) § 146 lg 1 punktis 2 sätestatud eeldused ehk Siim Rehepapp ei ole kohtule esitatud avaldusega ega kokkuleppega võtnud menetluskulusid enda kanda. Seetõttu ei saa menetluskulusid Siim Rehepapilt välja mõista ka solidaarselt, vaid menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Samuti vaidlustas võlgnik määruse põhjendusi. Võlgnikule jäi selgusetuks, millele tuginedes on Harju Maakohus asunud seisukohale, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2015.a esimeses pooles. Kuna nimetatud asjaolu ei ole menetluses tuvastatud, ei saa kohus sellele ka tugineda ega esitada kohtumääruse põhjendustes tuvastamata asjaolusid. Ajutine pankrotihaldur asus oma aruandes seisukohale, et võlgniku juhatuse liige on õigeaegselt esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seega ei saa kuidagi põhjendatult väita, et määruskaebuse esitaja oli pankrotis juba 2015.a esimesel poolel. Samuti ei nõustunud määruskaebuse esitaja maakohtu käsitlusega raskest juhtimisveast. Esiteks ei ole käesolevas menetluses rasket juhtimisviga tuvastatud. Teiseks ei ole kohus rasket juhtimisviga sisustanud ega kuidagi ka tõendanud. Kolmandaks on ajutine pankrotihaldur asunud aruandes seisukohale, et ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Eeltoodut arvestades ei ole õiged Harju Maakohtu kohtumääruse põhjendused ega käsitlus raskest juhtimisveast. Seetõttu tuleks nimetatud asjaolud kohtumääruse põhjendustest välja jätta. 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. 6.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuivõrd maakohus on määruskaebuse juba menetlusse võtnud, siis
lg 2 p 2 koostoimes
lg-ga 1 ja
§-ga 659 võib kohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui kaebusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2
ei võimalda menetlusosalisel vaidlustada lahendi põhjendusi, vaid vaidlustada saab ainult lahendi resolutsiooni.
kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsuse menetlusosalistele kohustuslik vaid osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel.
Seega toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata (RKTKo 3-2-1-18115, p 58). Seega kuna võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni osas, mis puudutab tema õigusi ja kohustusi, ei saa võlgnik vaidlustada ka määruse põhjendusi ning ka selles osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud võlgniku seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. 9. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
, § 639 lg 1 ja
Seega tuleb määruskaebusega seotud kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole toimikust nähtuvalt edastatud määruskaebust teistele menetlusosalistele vastamiseks ning menetlusosalistel ei saanud määruskaebemenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus määruskaebuse esitajalt teiste menetlusosaliste kasuks määruskaebemenetluse kulusid välja ei mõista. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.