maksta riigituludesse kindel rahasumma 400 eurot täitmistähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt KrMS §202 lg.2 p.2 paneb maakohus süüdistatavatele Roman Goršanovile kohustuse maksta riigituludesse kindel rahasumma 400 eurot, täitmistähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt KrMS §202 lg.2 p.2 paneb maakohus süüdistatavatele Veniamin Šutakile kohustuse maksta riigituludesse kindel rahasumma 400 eurot, täitmistähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Käesolevas kriminaalasjas on Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu esitanud 29.03.2012. tsiviilhagi Roman Goršanovi ja Semjon Šutaki vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes summas 8950 eurot 14.05.2011 episoodi eest ning 04.02.2015. Semjon Šutaki ja Veniamin Šutaki vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes summas 4884 eurot 18.11.2014 episoodi eest. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks KrMS §202 lg.2 p.1, paneb maakohus süüdistatavatele järgmised kohustused: - Semjon Šutak kohustub hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 2442 eurot 18.11.2014 episoodi eest ning 4475 eurot 14.05.2011 episoodi eest, kokku 6917 eurot, täitmistähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest - Roman Goršanov kohustub hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 4475 eurot 14.05.2011 episoodi eest täitmistähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest 10 - Veniamin Šutak kohustub hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 2442 eurot 18.11.2014 episoodi eest täitmistähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt KrMS §202 lg.6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud nimetatud paragrahvi lg.2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

§183

alusel jätta menetluskulud tõlgi kaasamise eest Semjon Šutaki ülekuulamisele summas 19 eurot, toimikust koopia tegemise eest Roman Goršanovile summas 45 senti, toimiku koopia tegemise eest Semjon Šutakile summas 45 senti, kaitsjatasu kohtueelses menetluses Roman Goršanovi kaitsjale (vandeadvokaat Rein Napa) summas 72 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses Semjon Šutaki kaitsjale (vandeadvokaat Eduard Bulattšik) summas 72 eurot, kokku 163,90 eurot, Eesti Vabariigi kanda. Asitõendid: - DVD helisalvestusega, mis asub toimiku juures – jätta toimiku juurde KrMS §126 lg.3 p.1 alusel; - karpi pakendatud esemed: ankur, ujuk, kapronnöör, võrgulina tükk, kapronnöör, võrgulina tükk, 4 kaablisidet – hävitada KrMS §126 lg.3 p.4 alusel. Vastavalt KrMS §385 p.10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §202, §206 ja §385 p.10. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 11