← Eesti

3-15-2729/18

Obsah (8)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 47§ 108§ 109§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2729 Haldusasi U.T.i kaebus Tallinna Vangl

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kinnipeetav U.T. (kaebaja) esitas 03.08.2015 Tallinna Vanglale (vastustaja) taotluse ebarahuldavate kartseritingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 200 3-15-2729 eurot, kuna kartserikambrid on mustad, kartseris on lahtine WC, mille juures tuleb süüa ja magada, akna ees on lehter, mis vihmasaju ajal koliseb ja piirab valgust, kraanikauss paikneb kõrgel, seetõttu ei ulata seal jalgu pesema, jalutusboksid on räpased, kartseris olles ei lubata suitsetada. Samuti taotles kaebaja vastustaja käskkirjade nr 5-2/711 ja nr 951 tühistamist.
  2. Vastustaja jättis 02.10.2015 vastusega nr 5-37/15/217-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja tagastas vaide käskkirjade tühistamise nõude osas, kuna selles osas on algatatud kohtumenetlus (haldusasi nr 3-15-1656). Põhjendused: 2.
  3. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Käskkiri, mille alusel paigutati kaebaja 5 ööpäevaks kartserisse (29.05.-03.06.2015), kehtib, seega oli kaebaja kartserisse paigutamine õiguspärane. 2.
  4. Julgeolekukaalutlustel on akendele paigaldatud trellid ja aknaid katavad metallkatted.
  5. a väljusid kinnipeetavad 2 korral läbi kartserihoone kambri akende, lõhkudes aknakatted. Seega ei ole võimalik kõiki kartserihoone aknaid katvaid metallkatteid eemaldada ega akende ees trelle vähendada. Julgeoleku tagamiseks tuleb vanglal välistada kinnipeetavate omavaheline suhtlemine ja esemete üleandmine ka akende kaudu, mistõttu on akende ees piirded, mis samas ei takista õhu liikumist. 2.
  6. Alates
  7. a detsembrist on kõigisse kartserikambritesse paigaldatud uued võimsamad Osram Duluxstar säästupirnid, mis tagavad varasemast parema valgustatuse.
  8. a alguseks lisati kartserikambrite laudade kohale täiendav laevalgustus. Nimetatud töödega tõusis kartserikambrite valgustustihedus hinnanguliselt kuni 300 luksini. 2.
  9. Kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav. Selleks väljastatakse kartserisse kord nädalas WC puhastusvahend. Vastavalt vajadusele väljastab vangla täiendavalt puhastusvahendit. 2.
  10. Kartserikambrites on tagatud Aasia-tüüpi tualeti kasutamine. Õigusaktidega ei ole reguleeritud, missugust tüüpi tualettruum peab vanglas olema. Ebameeldiv lõhn on iseloomulik ka teist tüüpi tualeti kasutamisel. Seega ei too Aasia-tüüpi WC olemasolu kambris kaasa inimväärikuse alandamist. 2.
  11. Kartserikambris viibivatele isikutele tagatakse samadel alustel teiste kinnipeetavatega vähemalt kord nädalas saun, vann või dušš (vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2). Seega on isikule tagatud pesemisvõimalus. Asjaolu, et kaebaja ei ulata kraanikausis mugavalt jalgu pesema, ei riku tema seadusest tulenevaid õigusi ega saa tekitada mittevaralist kahju. 2.
  12. Kartseri jalutusbokse koristatakse vastavalt vajadusele, kuid regulaarselt. Jalutusbokside seisukorda hindavad valvurid. Kui kinnipeetav leiab, et jalutusboksis ei ole puhas, on võimalik juhtida sellele valvuri tähelepanu ja seejärel korraldatakse vajadusel jalutusboksi koristamine. 2.
  13. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) §-s 60 loetletud kartserisse lubatavate esemete hulgas ei ole suitsetamistarbeid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (Kodukord) p-st 12.4 tulenevalt ei ole kartserikaristust kandvatel kinnipeetavatel suitsetamisvõimalust ja neile ei väljastata sigarette. Seega on vangla õiguspäraselt jätnud kinnipeetava suitsetamisvõimalusest ilma. 2.
  14. Kinnipidamistingimused kartseris vastavad vähemalt miinimumnõuetele. Teatav ebamugavus kartserikambris viibimisel ei ole aluseks kahjunõude hüvitamisele. Ebamugavustunnet ei saa seostada piinamise, tervise kahjustamise, alandamise või au ja 2

(8)3-15-2729 väärikuse riivamisega, mille korral oleks haldusorganil kohustus hüvitada mittevaraline kahju. Isikule kahju tekkimine ei ole tõendatud ja puudub haldusorgani õigusvastane tegevus.
  1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks selle eest, et kaebaja paigutati õigusvastaselt 5 ööpäevaks kartserisse, mis ei vastanud õigusaktides sätestatud tingimustele. Sellega alandati kaebaja inimväärikust. Kaebaja taotleb selle eest rahalist hüvitist 200 eurot. Põhjendused: 3.
  2. Kartserikambri kraanikausi äär asub 110 cm kõrgusel põrandast. Kaebaja higistab tugevalt. Pesemise raskendamine on vastuolus VangS §-s 45 sätestatud nõuetega. 3.
  3. Kartserikambrisse on paigaldatud ukse kohale lae alla valgusti, milles on kaks 56 W võimsusega päevavalguslampi ja üks öötuli võimsusega 40 W. Ruumi mõõtmed on 3 × 2,7 × 3 m. Aken mõõtmetega ca 0,9 × 0,9 m asub põrandast 1,8 m kõrgusel ukse vastas. Ca 1/3 aknast moodustab rauast õhutusluuk. Aken on seest ja väljast kaetud trellidega ja lisaks on väljastpoolt akna ette kruvitud rauast vari, mis piirab valguse sissepääsu. 3.
  4. Kanalisatsioonilahendus on tehniliselt primitiivne ja vigane. Aasia-tüüpi WC on poorsest tsemendist alusel ja sellest tulevat haisu on võimatu välja saada, sest seda põhjustav on kogunenud sinna aastakümnetega. Samuti haiseb kraanikausi torustik. Kartseri puhastamiseks ei väljastata isegi kummikindaid, rääkimata söövitavatest puhastusvahenditest. 3.
  5. Kambrites puudub ventilatsioon, mis vastaks ehituslikele normidele. Ventilatsiooni puudumise tõttu on kambrites pidev hais ja õhupuudus. 3.
  6. Suitsetamist ei ole ühegi seadusega kartseris viibimise ajal ära keelatud. Vanglal on õigus piirata üksnes tubakatoodete ostu, mitte olemasolevate sigarettide kasutamist. 3.
  7. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on raportites korduvalt rõhutanud Tallinna Vangla korpuse K1 (kartser) mittevastavust inimväärikate kinnipidamistingimuste nõuetele. CPT nõudis
  8. a bloki K1 täielikku sulgemist. Sellele vaatamata paigutati kaebaja õigusvastaselt just seal asuvasse kartserisse. 3.
  9. Kaebaja märkis 18.01.2016 vastuses, et WC haiseb ja tualeti äravoolu ava ees ei ole mingit korki, vaid see tuleb ise teha. Kui kaebaja pannakse kambrisse, peab see olema koristatud. Kraanikauss on 1,4 m kõrgusel. Valgustuslambid vastavad nõuetele, aga mustad seinad neelavad valguse. Suitsetamise keelamine on nagu lisakaristus. Kartserisse paigutamisele eelnevalt tuleb ära oodata süüdimõistev kohtuotsus.
  10. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 4.
  11. Tallinna Vangla on vana ühiselamu tüüpi vangla, mille hooned on valminud enne ehitusseaduse vastuvõtmist ja ajal, mil eluruumidele kehtisid teised nõuded. Käimas on ettevalmistused uue vangla ehituseks. Kartserikambrid ei ole ette nähtud kinnipeetavatele elukambriteks. Kartserisse sattumist ja sellega kaasnevaid võimalikke ebamugavusi oli võimalik õiguskuuleka käitumisega ära hoida. 4.
  12. Kanalisatsioonist tuleva ebameeldiva lõhna vältimiseks on WC äravoolu sulgemiseks korgid, mille kasutamisel kambris ebameeldivat lõhna tunda ei ole. Kartserikambris on olemas tualetihari. Koos voolava vee, puhastusvahendi ja tualettharja kasutamisega oli kaebajal võimalik tagada tualettnurga puhtus ning koos korgi kasutamisega vältida äravoolutorust tulla võivat ebameeldivat lõhna. Kartserikambri üldise korra ja puhtuse sai tagada kaebaja ise ning selleks oli tal õigus küsida koristusvahendeid. 3
(8)3-15-2729 4.
  1. Asjaolu, et kaebaja pidi kasutama Aasia-tüüpi tualetti, ei viita inimväärikuse alandamisele. Aasia-tüüpi tualetid on kasutusel paljudes riikides. Kuna vangla on taganud kaebajale võimaluse ihulisi esmavajadusi rahuldada, ei ole tegemist inimväärikust alandava kohtlemisega. 4.
  2. Kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist graafiku alusel ühel korral nädalas. Voolava vee ja seebiga sai kinnipeetav ennast kambris olles pesta. Asjaolu, et kraanikausi äär asub 110 cm kõrgusel, ei takistanud kaebajal elementaarsete hügieeniprotseduuride teostamist. Kaebajal oli võimalik hügieenitoiminguid läbi viia kõrgendatud tualeti alusel seistes. Samuti oli kaebajal võimalik jalgu pesta ja loputada, valades WC kohal jalgadele tassist vett. 4.
  3. Kehtiv õigus ei reguleeri detailselt, milline peab olema kinnipeetava kambri valgustatus loomuliku ja kunstliku valgusega. Kambris nr 88, kus kaebaja viibis, on valgusti kahe luminofoorlambiga võimsusega kokku 108 W (2 × 54W), seega ei saa kartserikambris kuidagi olla ebapiisav valgustus. Kaebaja viibimine vaidlusaluses kambris langes aastas kõige valgemale ajale ja seal oli kinnipeetavale tagatud elutegevuseks vajalik valgus. Kaebaja ei esitanud kambris viibimise ajal mingeid pretensioone valgustuse osas. 4.
  4. Kartserikambris nr 88 on olemas loomulik ventilatsioon. Õhu paremaks liikumiseks on kambri ukse sisse puuritud augud. Samuti on kinnipeetaval võimalik õhuhulka reguleerida akna küljes oleva õhutusava kaudu. Õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibival isikul hoida ventilatsiooniavad vabana ja avatuna. 4.
  5. Kartserikambrid vajavad sanitaarremonti, ent samas ei ole kambrid sellised, et oleks alust rääkida kaebaja väärkohtlemisest või tema õiguste intensiivsest riivest. Kaebajal olid kambris tagatud õigusaktides miinimummäärale vastavad kinnipidamistingimused. 4.
  6. Kodukorra p 12.4 kohaselt ei ole suitsetamisvõimalust ja sigarette ei väljastata kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele. Kodukorra alusel oli kaebajal suitsetamise piiramine õiguspärane (vt Tartu Halduskohtu 28.05.2014 otsus asjas nr 3-14-154). 4.
  7. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et kartserikambrites viibimine oleks talle mingisugust kahju tekitanud. Kvalifitseerimaks teguviisi inimväärikuse alandamisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskusastme. Vastustaja tegevus sellisele intensiivsele õiguste rikkumisele ei viita, seega ei ole kaebaja inimväärikust alandatud. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas kartseris viibimise ajal 29.05.-03.06.
  10. Vaidlus kaebaja kartserisse paigutamise käskkirjade õiguspärasuse üle toimub haldusasjas nr 3-15-
  11. Seega jätab kohus kaebaja väite tema kartserisse paigutamise õigusvastasuse osas tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited tema kartserisse paigutamise osas ilma jõustunud kohtuotsuseta. Kaebaja ei ole sellele väitele tuginedes kohustuslikus kohtueelses menetluses kahju hüvitamist taotlenud.
  12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 4
(8)3-15-2729 RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad.
  1. Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist inimväärikuse alandamisega. Kaebaja pidas vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses enda õigusi rikkuvaks, et kambrid on mustad; kartseris on lahtine WC, mille juures tuleb süüa ja magada; akna ees on lehter, mis vihmasaju ajal koliseb ja piirab valgust; kraanikauss paikneb kõrgel, seetõttu ei ulata seal jalgu pesema; jalutusboksid on räpased; kartseris olles ei lubata suitsetada. Kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et kraanikauss asetseb liialt kõrgel ja selles ei ole võimalik pesta; akna ees on trellid, mis piiravad valguse sissepääsu; valgustuslambid vastavad nõuetele, kuid seinad neelavad valguse; Aasia-tüüpi WC haiseb; kambrites puudub ventilatsioon ja selle tõttu seal haiseb ning on õhupuudus; suitsetada ei lubata.
  2. Ventilatsiooni puutuvalt märgib kohus, et kuna kaebaja ei kurtnud vanglale esitatud kahjuhüvitamise taotluses puudusi kartserikambri ventilatsiooni osas, siis on kaebajal selles osas kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 8) ja nõude esitamine otse halduskohtule ei ole lubatav (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 47 lg 1). Seega tuleb kaebaja väited ventilatsiooni puudulikkuse osas jätta tähelepanuta. Kraanikausi kõrgus

  1. Kaebaja väitis 30.10.2016 kaebuses, et kraanikauss asub 110 cm kõrgusel põrandast, ja 18.01.2016 vastuses, et kraanikauss asub 1,40 m kõrgusel. Seega ei ole kaebajal endal selge, kui kõrgel kraanikauss kartserikambris täpselt asetses. Vangla vastuse kohaselt asub kartserikambris nr 88 kraanikauss põrandast ca 110 cm kõrgusel.
  2. Kaebaja ei väida, et tal ei olnud võimalik kraanikaussi pesemiseks üldse kasutada, vaid et see asub liialt kõrgel ja seetõttu ei ole tal võimalik seal jalgu pesta.
  3. Kohtu arvates ei olegi kraanikauss ette nähtud jalgade pesemiseks, mistõttu ei pea selle paigutamisel arvestama asjaoluga, et selles oleks võimalik mugavalt jalgu pesta. Üldiste hügieenitoimingute tegemiseks on kinnipeetavatele VangS § 50 lg 2 järgi võimaldatud vähemalt kord nädalas sauna või vanni kasutamine või dušši all käimine. Vangla kinnitab, et kinnipeetavatele võimaldatakse viidatud sätte alusel kord nädalas pesemistoimingute tegemine. Kaebaja ei ole vangla väidet ümber lükanud. Lisaks nähtub vastustaja selgitustest, et jalgu on võimalik kambris pesta WC kohal kausi või tassiga jalgadele vett peale valades. Seega ei saa kaebaja väiteid tema hügieenitoimingute tegemise takistamise kohta pidada tõsiseltvõetavaks. Kohus leiab, et vastustaja ei ole selles osas kaebaja õigusi rikkunud. Kartserikambri valgustatus
  4. Tulenevalt VangS § 45 lg-st 1 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama kambrile sätestatud tingimustele. 5

(8)3-15-2729 14. Kaebaja tõi vanglale esitatud taotluses välja, et akna ees on lehter, mis piirab valgust ja koliseb vihmasaju ajal. Seega ei ole kaebaja vanglale esitatud taotluses vaidlustanud kambri vähest valgustatust laelampide osas. Kuna kaebaja väitis vähest laevalgust alles kohtule esitatud kaebuses, on kaebajal selles osas kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 8) ja nõude esitamine otse halduskohtule ei ole lubatav (

§ 47lg 1).

Järelikult tuleb kaebaja väited kartserikambri päevavalguslampide vähese võimsuse osas jätta tähelepanuta.

  1. Kaebaja vanglale esitatud taotlusest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et kartseris olles oli aknast loomuliku valguse sissepääs takistatud. Kaebaja ei ole väitnud, et tal jäi kartserikambri väidetavalt vähese valgustatuse tõttu midagi tegemata või avaldas see muul moel temale ebasoovitavat mõju.
  2. Kuna kinnipeetavate kambrite valgustatusele ei ole vangla sisekorraeeskirjas ega muude õigusaktidega kehtestatud erinõudeid, tuleb arvestada eluruumidele esitatavate nõuetega. Vabariigi Valitsuse 26.01.
  3. a määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 5 kohaselt peab igas elu-, töö- ja magamistoas olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:
  5. Vastustaja ei eita, et kartserikambri akna ees on trellid ja metallplaat, kuid põhjendab seda julgeoleku tagamise vajadusega, sest
  6. a väljusid kinnipeetavad 2 korral läbi kartserihoone kambri akende. Vangla saab hinnata ise kõige paremini, milliseid meetmeid ta vanglas julgeoleku tagamiseks kasutab. Trellide ja metallplaadi kasutamist akna ees, vältimaks kinnipeetava põgenemist, ei saa pidada kinnipeetava õigusi ülemäära kahjustavaks. Kuna Tallinna Vangla kartserikambrist on reaalselt 2 korral õigusvastaselt akna kaudu väljutud, on vangla abinõud uute põgenemiste vältimiseks vajalikud ja mõõdukad. Seega on põhjendatud kambri akna ees trellide ja metallkatte hoidmine julgeoleku kaalutlustel (VangS § 66 lg 1).
  7. VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lg 2 järgi allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla või Justiitsministeerium kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
  8. Kohus möönab, et võttes aluseks vangla esitatud kambripinna suuruse ja arvestades akna suuruseks kaebaja esitatud mõõtmed, on akna ja põrandapinna suhe 0,66:
  9. Kui võtta aluseks kaebaja esitatud kambripinna suurus (8,1 m2), on vastav suhe 0,8:
  10. Seega ei vasta akna ja põrandapinna suhe kartserikambris nr 88 eluruumidele esitatavatele nõuetele. Kuna kaebajat hoiti mittevastavates kambritingimustes väga lühikest aega, s.o 5 päeva, ning kinnipidamine selles kambris toimus mais-juunis, s.o aasta kõige valgemal ajal, ei saanud akna väiksem suurus avaldada kaebajale olulist mõju, mis annaks alust pidada kaebaja hoidmist kartseris inimväärikust alandavaks. Täiendavalt leevendas kaebaja olukorda kambri piisav valgustatus kunstlike valgusallikate abil. Aasia-tüüpi WC kasutamine
  11. Vanglale esitatud taotlusest ja kaebusest mõistab kohus, et kaebaja ei ole rahul sellega, et WC haiseb ja see ei ole kambrist eraldatud. 6

(8)3-15-2729
  1. VangS § 45 lg 2 ja § 651 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. WC-d saab puhastada ka ilma söövitavate aineteta. Vangla väitel ei ole kaebaja kartseris viibimise ajal tundnud huvi selle puhastamise vastu ega küsinud valvuritelt puhastusvahendeid. Kui kaebaja puhastanuks WC-d ja kraanikaussi puhastusvahendiga, saavutanuks ta ka parema olukorra kambris ja sellega oleks vähenenud ebameeldiv hais, mille üle kaebaja kurdab.
  2. VSKE § 7 lg 4 p 6 järgi kuulub kartseri sisustusse WC. Täpsemaid nõudeid tualeti asukohale või tüübile ette nähtud ei ole. Seega ei saa Aasia-tüüpi WC-d pidada iseenesest õigusvastaseks.
  3. EIK lahendites on WC kambrist eraldamata jätmist peetud probleemiks.1 Kuna kaebaja oli valvurite järelevalve all, ei tagatud talle alati WC privaatset kasutamist. Samuti ei ole inimväärikuse nõudega kooskõlas eraldamata WC olemasolu kambris, kus tuleb samal ajal ka süüa ja magada. Eeltoodule vaatamata ei pea kohus kaebaja õiguste riivet sedavõrd intensiivseks, mis peaks päädima kahju rahalise hüvitamisega. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kaebaja viibis kartseris lühikest aega, ta oli kartseris üksinda ning tal oli ka endal kohustus tagada kartseri ja WC puhtus. Kohtule esitatud fotolt on näha, et WC jaoks on tehtud korki asendav tomp, mis peaks aitama WC torustikust tulevat haisu samuti vältida. Suitsetamise keelamine kartserikaristuse kandmise ajal
  4. Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) ei ole eraldi põhiõigusena sätestatud isikule õigust suitsetada, ent on sätestatud õigus vabale eneseteostusele (PS § 19). Tubakaseaduse (TubS) § 30 lg 1 sätestab, et TubS §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja
  5. Seega ei ole kaebajal küll keelatud suitsetada, kuid tema suitsetamisvabadust võib piirata. Riigikohtu 07.12.2009 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-5-09 (p 30) järeldub, et vangistuse kohaldamisega võib piirata PS § 19 lg-st 1 tuleneva vaba eneseteostuse õiguse takistamise kaudu mh isiku õigust otsustada suitsetamisvabaduse kasutamise üle.
  6. VSKE § 8.2 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohas ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Kodukorra p 12.1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel. Kodukorra p-s 12.4 on sätestatud, et suitsetamisvõimalust ei ole ja sigarette ei väljastata kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele. Seega on kartserisse paigutatud kinnipeetavale sõnaselgelt Kodukorras kehtestatud piirang, et karistuse kandmise ajal ei ole suitsetamine lubatud. Viidatud normi ei ole kehtetuks tunnistatud. Kuna kehtiv norm keelab Tallinna Vanglas kartserikaristust kandvatel kinnipeetavatel suitsetamise õiguse, siis ei saa kaebaja vastupidist nõuda. Vastustaja ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, keelates kaebajal distsiplinaarkaristuse kandmise ajal kartseris suitsetamise.
  7. Kaebaja viitas suitsetamisõiguse nõudmisel lahendile Julin vs Tallinna vangla. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-10-2660 leidis kohus, et kartserikaristust kandval kinnipeetaval on õigus suitsetada sarnaselt üldrežiimil olevate kinnipeetavatega. Erisus praeguse haldusasjaga seisneb selles, et viidatud lahendis ei olnud vangla sätestanud kartserikaristust kandvale kinnipeetavale suitsetamise keeldu, kuid Tallinna Vangla kodukorras on vastav säte 1 Vt Riigikohtu
  8. a analüüsi „Kinnipeetava kambripinna suuruse nõue Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas“, lk
  9. 7
(8)3-15-2729 kehtestatud. Seega ei ole praeguse vaidluse ja kaebaja viidatud haldusasja nr 3-10-2660 asjaolud võrreldavad. Otsus ja menetluskulud
  1. Kartserikaristus on isikule küll mõnevõrra piiravam tavapärasest vangistuse täideviimisest, kuid ei kujuta veel iseenesest inimväärikust alandavat kohtlemist. Kohus tuvastas, et käesolevas asjas on kaebaja nõude aluseks olevate asjaolude – kraanikausi kõrgus, WC-tüüp ja suitsetamise keelamine – osas täitmata RVastS § 7 lg-st 1 tulenev üks kahju hüvitamise eeldus ehk haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kohus leiab, et seda arvestades ei ole otstarbekas analüüsida teisi seaduses sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldusi.
  2. Kartserikambri akna suuruse ja WC kambrist eraldamata jätmise osas leidis kohus, et need tingimused ei vastanud nõuetele, kuid rikkumise kestust ja muid kambritingimusi arvestades ei olnud õiguste riive sedavõrd kaalukas, et õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist.
  3. Kohus selgitab kaebajale, et CPT soovitused ei ole vastustajale ega Eesti riigile siduvad. Neis sisalduvaid juhistest lähtutakse võimaluste piires.
  4. Eeltoodu põhjal tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  5. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu tuleb tema menetluskulud jätta tema enda kanda (

§ 109lg 1).

Kohus andis 25.11.2015 määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Nimetatud menetluskulu tuleb

§ 118lg 3 alusel jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.