Obsah (6)

§ 236§ 33§ 223§ 169§ 2§ 196

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-1346 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

) § 236 lg 1 järgi. 3. Lõpetada väärteomenetlus

§ 236lg 1 osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

1. Edastada kohtuotsus Urve Kuusile ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. 1 Menetluse käik Väärteoprotokolli (tl-d 23-24) kohaselt heidetakse Urve Kuusile ette seda, et tema, juhtides 12.12.
2. a kella 13.15 Tartus Turu 2 asuva Tasku keskuse juures mootorsõidukit Citroen DS4 registreerimisnumbriga XXX, ei veendunud sõiduki seismajäämise alustamisel, et see on ohutu, mistõttu sõitis külge parkla tõkkepuule. Liiklusnõuete rikkumise tagajärjel põhjustas Urve Kuus varalise kahju EuroPark Estonia OÜ-le parkimistehnika rikkumise näol. Samuti heidetakse Urve Kuusile ette, et tema, osaledes mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile. Oma tegevusega rikkus Urve Kuus

§ 33

lg 2 p 8 ja § 169 lg 4 p 4 ja lg 5 ning pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 08.02.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,14,005489 (tl-d 20-21) karistati Urve Kuusi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 3 alusel

§ 236

lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 eurot.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas lõpetas kohtväline menetleja VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse süü väiksuse ning avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Menetlusalune isik Urve Kuus esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tld 1-6). Urve Kuus leiab oma kaebuses järgnevat: 1. Ta ei ole

§ 33lg 2 p 8 rikkunud, kuna veendus auto seismajäämisel selle ohutuses.

Tõkkepuu vastu sõitmine toimus hoopis teistel asjaoludel. Nimelt jäi ta tõkkepuu taha seisma ning püüdis parkimisautomaati piletit sisestada. Parkimisautomaat oli aga rikkis, ega võtnud parkimispiletit vastu. Ta jättis pileti otsapidi automaati, et jätta auto seisma, tulla sellest välja ning uurida, milles probleem. Kuid siis tuli tuuleiil ja pilet lendles piletiautomaadi avausest ära. Ta avas autoukse ning püüdis maast piletit haarata. Seda tehes tõusis tema jalg automaatselt piduripedaalilt ning auto vajus tõkkepuu vastu, mille tulemusel tõkkepuu kukkus maha. 2. Ta pole rikkunud ka

§ 169lg 4 p 4.

Viidatud sätte sõnastusest tuleneb, et teavitamiskohustus ei ole absoluutne: liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Kõnealusel juhul täitis menetlusalune isik

§ 169lg 4 p 4 järgset kohustust.

Nimelt autost väljudes ja olukorda hindama minnes, astus ta maha kukkunud tõkkepuule ning vigastas tugevalt oma jalga. Ta pöördus koheselt traumapunkti, kus fikseeriti jalaluu murd. Hiljem helistas ta EuroPark Estonia OÜ-le, et tekkinud probleemi lahendada. Kuivõrd menetlusalune isik informeeris EuroPark Estonia OÜ-d tekkinud kahjust ja teatas viimasele ka

§ 169

lg 4 p-s 4 ettenähtud andmed (st nimetas varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku), siis ei pidanud ta liiklusõnnetusest enam politseile teatama. Ekslik on seejuures kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt liiklusõnnetusest politseile teatamine peaks toimuma juba enne sündmuskohalt lahkumist.

§ 169sellest ei räägi ja sellist kohustust ette ei näe.

3. Samuti ei ole ta rikkunud

§ 169lg-t 5.

Osundatud norm sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Seega reguleerib

§ 169lg 5 liiklusõnnetuses osaleja käitumist üksnes lahkarvamuse korral.

Praegusel juhul ei olnud menetlusalusel isikul kahju tekitajana mingeid lahkarvamusi kahju saajaga. Ta teadis, et tema on kahju põhjustanud, võttis ühendust 2 EuroPark Estonia OÜ-ga ja tegi ettepaneku kahju hüvitamiseks. Järelikult ei saa temale

§ 169lg 5 rikkumist ette heita.

Tulenevalt eeltoodust palub Urve Kuus lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 alusel, sest tema teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt taotleb Urve Kuus ka

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Urve Kuus avaldab kaebuses, et ta kahetseb tehtut. Lisaks tekkis tal liiklusõnnetuse tagajärjel jalaluumurd. Tal ei olnud võimalik kohapeal õnnetuse järgselt koheselt asuda välja selgitama, kes on juriidilisest isikust kannatanu esindajaid. Sisuliselt tegutses ta sundolukorras, kui pidi koheselt sõitma traumapunkti, kus temale osutati ravi. Ta võttis esimesel võimalusel ühendust EuroPark Estonia OÜ-ga, tunnistas end süüdi, vabandas ja leppis kokku kahju hüvitamises. Antud juhul oli tekkinud kahju 150,61 eurot, trahvi suurus on praktiliselt sama 140 eurot. Seega ei ole määratud rahatrahv proportsionaalne selle kahju suurusega, millest ta jättis politseisse teatamata. Veel tuleb arvestada sellega, et Urve Kuus on roolis olnud kümmekond aastat ega ole varem analoogseid õigusrikkumisi toime pannud. Juhtunu on kaebaja jaoks suur eluline kogemus ja õppetund edaspidiseks. Seega, kuna puudub avalik menetlushuvi, tekitatud kahju on hüvitatud, tõkkepuu on taastatud ja menetlusaluse isiku süü ei ole suur, tuleks väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Tema karistamine oleks ilmselgelt ebamõõdukas, eriti kui juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatust, mille kohaselt peab karistamine olema õigusriigis ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis, kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt (3-11-81-14). Kohtuväline menetleja esitas Urve Kuusi kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 18-19), milles ei nõustu kaebusega. Kohtuvälise menetleja põhiseisukohad on järgnevad: 1.

§ 33

lg 2 p 8 nõuete rikkumise osas pidas kohtuväline menetleja silmas seda, et mootorsõiduki juhi tegevus sõiduki eesmärgipärasel peatamisel ja seisma jätmisel peab olema sooritatud sel moel, et juhi ettevaatamatuse või hajameelsuse tõttu oleks välistatud sõiduki iseeneslik ja kontrollimatu liikuma hakkamine. Käesoleval juhul väärteomenetluses tõendamist leidnud asjaolud viitavad sellele, et eelnevalt sisustatud rikkumine aset leidis. Kuivõrd see rikkumine oli põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse ning tekitatud kahjuga, siis oli Urve Kuusi käitumises olemas

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused.

2. Kohtuväline menetleja ei nõustu sellega, et Urve Kuus ei ole rikkunud

§ 169lg 5 nõudeid.

Nimetatud lõikest nähtub, et kahju saaja teavitamine temale kahju tekitamisest peab olema võimalikult vahetult järgnev sündmuse toimumisele. Kui kahju saajat ei ole asjade käigust võimalik sündmuskohal teavitada, tuleb kohe helistada politseisse. Urve Kuus ei teinud kumbagi. Seejuures tekitab kohtuvälise menetleja hinnangul kahtlusi Urve Kuusi põhjendused, miks ta ei saanud koheselt kahju saaja või politseiga ühendust võtta. Nimelt on küsitav vigastuse väidetav tõsidus, kuivõrd sellele asjaolule ei ole oma ütlustes viidanud tunnistaja K.J.ning ka Urve Kuus ise on traumapunkti pöördunud alles 12.12.2014. a kell 17.52, st ca 5 tundi pärast sündmust. Lisaks võib kaebusest tekkida ekslik arusaam, et Urve Kuus helistas kahju saajale esimesel võimalusel. Tegelikult võttis Urve Kuus EuroPark Estonia OÜ-ga ühendus alles pärast seda, kui kohtuväline menetleja oli ise Urve Kuusiga ühendust võtnud. Seega käitus Urve Kuus ükskõikselt ja hoolimatult teisele isikule kuuluva vara suhtes, samas kui

§ 169lg-s 5 sätestatud kohustuse eesmärk ongi kahju saaja huvide kaitsmine.

Kohtuväline menetleja on pidanud sündmuse asjaoludest lähtuvalt võimalikuks

§ 223

lg 1 osas väärteo lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel.

§ 236

lg 1 järgse väärteo puhul menetleja 3 otstarbekuse kaalutlustel menetluse lõpetamist põhjendatuks ei pea. See tegu on toime pandud rikkumistest kaalukam, kuna seniajani, kui politsei hakkas asja lahendama, ei astunud Urve Kuus mingeid samme selleks, et anda endast teada kui kahju eest vastutavast isikust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Urve Kuusile

§ 236lg 1 järgi karistust määrates on lähtutud Kar

S § 56 lg-s 1 toodud karistuse kohaldamise alustest. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 08.02.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,14,005489 tuleb jätta muutmata. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
2. Väärtegu

§ 223

lg 1 järgi

§ 223

lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Menetlusaluse isiku Urve Kuusi ütluste (tl 25 pöördel) kohaselt hakkas ta 12.12.

1. a kella 13 ajal oma sõidukiga (Citroen DS4 registreerimisnumbriga XXX) Tartus Tasku keskuse parklast välja sõitma. Jõudnud parkla väljasõidu juures oleva tõkkepuu juurde, proovis ta sisestada parkimisautomaati piletit. Kuna automaat piletit vastu ei võtnud, siis avas ta ukse ning proovis piletit uuesti sisestada. Pilet lendas tuulega eemale. Kuna Urve Kuus tõstis jala piduripedaalilt (auto on automaatkäigukastiga), liikus auto edasi ja sõitis vastu tõkkepuud. Tõkkepuu kukkus posti küljest maha. Ka tunnistaja K.J.ütlustest (tl 31 pöördel) ilmneb, et kui tema liikus 12.12.
2. a Väike-Turu tänavat pidi Tasku keskusesse, nägi ta hõbedast Citroeni numbrimärgiga oli XXX, mis sõitis rahuliku kiirusega vastu tõkkepuud ja peatus siis. Tõkkepuud hoidev post jäi terveks, aga tõkkepuu ise kukkus maha. Ta tegi autost ning katkisest tõkkepuust ka fotod, mis on võetud väärteomaterjalide juurde (tl-d 34-35). Lisaks nähtub EuroPark Estonia OÜ Tartu kontori projektijuhi A.S. kirjast Lõuna Prefektuurile (tl 33), et 12.12.2014 a kella 13.15 paiku sõideti maha Tasku parkimismaja Dorpati poolse väljasõidu tõkkepuu. Seega on käesolevas asjas üheselt tõendamist leidnud, et 12.12.
3. a kella 13.15 Tartus Turu 2 asuva Tasku keskuse juures sõitis menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk Citroen DS4 registreerimisnumbriga XXX külge Tasku parkimismaja Dorpati poolse väljasõidu tõkkepuule, mille tagajärjel see posti küljest lahti tuli ning maha kukkus. EuroPark Estonia OÜ Tartu kontori projektijuhi A.S.kirjast Lõuna Prefektuurile (tl 33) nähtub, et selle otsasõiduga põhjustas Urve Kuus EuroPark Estonia OÜ-le materiaalse kahju rikutud parkimistehnika remondikulude näol. Kohtuväline menetleja on heitnud Urve Kuusile ette

§ 33

lg 2 p-s 8 toodud rikkumist ehk siis seda, et viimane ei veendunud sõiduki seismajäämise alustamisel, et see on ohutu, mistõttu sõitis külge parkla tõkkepuule. Menetlusalune isik leiab, et tema

§ 33lg 2 p 8 ei rikkunud, kuna veendus auto seismajäämisel selle ohutuses.

Tõkkepuu vastu sõitmine toimus seetõttu, et tema, püüdes maast piletit haarata, tõstis jala automaatselt piduripedaalilt, millest tulenevalt auto vajus tõkkepuu vastu. Kohus ei nõustu Urve Kuusi seisukohaga. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et

§ 33

lg 2 p-s 8 toodud kohustus enne sõiduki seismajäämise alustamist veenduda, et see on ohutu, laieneb tervele ajale, mil sõiduk on eesmärgipäraselt peatatud ja seisma jäetud. Selline juhi hoolsuskohustuse laiendav tõlgendamine on vajalik, et õiguslikult katta ka sellised olukorrad, kus seisma jäetud sõiduk juhi ettevaatamatuse tõttu hakkab iseeneslikult ja kontrollimatult liikuma, nagu see juhtus käesolevas kaasuses. 4 Järelikult rikkus Urve Kuus

§ 33

lg 2 p-s 8 toodud nõuet, mis sätestab, et juht peab enne sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu, ning realiseeris

§ 223lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Kohus on väärteo asjaolusid arvestades seisukohal, et Urve Kuus ei pidanud võimalikuks ega möönnud tõkkepuule otsasõitu ning ka kahju tekitamist. Seega subjektiivsest küljest ei tegutsenud ta tahtlikult, vaid ettevaatamatusest KarS § 18 järgi. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks isiku karistamist

§ 223

lg 1 järgi, vaid on väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi lõpetanud otstarbekuse kaalutlustel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Urve Kuusi käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud, samas tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada seda, et Urve Kuus on juhtunut puhtsüdamlikult kahetsenud (KarS § 57 lg 1 p 3). Väärteomaterjalidest nähtuvalt (tl 22) ei ole Urve Kuusi varem sarnase teo eest karistatud. Veel enam – teda ei ole üldse varem karistatud. Urve Kuus on õiguspäraselt käitunud ka pärast käsitletavat intsidenti, mis leidis aset juba 12.12.2014. a, st peaaegu poolteist aastat tagasi. Urve Kuusi enda suhtumine toimepandud teosse oli väheintensiivne, st et ta pani oma teo mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Lisaks ei olnud tema poolt tekitatud kahju suur (150, 61 eurot), kusjuures tekitatud kahju on praeguseks ajaks hüvitatud. Seega ei ole Urve Kuusi süü suur. Kuna asja menetlemiseks puudub ka avalik menetlushuvi, siis on kohtuväline menetleja õigustatult väärteomenetluse

§ 223lg 1 osas lõpetanud VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

2. Väärtegu

§ 236

lg 1 järgi

§ 236

lg 1 sätestab väärteokaristuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 2

p-st 2 tuleneb, et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Järelikult oli olukorra puhul, kus Urve Kuusi juhitud sõiduk sõitis külge Tasku keskuse parkla tõkkepuule ning tekitas selle lõhkumisega EuroPark Estonia OÜ-le varalise kahju, tegu liiklusõnnetusega

§ 2

p 2 mõttes.

§ 169reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral.

Selle paragrahvi 4. lõike kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Vastavalt

§ 169

lg 5

-le 1 tuleb lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Nimetatud 5 sätete eesmärgiks on liiklusõnnetuse ning kahju hüvitamise asjaolude kohene, st sündmuskohal välja selgitamine, sest hiljem võib see osutuda kas keeruliseks või päris võimatuks. Ülal leidis tõendamist, et liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud, tekkis vaid varaline kahju EuroPark Estonia OÜ-le.

§ 169lg 4 kohaselt ei ole sellisel juhul vaja politseile liiklusõnnetusest teatada.

Seda aga vaid eeldusel, et ei esine teisi

§ 196lg-s 4 ja 5 toodud aluseid.

Käesoleva väärteoasja asjaolusid silmas pidades ei oleks pidanud politseile õnnetusest teatama, kui selles osalenud juht Urve Kuus ja varalise kahju saaja, s.o EuroPark Estonia OÜoleks juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses olnud ühel meelel, oleks oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja oleks sellele alla kirjutanud. Nende nõuete täitmine oleks võimalik olnud aga vaid olukorras, kus liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ning kahju saanud isik oleks viibinud üheaegselt sündmuskohal. Käesoleval juhul see nii aga ei olnud. Nimelt saab menetlusaluse isiku Urve Kuusi ütlustest (tl 25 pöördel) järeldada, et ajal, kui ta oma sõidukiga vastu Tartu Tasku keskuse parkimismaja tõkkepuud sõitis, ei viibinud EuroPark Estonia OÜ esindajat sündmuskohal. EuroPark Estonia OÜ esindajat ei olnud sündmuskohal ka vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist. Nimetatud asjaolud järelduvad ka tunnistaja K.J.ütlustest (tl 31 pöördel). Järelikult tuli Urve Kuusil jääda sündmuskohale, ning

§ 169lg 5 kohaselt teatada liiklusõnnetusest koheselt politseile.

Tunnistaja K.J.ütlustest aga ilmneb, et pärast tõkkepuule otsa sõitmist väljus sõiduki juhiks olnud naisterahvas autost. Sõiduki juurde tuli asotsiaalse välimusega meesterahvas, kes aitas tõkkepuu auto eest maast kõnniteele tõsta. Pärast tõkkepuu ära tõstmist istus juht tagasi sõidukisse ja sõitis kiirustades ära. Tunnistaja ei näinud, et naine oleks peale õnnetust kuhugi helistanud. Ka menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei teatanud ta liiklusõnnetusest politseile. Tema ütlustest nähtub, et pärast seda, kui tõkkepuu kukkus posti küljest maha, peatas ta auto ja tuli autost välja. Üks lahke möödakäija tuli ning tõstis tõkkepuu automaadi kõrvale. See oli oma kohalt lihtsalt ära tulnud, midagi iseenesest purunenud ei olnud. Urve Kuus ei teadnud, mida edasi teha. See möödakäija ütles, et mine ära. Urve Kuus sõitis autoga koju. Kuna ta ei tulnud selle pealegi, et peaks toimunud vahejuhtumist kellegi teatama, siis ta seda ei teinud. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik ei tegutsenud nii, nagu juht liiklusõnnetuse korral peab tegutsema, ja seega rikkus ta

§ 169lg 4 p-des 4, 5 toodud nõudeid.

Ebaõige on Urve Kuusi seisukoht, et ta ei pidanud politseile liiklusõnnetusest teatama, kuna ta helistas pärast sündmuskohalt lahkumist EuroPark Estonia OÜ-le ning teatas viimasele tekkinud kahjust ja teatas ka

§ 169lg 4 p-s 4 ettenähtud andmed.

Urve Kuusi selline seisukoht ei lange kokku kehtiva õigusega (vt ülalt). Politseile mitteteatamine oleks olnud mittenõutav, kui EuroPark Estonia OÜ-ga ühenduse võtmine oleks toimunud sündmuskohal ning pooled oleks täitnud

lg 4 p-s 4 sätestatud tingimused. Kohus peab vajalikuks märkida, et lisaks ei ole Urve Kuus oma väidetes täpne, kuna helistamine EuroPark Estonia OÜ-le toimus mitte vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist, vaid mitmeid päevi hiljem. Seda tõendab EuroPark Estonia OÜ Tartu kontori projektijuhi A.S. 16.12.

1. a kiri politseile (tl 33), kus viimane teatas 12.12.
2. a toimunud liiklusõnnetusest ning palus politsei abi kahju tekitanud isiku kindlakstegemisel. Järelikult veel 16.12.
3. a, st 4 päeva hiljem ei olnud Urve Kuus EuroPark Estonia OÜ-ga ühendust võtnud. Ka Urve Kuusi enda ütlused tõendavad, et ta helistas Euro Park Estonia OÜ-le alles pärast seda, kui politsei temaga ühendust võttis ning andis talle 6 EuroPark Estonia OÜ kontaktandmed. Kohtu hinnangul ei ole usutav ka see, et Urve Kuus oli nn sundolukorras, kuna pidi sündmuskohalt suure jalavalu tõttu kiirelt lahkuma ning pöörduma traumapunkti. Esiteks ei saanud valu olla nii tugev ja kõikehaarav, kui Urve Kuus on oma kaebuses püüdnud muljet jätta. Sellisele seisukohale annavad alust asjaolud, et Urve Kuus oli võimeline ise liikuma ning autot juhtima. Teiseks on Urve Kuusi väide selle kohta, et ta pöördus koheselt traumapunkti, kus fikseeriti jalaluu murd, taas ebatäpne. TÜ Kliinikumi poolt koostatud patsiendikaardi kohaselt saabus Urve Kuus erakorralise meditsiini osakonda alles 12.12.
4. a kell 17.52, liiklusõnnetus oli aga toimunud juba kella 13.15 paiku. Järelikult ei olnud Urve Kuusil sündmuskohal takistatud võtta politseiga ühendust. Urve Kuus ei ole kordagi väitnud, et tal ei olnud kaasas telefoni või et sellega ei oleks saanud mingi tehnilise põhjuse tõttu helistada. Kehtivale õigusele ei vasta ka Urve Kuusi see seisukoht, et politseile tuleb teatada üksnes lahkarvamuse korral kahju saajaga. Nimelt on

§ 169lg 5 dispositsioon alternatiivne, ning „lahkarvamus“ vaid üks alternatiividest.

Käesoleval juhul tuli kohaldamisele

§ 169lg 5 dispositsioonis ette nähtud teine alternatiiv – „kahju saaja ei ole teada“.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Urve Kuus realiseeris

§ 236

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise, kui teatamine oli kohustuslik. Urve Kuus oli teadlik sellest, et ta sõitis oma sõidukiga tõkkepuule otsa ning lõhkus selle ära. Keskmise mõistliku inimesena pidi ta aru saama, et tekitas sellega parkimissüsteemi omanikule materiaalse kahju. Ta teadis sedagi, et kahju saanud isikut ei olnud sündmuskohal ning et jäi kokku leppimata kui palju kahju tekitati ning kes kahju hüvitab. Kui ta sellele vaatamata sõitis ära, ilma et oleks politseile teatanud, siis subjektiivsest küljest pani Urve Kuus oma teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus ei tuvastanud ka selle teo puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on väitnud, et ta ei tulnud selle pealegi, et peaks toimunud vahejuhtumist kellegi teatama. Siit võib tekkida kahtlus, et Urve Kuus võis olla keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Samas ei olnud selline eksimus Urve Kuusile vältimatu. Autojuhina oli tal olnud lausa kohustus

-i vastavate sätetega, millest tulenes liiklusõnnetusest teatamise kohustus, end kurssi viia. Järelikult ei olnud Urve Kuus ka keelueksimuses. Samas leiab kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et ka siin on menetlusaluse isiku süü väike ning et menetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Urve Kuusi käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Siingi tuleb arvestada, et Urve Kuus on oma senises elus käitunud õiguskuulekalt. Liiklusõnnetus, millest Urve Kuus teatamata jättis, ei olnud ulatuslik, pigem oli tegu pisiõnnetusega – kannatanule tekitati kahju parkimistehnika rikkumise näol 150, 61 eurot. Seega ei ole Urve Kuusi süü suur. Puudub ka avalik menetlushuvi asja menetlemiseks, eriti arvestades seda, et liiklusõnnetus, millest Urve Kuus teatamata jättis, leidis aset juba 12.12.2014. a. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7