Obsah (6)

§ 87§ 56§ 63§ 5§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2785 Haldusasi A.J.i kaebus Sisemini

§ 87lg-le 3 eraldi ümbrikus ja kohtutoimikust lahus.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Vastustaja poolt kohtule esitatud 22.07.2015 otsusest nr 1-24/6 (tlk 32-33) nähtub, et kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu eelviidatud otsusega, mistõttu kaebuses vaidlustatud 07.10.2015 otsus ei ole haldusakt. 07.10.2015 Siseministeeriumi kaaskirjast (tlk 28) nähtuvalt on selle lisa näol 5 tegemist väljavõttega sissesõidukeelu kohaldamise otsusest, millele on kantud teabenõudele vastamise kuupäevana 07.10.
3. Seega ei ole kaebaja suhtes antud erinevatel kuupäevadel kahte samasisulist haldusakti ning tühistamiskaebuse esitamine 07.10.2015 „otsusele” lubatav ei ole. Kuna taotlus on menetlusse võetud jätab kohus selle otsusega rahuldamata.
4. Kohus leiab, et kaebuses esitatud taotlus kustutada kaebaja nimi sissesõidukeelu registrist on saavutatav haldusakti tühistamisega, kuivõrd register saab kajastada üksnes pädeva haldusorgani kehtival otsusel põhinevaid andmeid. Kaebuses ei ole põhjendatud, et oleks alust arvata, et haldusakti tühistamise korral registris andmed säilitatakse, mistõttu ei käsitle kohus seda eraldiseisva taotlusena.
5. Puudub vaidlus, et kaebaja ei oma Eestis elamisluba või elamisõigust ega majanduslikke või perekondlikke huve. Puudub vaidlus, et kaebaja on EL liikmesriigi kodanik. Pooltel ei ole vaidlust haldusakti andnud haldusorgani pädevuse üle. Vaidlus puudub ka selles, et 22.07.2015 otsus on haldusakt, mitte toiming. Pooltel on vaidlus peamiselt kohaldamisele kuuluvate sätete tõlgendamise, kohaldamiseks vajalike asjaolude tuvastamise ja tõendamise ning haldusakti põhjendamise ulatuse üle.
6. Kaevatava haldusakti õiguslikeks alusteks on sellest nähtuvalt VSS § 31 lg 1 ja ELKS § 524 lg 2 ja
7. VSS § 31 lg 1 sätestab, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustab Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus põhjendamatu viivituseta. ELKS § 524 lg 2 kohaselt Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele võib kohaldada tähtajalist sissesõidukeeldu kehtivusajaga kuni kümme aastat. ELKS § 524 lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes võib sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et nende isikute Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut või avalikku korda.
8. Haldusakti faktiliste põhjenduste kohaselt kaasab Venemaa Föderatsioon (edaspidi VF) erinevate asukohariikide äärmusorganisatsioone siseriiklike pingete tekitamiseks ning julgeolekuolukorra destabiliseerimiseks, mh on VF kaasmaalaspoliitika prioriteediks noorte mõjutustegevusse kaasamine. Eelkõige noorte hulgas mõjutustegevuse läbiviimiseks on VF välisministeeriumi juurde loodud A.Gortšakovi Nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fond (edaspidi Fond). Kaasmaalaspoliitika väljatöötamise ja elluviimisega on otseselt seotud ka VF eriteenistused ning mitmed eriteenistustega sidemeid omavad isikud. Viimasel ajal on nimetatud Fondiga seotud isikud hakanud aktiivselt tegelema VF välispoliitiliste huvide realiseerimisega Balti riikides, sh Eesti Vabariigis. Nende Fondiga seotud isikute hulgas on ka A.J. Seega on haldusakti faktilise põhjenduse kohaselt Fond loodud VF mõjutustegevuse läbiviimiseks ja kaebajat on alust pidada Fondiga seotud isikuks. Haldusaktis ei ole viidatud, et esineb täiendavaid faktilisi asjaolusid, mis on haldusakti andmise aluseks ning mis on toodud ära üksnes haldusorganile tehtud ettepanekus, kuna andmed on konfidentsiaalsed. Kaebaja on kaebuses esitanud väite, et ei ole seotud Fondiga, kuid ei ole vaidlustanud asjaolu, et tegemist on VF mõjutustegevust läbiviiva organisatsiooniga. 6
9. Kohus nõustub pooltega, et sissesõidukeelu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus, sealjuures võimaldab kehtiv regulatsioon ulatuslikku kaalutlusõigust. Õigusselguse põhimõte ei välista määratlemata õigusmõistete kasutamist ega kaalutlusõiguse sätestamist (vt RKHK 11.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-75-15). Ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtulik kontroll on piiratud. Samuti on kontroll selliste haldusaktide, mis on antud riigisaladusena käsitletava teabe alusel, erinev tavapärase haldusakti kohtulikust kontrollist, kuna mõnevõrra erinev on ka selliste haldusaktide põhjendamine ja haldusakti andmise aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamine. 12.1 HMS § 56 lg 2 kohaselt peab haldusaktist nähtuma selle faktiline ja õiguslik põhjendus. ELKS § 1 lg 1¹ Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme suhtes kohaldatakse VSS-is välismaalasele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta sätestatut, arvestades välislepingus või käesolevas seaduses sätestatud erisusi. VSS § 30¹ lg-st 3 tuleneb, et sissesõidukeeldu ei pea põhjendama, va lg 4 kohaselt isiku suhtes, kes keelu kohaldamise ajal omab Eestis elamiseks elamisluba või elamisõigust. Tegemist on paragrahviga, mis sätestab sissesõidukeelu kohaldamise erisused. Lisaks tuleneb VSS § 1 lg-st 2 et selle seaduse kohaldamisel kohaldatakse haldusmenetluse seadust arvestades käesoleva seaduse erisusi. Sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes ei rakendata haldusmenetluse seaduses sätestatut. VSS § 31¹ lg 1 kohaselt võib sissesõidukeelu kohaldamiseks ettepaneku teha valitsusasutus, lg 2 näeb sellisel juhul ette tehtavas ettepanekus sissesõidukeelu kohaldamise aluse ja põhjuse märkimist ning võimaluse korral nimetatud asjaolusid tõendavate dokumentide lisamist. Kohus leiab, et eelviidatud lõiget 2 on võimalik ja põhjendatud kohaldada ka otsuste tegemisel isikute suhtes, kellele VSS § 30¹ lg-st 3 tulenevalt sissesõidukeeldu ei pea põhjendama. Samas kohus leiab, et EL kodanike liikumisvabaduse piiramisel tuleb siiski esitada selle tõkendi kohaldamise peamised motiivid, millega ilmselt nõustub ka vastustaja olles oma halduspraktika kujundanud selliseks, et põhimotiivid otsuses ikkagi esitatakse. Kohus märgib, et käesoleva kohtumenetluse raames ei ole vastustaja ega kaasatud asutus kohtule eelviidatud VSS sätete kohast ettepanekut esitanud. Asjaolusid tõendava dokumendina on käsitletav üksnes Kaitsepolitsei vastus kohtule, mis on tervikuna kvalifitseeritud riigisaladust sisaldavaks dokumendiks, kuigi osa sellest on käsitletav vastusena kaebusele, mis ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid. 12.2 Euroopa Kohus (suurkoda) on 04.06.2013 otsuses (kohtuasi C-300/11, ZZ vs Secretary of State for Home Department) isikute EL-s vaba liikumist käsitleva direktiivi 2004/38/EÜ tõlgendamisel märkinud järgmist: „ Direktiivi 2004/38 artikli 30 lõige 1 näeb osas, mis puudutab selle direktiivi artikli 27 kohaselt tehtud otsuste – nagu põhikohtuasjas kõne all olev sisenemist keelav otsus – nõutavat sisu ja põhjendust, et see otsus tehakse asjaomasele isikule teatavaks kirjalikult nii, et ta mõistaks selle sisu ja mõju. Lisaks sätestab artikli 30 lõige 2, et asjaomasele isikule tuleb teatada täpselt ja täielikult, millised avaliku korra, julgeoleku või tervishoiuga seotud kaalutlused on niisuguse otsuse aluseks, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Direktiivi artikkel 31 paneb liikmesriikidele kohustuse näha nende sisemises õiguskorras ette vajalikud meetmed, et liidu kodanikel ja nende pereliikmetel oleks juurdepääs kohtumenetlusele ja vajaduse korral haldusmenetlusele, et kaevata edasi nende kohta avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides tehtud otsused, mis piiravad nende õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil (vt selle kohta
10. oktoobri
11. aasta otsus kohtuasjas C-249/11: Byankov, 7 punkt 53). Sama artikli lõike 3 kohaselt peavad kaebemenetlused sisaldama kontrolli, kas otsus ning asjaolud, millel kavandatav meede põhineb, on õiguspärased. Et puudutatud isik saaks tõhusalt kasutada liikmesriikide poolt selleks kehtestatud õiguskaitsevahendeid, peab pädev siseriiklik ametiasutus teatama talle haldusmenetluse käigus täpselt ja täielikult, millistel avaliku korra, julgeoleku või tervishoiuga seotud kaalutlustel tema kohta otsus on tehtud; see kohustus on põhimõttena sätestatud direktiivi 2004/38 artikli 30 lõikes
12. Üksnes erandkorras lubab direktiivi 2004/38 artikli 30 lõige 2 piirata liikmesriikidel puudutatud isikule edastatavat informatsiooni riigi julgeolekuhuvidest tulenevalt. Erandina eelmises punktis nimetatud reeglist tuleb seda sätet tõlgendada kitsalt, võtmata sellelt siiski selle kasulikku mõju. Nimelt selles kontekstis tuleb teha kindlaks, kas ja millisel määral võimaldavad direktiivi 2004/38 artikli 30 lõige 2 ja artikkel 31 jätta selle direktiivi artikli 27 alusel võetud otsuse põhjendused täpselt ja täielikult avaldamata, kusjuures nimetatud direktiivi sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas harta artiklist 47 tulenevate nõuetega.“ Kuigi tsiteeritud asjas oli tegemist varasemalt alalise elamisõiguse alusel riigis elanud ja EL kodakondsust omava isikuga, kes oli lahkunud aastaks EL-i territooriumilt ja soovis naasta endisesse elukohariiki, siis õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja asja õiglasele kohtulikule arutamisele (eelviidatud otsuses käsitletud harta art-st 47 tuleneva õigusena) kehtib ka EL kodanike suhtes, kes ei ole elanud riigis, kus neile on kehtestatud sissesõidukeeld. 12.3 Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja puhul ei esine ühtegi olulist õigust, mida oleks haldusaktiga piiratud. Kohus nõustub samas vastustajaga selles, et õigus sõnavabadusele on riivatud minimaalselt, kuivõrd sissesõidukeeld takistab üksnes sõnavabaduse teostamist Eesti Vabariigis füüsiliselt viibides, kuid ei võta võimalust teostada seda muul viisil. Samuti ei ole keelatud kaebajal oma veendumustele kindlaks jääda. Sõnavabadus on sätestatud EIÕK artiklis 10 ning PS paragrahvides 44–
13. Sõnavabadus on oluline nii iseseisvalt kui teiste vabaduse teostamise ja demokraatia toimimise eeldusena ning sisaldab vabadust väljendada mõtteid ja levitada informatsiooni (kirjalikult, suuliselt, piltide kujul või muul viisil) ning õigust teavet saada. Sõnavabaduse alla kuuluvad meediat puudutavad seadused, sh ligipääs teabele. Sõnavabadust saab teatud olukordades ja teatud tingimustel piirata, muuhulgas julgeolekukaalutlustel. Kohus nõustub kaebajaga, et sõnavabadus tähendab ka vabadust väljendada negatiivset ja isegi teatud määral ühiskonda lõhestavat infot, kuid riigil on samal ajal õigus hinnata, kas selline sõnavabaduse teostamine mingi piiri ületamisel võib olla avalikku korda ja riigi julgeolekut kahjustav määral, et õigustatud on riiki sisenemise keelamine. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus leidnud asja nr 3-15-72, et vaadete levitamine, mis on suunatud Venemaa endise suuruse ja võimsuse taastamisele ning erinevate agressioonide heakskiitmisele, eestlaste süüdistamisele natsismis, kahjustab ühiskonna sidusust ning seeläbi ka riiklikku julgeolekut. Õiguste piirangud, nii sõnavabaduse kui liikumisvabaduse osas, peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse iga riive peab vastama põhiseadusele, st olema nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. 8 EL-i piires isikute liikumise ja liidus elamise vabadus on
14. aastal Maastrichti lepinguga loodud liidu kodakondsuse nurgakivi. EL-i kodanike puhul tuleb eeldada liikumisvabadust kõigis liidu liikmesriikides. Kui üks liikmesriik otsustab seda õigust piirata, siis peab see otsus olema vähemalt minimaalsel määral põhjendatud ning otsuse materiaalne õiguspärasus peab läbi nende põhjenduste ja teatud juhtudel kohtule konfidentsiaalse teabe esitamise kaudu olema kohtulikult kontrollitav. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 346 lõike 1 punktist a tuleneb, et ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Ka EK eelviidatud lahend jätab võimaluse isikule edastatavat informatsiooni riigi julgeolekuhuvidest tulenevalt piirata. Õige on sealjuures ka vastustaja seisukoht, et rahvusvahelisel õigusel põhineb riigi suveräänne õigus otsustada selle üle, keda riiki lubada, kuid seda õigust ei võta kohustus oma otsuseid põhjendada. Piirang peab tulenema seadusest ja nii see ka ELKS-s on. Sealjuures tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega ja teiste põhiseadusjärku väärtustega ning EL esmasest õigusest tulenevate õigustega ning EIÕK-ga. EIÕK ei taga sealjuures välismaalase riiki sisenemise õigust (Üner vs Netherlands). 12.4 ELKS-st tulenevalt on sissesõidukeelu kehtestamise eelduseks põhjendatud alus arvata, et konkreetsete isikute Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut või avalikku korda. Kohus nõustub kaebajaga, et oht Eesti Vabariigi julgeolekule ja avalikule korrale on määratlemata õigusmõisted. Määratlemata õigusmõistete sisustamine on normi rakendaja pädevuses ning kohus saab määratlemata õigusmõiste sisustamise kohtuliku kontrolli raames täies ulatuses üle kontrollida. Avaliku korra mõiste sisustamine on ka EL kontekstis iga liikmesriigi pädevuses ja sõltub muuhulgas riigi õigustraditsioonist. EL-i siseselt puudub ühtne väärtusskaala. Mõistete sisustamist käsitlevad näiteks järgmised EK lahendid – C-145/09, C-285/98, C-115/81 jt. Ka korrakaitseseaduse (KorrKS) § 4 lg-s 1 on avaliku korra mõistet sisustatud järgmiselt - avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on avaliku korra rikkumist käsitlenud asjas nr 3-1-1-60-
15. Riigikohus märkis antud asjas, et kohtupraktikas omaksvõetult tuleb avaliku korrana mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades. Kui kaebaja kirjutab kaebuses, et aktiivne kodanik ei ole üksnes traditsioonilises mõttes hea kodanik, st seaduskuulekas ja muidu hästi käituv, siis kas sellest võib järeldada, et kaebaja väidab end olevat mitteseaduskuulekas? Haldusorgan saab sellises olukorras täiendavalt hinnata, kas see tähendab KorrKS § 4 lg 1 mõttes ohtu avalikule korrale ning kas see on piisav isiku riiki mittelubamiseks, kui tegemist ei ole lihtsalt keelevääratusega. Kui haldusorgan põhistab, et konkreetne isik on seotud mingi organisatsiooniga, mis tegeleb „mittesõbraliku“ välisriigi huvides mõjutustegevusega, mille tagajärjeks võib pikemas perspektiivis olla siseriikliku olukorra destabiliseerimine ja võimalik kaasmaalaste õiguste kaitse egiidi all 9 sõjalise jõu kasutamine (nagu toimus Ukrainas), siis on selline olukord põhiseaduslikku korda ohustav ehk ilmselgelt käsitletav julgeolekuohuna. Kui VF teostab teatud isikute ja organisatsioonide abil selliste võimalike tagajärgedega mõjutustegevust, siis on põhjendatud sekkuda ennetavalt. Sissesõidukeeld tõkendina on ennetav meede julgeoleku kui vaieldamatult ühiskonna ühe põhihuvi (kasutades kaebuses toodud määratlust) kahjustamise ärahoidmiseks. Vastustaja on põhjendatult oma vastuses viidanud Riigikohtu lahendile (mis käsitles küll kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetme kohaldamist), milles on öeldud, et ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-63-09). 12.5 Käesoleval juhul on vastustaja väitnud, et on otsuses esitanud selle peamised motiivid (tlk 25, vastustaja vastus). Samuti on vastustaja märkinud, et halduspraktika on kujunenud selliseks, et vähemalt peamised motiivid esitatakse sissesõidukeelu kohaldamisel kõigi isikute puhul. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub seetõttu vajadus analüüsida, kas VSS § 30¹ lg 3 on kooskõlas direktiiviga 2004/38 ja EK praktikaga ning EV põhiseadusega. 12.6 Kohtumenetluses võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt RKHK otsust asjas nr 3-3-1-29-12, asjas nr 3-3-1-33-12 jt). Haldusorgan ei ole esitanud kohtule tagantjärele kaalutlusi, vaid on väitnud, et põhimotiiv on haldusaktis toodud. 12.7 Haldusakti õiguslik ja faktiline põhjendus peavad olema omavahel seostatavad. Käesoleval juhul on õiguslik põhjendus riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse. Faktilise põhjenduse osas võib konkreetse kaebajaga seotud põhjenduseks lugeda selle, et avaliku korra ja julgeoleku ohustamine tuleneb asjaolust, et kaebaja on seotud A.Gortšakovi Nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fondiga, mis tegeleb mõjutustegevusega (vt ka kohtuotsuse p 11). Kaebaja on esitanud sellele kaebuses vastuväite. Kaebaja ei pea tõendama negatiivset asjaolu. 12.8 Seega peab kohus hindama, kas eelnimetatud vaidlusalune asjaolu on põhistatud või tõendatud vastustaja poolt, arvestades sealjuures kohtumenetluses esitatud Kaitsepolitseiameti vastust.

§ 56

lg 1 kohaselt võib tõendiks olla igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosalise nõudeid või vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 63

kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Kohtu arvates võib sellistes asjades nagu käesolev, lugeda tõendi puudumisel piisavaks faktilise väite põhistamist

§ 63sätestatu kohaselt.

Kehtiv õigus ei sätesta kohtumenetluses julgeolekuasutuste paljasõnalise väite tõelevastavuse eeldamist ja sellest tulenevat tõendamiskoormise üleminekut kaebuse esitajale. Kohus märgib, et haldusaktis asjaolude all toodud üldine käsitlus VF mõjutustegevusest Eestis saab olla kaebajaga seotud sel määral, et olles väidetavalt seotud A.Gortšakovi Nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fondiga on kaebaja asunud tegutsema aktiivsemalt ja soovib sellise eelkõige noori mõjutava/kaasava tegevuse läbiviimiseks saada pääsu Eesti Vabariiki. 10 Kohus hindab, kas see asjaolu (seotus Fondiga) on kohtutoimikust eraldihoitava dokumendiga tõendatud või vähemalt usutavalt põhistatud, kuivõrd kaevatavast haldusaktist ei nähtu, millel see väide põhineb. Tutvunud Kaitsepolitseiameti poolt kohtule esitatud vastusega ei saa kohus asuda seisukohale, et antud asjaolu (seotus Fondiga) oleks tõendatud või põhistatud. Vastusele ühtegi tõendit lisatud ei ole. Vastuses sisaldub üksnes sama väide nagu kaevatavas haldusaktis, et kaebajat on alust seostada kõnealuse Fondiga. Kohus möönab, et Kaitsepolitseiameti vastuses on välja toodud muid asjaolusid, millest tulenevalt ei saa välistada, et kaebaja puhul on võimalik väita seotust VF kaasmaalaspoliitika elluviimisega. Muuhulgas on toodud ära asjaolusid, mida ei ole põhjust käsitleda riigisaladusena, kuivõrd neid on mainitud kaebuses või meedias ning milliste kaudu haldusakti põhjendamine olnuks võimalik. Seetõttu ei ole kohtul võimalik veenduda, millisel faktilisel alusel on haldusakt antud, arvestades, et vastustaja väidab vastuses, et põhimotiivid on haldusaktis esitatud. Kohus ei saa võimude lahususe põhimõttest tulenevalt hakata haldusorgani eest analüüsima muid asjaolusid ja hindama, kas nendest tulenevalt oleks sissesõidukeeld põhjendatud. Kui neid muid asjaolusid ei saa käsitleda haldusakti põhimotiividena, mis väidetavalt esitati kõik haldusaktis endas, siis asuks kohus nende hindamisega haldusorgani asemel kaalutlusotsust tegema. Kui haldusakti põhimotiiviks olev asjaolu - A.Gortšakovi Nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fondiga seotud isikuna VF välispoliitiliste huvide realiseerimine – on jäetud tõendamata ning selle kohta ei ole esitatud isegi ühtegi põhistust, ei ole kohtul kohtumenetluses võimalik kaalutlusotsuse sisulise õiguspärasuse kontrolli teostada. Haldusakt tuleb seetõttu

§ 5lg 1 p 1 alusel tühistada.

12.9 Kohus märgib, et haldusakti tühistamine ei tähenda, et haldusorgan ei võiks uuesti sissesõidukeeldu kehtestada. Haldusaktis või selle andmise aluseks olevas valitsusasutuse ettepanekus tuleks põhistada A.Gortšakovi Nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fondiga seotust ja/või esitada ja põhistada muud asjaolud, mis Kaitsepolitseiameti vastuses on märgitud. Haldusaktis saab esitada asjaolud ja põhistada faktilisi väiteid määral, mida ei takista julgeolekuhuvid. Kui mõni faktiline põhjendus esitatakse üksnes ettepanekus, siis tuleks haldusaktis märkida, millisest dokumendist on täiendavad põhjendused leitavad, et kohus saaks kohtulikku kontrolli läbi viia. Kohtumenetluses peab olema kontrollitav, miks konkreetset isikut on põhjust pidada avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks. St, millistest tema tegevustest, organisatsioonilisest kuuluvusest või sidemetest selline järeldus tuleneb. Kohus möönab, et selliseid faktilisi asjaolusid ei ole tihti võimalik tavapärasel viisil tõendad, kuid haldusaktis ja/või kohtule konfidentsiaalsena esitatavas arvamuses tuleb sisulise kohtuliku kontrolli võimaldamiseks esitada põhistused, mis veenaksid kohut sellistele faktilistele asjaoludele tugineva väite usutavuses. Kuna haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga, siis peab olema kohtul võimalik veenduda, millised olid haldusakti andmise põhjendused selle andmise hetkel. EK eelnevalt käsitletud lahendist võib järeldada, et ei ole mõeldav olukord, kus liikumisvabaduse piirang EL kodanikule seatakse ilma ühtegi põhjendust esitamata. 12.10 EK on kõnealuses lahendis leidnud, et: „Põhjendamiskohustus on lahutamatult seotud kaitseõiguste tagamise põhimõtte ja tõhusa kohtuliku kaitse tagamisega. Nii on huve kahjustava akti põhjendamise kohustuse eesmärk esiteks võimaldada huvitatud isikutel võetud meetme 11 põhjendatuse hindamiseks selle põhjendusi mõista, ning teiseks võimaldada pädeval kohtul oma kontrolli teostada. Kaitseõigused on põhiõigused, mis moodustavad lahutamatu osa õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimise Euroopa Kohus tagab. /…/ Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja on sätestatud Roomas

1. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 6 ja 13, ning samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47“. EK kokkuvõtlik ettepanek eelotsuse taotlusele oli selles lahendis järgmine: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
2. aprilli
3. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ning ELTL artikli 346 lõike 1 punktiga a tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab liikmesriigil erandjuhtudel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega tagada riigi julgeolek, siseriikliku kohtu kontrolli all välistada selle, et liidu kodaniku väljasaatmise otsuse avaliku julgeoleku põhjendused tehakse viimasele teatavaks kas üksikasjalikult või kokkuvõtte vormis, kui siseriiklikus menetlusõiguses on vahendeid, mis võimaldavad tasakaalustada ühelt poolt legitiimseid julgeolekukaalutlusi seoses selle teabe laadi ja allikatega, mida võeti asjaomase otsuse tegemisel arvesse, ning teiselt poolt vajadust tagada puudutatud isikule piisav menetlusnormide kaitse.
4. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 440 eurot. Menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud. Menetluskulu mõistetakse välja poolelt, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 108

lg 1).

§ 109

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning kuludokumentide esitamata jätmisel menetluskulu välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Kaebaja menetluskuludest on tasutud riigilõiv 15 eurot (tlk 12). Kaebaja on esitanud kaks arvet summas 440 eurot. Kulude kandmise kohta on kaebaja esitanud konto väljatrüki, millest nähtuvalt on üksnes ühe arve alusel tasutud 215 eurot. Arvest nähtuvalt sisaldub selles summas riigilõiv. Seega on tõendatud riigilõivu 15 eurot tasumine ja õigusabikulu summas 200 eurot tasumine. Õigusabi seisnes kaebuse koostamises. Kohus leiab, et õigusabikulu suurus 200 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab vastustajalt menetluskuluna välja riigilõivu 15 eurot ja õigusabikulu 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Maimann 12