Obsah (5)

§ 623§ 172§ 173§ 478§ 625

2-15-17317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-173

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX(avaldaja) esitas 17.11.2015 Harju Maakohtule avalduse välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja palus tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Moskva linna Tšeremuškini rajooni kohtu 25.05.2015 otsus asjas nr 22847/15, millega kohus mõistis XXX (puudutatud isik) välja avaldaja kasuks 1 090 068,30 USA dollarit ja 60 000 rubla. Seejuures palus avaldaja kohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, on seisukohal, et see vastab

nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et asjast puudutatud isikuks tuleb käesolevas asjas lugeda XXX (isikukood XXX). 3.

§ 623

lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping), mis reguleerib ka kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist (artiklid 50-58). Tulenevalt õigusabi lepingu (koos selle juurde kuuluva protokolliga) artiklist 50 tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades. Loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada täitmise loa taotluse juurde taotlust läbivaatavale kohtule hindamiseks, on esitatud sama lepingu artiklis

1. Viidatud sätte kohaselt tuleb täitmise loa taotluse juurde lisada otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otseselt otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti taotluse esitanud lepingupoole territooriumil. Selle õiendi esitamata jätmisel loetakse otsus varem mittetäidetuks (p 1). Samuti tuleb taotlust läbivaatavale kohtule esitada dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidi selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse (p 2). Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud õigusabi lepingu artiklis
3. Kohus ei ole tuvastanud õigusabi lepingu artiklis 56 sätestatud tingimuste olemasolu, mis välistaksid Vene Föderatsiooni kohtulahendi tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Kohtule on esitatud kõik õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Seega õigusabi lepingu artikkel 50 alusel ja juhindudes

§ 623lg-st 1 kuulub avaldus rahuldamisele.

2 2-15-17317 5.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lähtudes

§ 172

lg-st 1 sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas puudutatud isiku kanda. Avaldaja on antud juhul taotlenud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist ning on välja toonud, et puudutatud isik ei ole asunud otsust vabatahtlikult täitma, mistõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja kohtule (17.11.2015) esitatud avalduselt tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Kohus peab seega põhjendatuks riigilõivu summas 50 eurot väljamõistmist puudutatud isikult. 6.

§ 478

lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 623

lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

§ 625

lg 3 järgi võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. 7. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3