← Eesti

3-15-2843/14

Obsah (9)§ 22§ 18§ 1§ 9§ 2§ 5§ 17§ 6§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2843 Haldusasi KÜ Marta 8 kaebus SA KredEx

§ 22p-s 6 toodud alus toetuse täieliku tagastamise nõudmiseks.

  1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 16.10.2015 käskkirja nr 107üld tühistamiseks. Põhjendused: 5.
  2. Kaebaja on käitunud vastustajaga lepingut sõlmides heas usus. Lepingut sõlmides lubas vastustaja paindlikku suhtumist ja lahenduse leidmist ka juhul, kui kaebajal peaksid ilmnema majanduslikud raskused projekti elluviimisel. Vastustaja otsuse tagajärjel muutub kaebaja maksejõuetuks. Kaebaja soovib jätkuvalt hoonet renoveerida. 5.
  3. Vastustaja tellitud projekti koostamine venis, esialgselt planeeritud poolest aastast sai 2 aastat. Projekti koostamise venimise ajal lahkusid majast korteriühistu liikmed, kes renoveerimisprojekti elluviimisele kaasa aitasid. Samuti muutusid kaebaja võimalused ja ta ei saanud laenu hoone korraga renoveerimiseks. 5.
  4. Projekti õigeaegset valmimist takistas asjaolu, et vajalikku projekti ei koostanud suurt kompetentsi omav Sirkel & Mall OÜ ise. 5.
  5. Marta tn 8 hoonele ei kohaldu muinsuskaitset puudutavad ettekirjutused. Asjaolu, et hoone asub miljööväärtuslikus piirkonnas, oli teada juba enne projekti koostamist. 5.
  6. Marta tn 8 naaberkinnistu omanik esitas kaebuse ajal, kui projekt oli lõppfaasis. Naaberkrundi omanik keeldus projekti kooskõlastamast. Selleks ajaks oli projekti koostamine juba nagunii oluliselt veninud ja venimise algpõhjust ei tinginud kolmandate isikute käitumine. 5.
  7. Kaebaja alustas renoveerimist samal aastal, mil projekt valmis, ja teostas vastavalt majanduslikule võimekusele renoveerimist osade kaupa. Kaebaja on vastustajale korduvalt 2

(10)3-15-2843 kinnitanud, et tal on kindel soov projektipõhiselt edasi liikuda ja projekt täies mahus realiseerida. Kaebaja on korduvalt palunud võimalust teostada töid ositi, kuna tal puuduvad piisavad vahendid renoveerimise korraga teostamiseks. Pankrotistumise korral puuduks võimalus isegi hoone osaliseks renoveerimiseks, mistõttu on kaebaja vältinud ebamõistlikke otsuseid ja tegevusi, mis võiksid põhjustada kaebaja maksevõimetuse. 5.
  1. Teostatud on järgmised tööd: renoveeritud on põrandad (soojustatud, põrandalauad on taastatud ja õlitatud); seinad (teostatud projektijärgne soojustamine pilliroomatiga, krohvimine savikrohviga ja viimistlemine); trepikoda on päästetud avariiohtlikust olukorrast (projektijärgselt on teostatud trepikoja ülestõstmine, vundamendi kindlustamine, renoveerimine, põranda soojustamine ja viimistlemine, trepikoja välisseinte soojustamine ja värvimine); teise korruse katusepealne (laepealne) soojustatud villaga; keldriosa restaureerimine (paekivivundamendi parandamine, konstruktsioonide kindlustamine); uued veelauad hoonel, veelaudade värvimine koos fassaadiga; seenkahjustuse likvideerimine maja seinas, palkide vahetus; kanalisatsioonitööd, trepialuse kanalisatsioonitoru uuendamine, uue kanalisatsioonitorustiku rajamine kuni linna trassini; elektrisüsteemi (-kilbi) uuendamine vastavuses projektis ettenähtud (tuleva) õhk-vesi soojuspumbaga (vastavalt elektriprojektile, mis on projekti osa); elektrisüsteemi ümberkorraldamine, ehitus, vastavalt uuele pingele üleminekuga; välisseinte soojustamine projekti kohaselt. Samuti on teostatud hoone fassaadi värvimistööd, katusepärlinite parandamine, värvimine; akende korrastamine, restaureerimine, kittimine, värvimine, ka plekitööd aknaplekkide osas. Teostatud on korstna ladumine, mille käigus on uuendatud katuseplekid korstna ümber, katuse parandamine. Põhjalike katusetööde osas on küsitud käesolevaks ajaks hinnapakkumised. Läbirääkimised toimuvad küttesüsteemi projektikohaseks ehituseks (kontaktid ja eelkokkulepped olemas).
  2. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 6.
  3. Vastustaja oli õigustatud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistama, sest vastustajal oleks olnud õigus jätta muutunud asjaolude tõttu haldusakt välja andmata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2,

§ 18

lg 5 p 1), kaebaja on jätnud täitmata haldusaktiga seotud lisakohustuse (HMS § 66 lg 2 p 3) ja kaebaja ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha eesmärgipäraselt (HMS § 66 lg 2 p 4). 6.1.

  1. Korra p-de 10.2.5 ja 20.2 ning lepingu p 5.4 kohaselt oli toetuse saaja kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimist toetuse alusel saadud ehitusprojekti alusel hiljemalt 9 kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. Kuna projekt anti üle 30.07.2013, oleks pidanud korterelamu rekonstrueerimisega alustama hiljemalt
  2. a kevadel. Kui vastustaja teadnuks, et kaebaja ei teosta korterelamu rekonstrueerimistöid Määruses nr 52, Korras ja lepingus toodud nõuete kohaselt ega tee seda ka täiendava tähtaja jooksul, sealjuures ei alusta üldse töödega, ei oleks ta kaebaja taotlust rahuldanud. 6.1.2.

§ 18

lg 5 p 3 ja Korra p 20.2 sätestavad, et taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatud tingimusi. Lepingu p 8.1.2 järgi võib toetuse andja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja on oluliselt rikkunud lepingut, eelkõige kui korterelamu rekonstrueerimistöid ei ole alustatud 9 kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. 6.1.3.

§ 1

lg 2 kohaselt toetati määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid. Toetuse eesmärk oli saavutada olemasolevate korterelamute parem sisekliima ja energiatõhusus, parandada energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu.

eesmärgiga on kooskõlas üksnes selline toetus, mille kasutamise tulemusel rekonstrueeritakse korterelamu. Antud juhul ei ole 3

(10)3-15-2843 kaebaja isegi alustanud korterelamu rekonstrueerimistöödega. Seega ei ole kaebaja kasutanud ehitusprojekti koostamiseks väljamakstud toetust eesmärgipäraselt. 6.2. Vastustaja oli õigustatud toetuse kogusummas tagasi nõudma, sest kaebaja ei olnud alustanudki rekonstrueerimistöödega (

§ 22p-d 5 ja 6, § 18 lg 5 p-d 1 ja 3, Korra p-d 21.3 ja 21.4).

6.

  1. Vastustaja ja Sirkel & Mall OÜ sõlmisid 05.09.2011 hankelepingu kaebajale energiatõhusa rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Hankelepingu p 5.3.1 kohaselt oli töö I etapi ehk eelprojekti koostamise ja ehitusloa hankimise tähtajaks 40 tööpäeva arvates hankelepingu sõlmimisest. Hankelepingu p 5.3.2 kohaselt oli töö II etapi ehk põhiprojekti koostamise tähtajaks 80 tööpäeva arvestades hankelepingu sõlmimisest. Hankelepingu p 5.4 kohaselt pikenevad eelnimetatud tähtajad aja võrra, mil töö teostamine töövõtja poolt on takistatud kas vastustajast või kolmandatest isikutest tulenevatest põhjustest. Eelprojekti oli võimalik vastu võtta alles
  2. a hiliskevadel ja põhiprojekti
  3. a suvel. Sirkel & Mall OÜ esitas vastustajale arve eelprojekti eest 06.06.2013 ja põhiprojekti eest 31.07.2013, mille vastustaja tasus. Projekti vastuvõtmise ajad erinesid oluliselt hankelepingu p-s 5.3 toodud tähtaegadest eelkõige põhjusel, et Marta tn 8 majale kohalduvad muinsuskaitset puudutavad ettekirjutused, mistõttu vajas Sirkel & Mall OÜ projekt kooskõlastusi Tallinna linna kultuuriväärtusega tegelevalt ametilt, samuti olid Marta tn 8 ja naaberkinnistu omaniku vahelised suhted problemaatilised, millest tulenevalt esitas naaber Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kaebusi. 6.
  4. Vastustaja rahuldas kaebaja 29.10.2013 taotluse ehitustööde teostamise tähtaja pikendamiseks kuni 01.11.2014 ja vormistas lepingu lisa
  5. Kaebaja ei ole käesoleva ajani alustanud korterelamu rekonstrueerimistöödega. Vastustaja on kaebajaga korduvalt kontakteerunud, paludes esitada korteriühistu üldkoosoleku otsuse selle kohta, kas rekonstrueerimistöödega üldse alustatakse. Kaebaja kinnitas vastustajale 20.01.2014 e-kirjas, et hakkab kindlasti renoveerima. Pärast seda ei ole kaebaja vastustajaga kontakteerunud. 6.
  6. Sirkel & Mall OÜ esitas hankes ühispakkumuse koos Energiapartner OÜ-ga. Ehitusprojekti õigusaktidele vastavuse eest vastutasid ühispakkujad. Kogu kaebaja, vastustaja ja projekteerija vaheline suhtlus toimus ühispakkujatega, kes on omanud töö teostamiseks vajalikku kompetentsi ja olnud projekti nõuetekohase ja õigusaktidele vastava valmimise eest vastutavad. Projekti esitas vastuvõtmiseks Sirkel & Mall OÜ kui ühispakkujate esindaja. 6.
  7. Kaebaja korterelamule ei kohaldu otseselt muinsuskaitsealased ettekirjutused, kuid tulenevalt miljööväärtuslikule piirkonnale kohalduvatest asukohapõhistest erinõuetest toimus kaebaja ja vastavate ametite vaheliste nägemuste pikaajaline kooskõlastamine, millest tulenevalt võttis ehitusprojekti valmimine täiendavalt aega. 6.7.

, Korra ja lepingu kohaselt oli toetus suunatud korteriühistutele, hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele. Majandustegevuse registreeringust nähtub, et vaidlusaluses korterelamus teostatakse majandustegevust ja eluruumina kasutatavate korterite asemel tegutseb hoones hoopis Marta Vintage OÜ. Korterelamu on olnud kasutusel majutusasutusena juba vähemalt 2012. a sügisest (vt www.tripadvisor.com arvustused). Ka Marta Vintage OÜ veebilehelt http://martaguesthouse.eu/ nähtub, et toetuse objektiks olnud korterelamu on muudetud majutusasutuseks. Toetusmeetme eesmärk ei ole kunagi olnud majandustegevuse soodustamine, vaid korterelamutes elavate isikute abistamine korterelamu energiatõhusaks muutmisel vajalike investeeringutega (

§ 9lg 1).

6.8. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on teostanud rekonstrueerimisprojekti kohased rekonstrueerimistööd. Tavapärased remonttööd või mõne osa asendamine samaväärsega ei ole energiatõhususele suunatud rekonstrueerimistööd. 4

(10)3-15-2843 6.
  1. Enamiku teiste korteriühistute seisukoht, et juhul, kui korterelamut ei ole tähtaegselt rekonstrueeritud, kuulub toetus kogusummas tagastamisele, on mõistetav ühtse käitumisviisi pikemaajalise rakendamisena, kus käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks (tavaks). 6.
  2. Vastustaja palus kohtul koguda vajadusel täiendavaid tõendeid hindamaks, kas kaebaja on teostanud korterelamu rekonstrueerimistöid ehitusprojekti kohaselt enne meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu ja enne majutusasutusena tegutsema asumist. Kui kohus otsustab koguda täiendavaid tõendeid ja neist ilmneb, et kaebaja on vähemalt osaliselt teostanud nõuetekohaseid rekonstrueerimistöid enne meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu ning enne korterelamu muutmist ettevõtlusega tegelevaks kehaks, ja kohus leiab, et toetuse kogusummas tagasinõudmine ei ole sellisel juhul põhjendatud, palus vastustaja kohtul võtta seisukoha põhjendatud toetuse tagasinõude määra osas. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus on tuvastanud asjas järgmised asjaolud: − Kaebaja esitas 04.11.2010 vastustajale

alusel Marta tn 8 korterelamu rekonstrueerimistööde ehitusprojekti ja omanikujärelevalve teostamise toetamise taotluse; − Vastustaja tunnistas 29.08.2011 käskkirjaga nr 111-üld kaebaja taotluse nõuetele vastavaks ja rahuldas taotluse. Toetus anti renoveerimisprojekti projekteerimise elluviimiseks. Projekteerimise kogumaksumus oli 16 056 eurot, toetust anti 90% ulatuses ehk 14 450,40 eurot ja omafinantseeringu osa oli 10% ehk 1605,60 eurot; − Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 01.09.2011 toetuse eraldamise lepingu; − Vastustaja sõlmis Sirkel & Mall OÜ-ga 05.09.2011 hankelepingu kaebajale energiatõhusa renoveerimisprojekti koostamiseks; − Vastustaja ja Sirkel & Mall OÜ sõlmisid 06.06.2013 akti nr 1 projekti I etapi (eelprojekti koostamine ja ehitusloa hankimine) üleandmise-vastuvõtmise kohta. Sirkel & Mall OÜ esitas vastustajale sellega seoses 06.06.2013 arve summas 6422,40 eurot (40% lepingu mahust). Vaidluse all ei ole, et vastustaja on arve tasunud; − Vastustaja ja Sirkel & Mall OÜ sõlmisid 31.07.2013 akti nr 2 projekti II etapi (põhiprojekti koostamine) üleandmise-vastuvõtmise kohta. Sirkel & Mall OÜ esitas vastustajale sellega seoses 31.07.2013 arve summas 9633,60 eurot (60% lepingu mahust). Vaidluse all ei ole, et vastustaja on arve tasunud; − Kaebaja esitas 29.10.2013 vastustajale taotluse ehitustööde lõpptähtaja pikendamiseks kuni 01.11.2014; − Vastustaja vormistas 30.10.2013 toetuse eraldamise lepingu lisa 1, millega muudeti lepingu p 5.3 ja kohustati kaebajat rekonstrueerima korterelamu terviklikult vastavalt vastustaja edastatud ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2014; − Vastustaja tunnistas 16.10.2015 käskkirjaga nr 107-üld oma 29.08.2011 käskkirja nr 111-üld kehtetuks ja nõudis väljamakstud toetuse kogusummas 14 450,40 eurot tagasi. Toetusi tuli tagastada hiljemalt 16.11.2015. 5

(10)3-15-2843 8. Vaidlusaluse toetuse andmist reguleerib Määrus nr 52, mis on kehtestatud välisõhu kaitse seaduse alusel.

§ 1

lg 3 kohaselt rahastatakse toetust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja konventsiooni Kyoto protokolli art 17 kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavatest vahenditest ning samadel tingimustel ka kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulust. Sama paragrahvi lg 2 järgi toetatakse määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid. Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate korterelamute parem sisekliima ja energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Sama paragrahvi lg 4 järgi on toetus suunatud korteriühistutele, hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele.

§ 2lg 2 järgi menetleb toetuse taotlusi Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kred

Ex. 9.

§ 5

lg 1 loetleb kulusid, mida peetakse määruse järgi toetuse saamisel abikõlblikeks. Viidatud sätte p 10 järgi toetatakse korterelamu rekonstrueerimisega seotud kulude hulgas ka korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise, projektijuhtimise ja omanikujärelevalvega seotud kulusid. Antud juhul taotleski kaebaja toetust korterelamu rekonstrueerimistööde ehitusprojekti koostamiseks ja omanikujärelevalve teostamiseks. Määrus nr 52 reguleerib mh ka projekti abikõlblikkuse perioodi, nõudeid taotlejale ja taotlusele, taotluse menetlemist, lahendamist, taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist, samuti toetuse saaja kohustusi ja toetuse eraldaja õigusi. 10. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja toetuse tagasi küsimist reguleerivad

§-d 18 ja 22. Vastustaja tugines oma 16.10.2015 käskkirjas

§ 18lg 5 p-le 1 ja § 22 p-le 6 (otsuses ekslikult § 22 lg 1 p 6).

Vastustaja tugines kohtumenetluses täiendavalt HMS § 66 lg 2 p-dele 2-4,

§ 18

lg 5 p-le 3 ja § 22 p-le 5, Korra p-dele 21.3 ja 21.4 ning lepingu p-le 8.1.2.

§ 18lg 5 järgi võib Kred

Ex taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel.

§ 22on Kred

Exil õigus: 5) peatada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub samas määruses sätestatud tingimusi, või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) peatada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui esineb vähemalt üks § 18 lg-s 5 toodud asjaolu. Korra p 21 järgi on KredExil õigus: 3) nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub samas käskkirjas sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 4) nõuda taotlejalt toetuse summa tasumist juhul, kui korterelamu rekonstrueerimistöödega ei ole alustatud 9 kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. Kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lepingu p 8.1.2 järgi võib toetuse andja keelduda toetuse väljastamisest või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja on oluliselt rikkunud sama lepingut, eelkõige kui korterelamu rekonstrueerimistöid ei ole alustatud 9 kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. HMS § 66 lg 2 järgi võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui: 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem 6

(10)3-15-2843 muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt.
  1. Vastustaja põhjendas toetuse täies mahus tagasi küsimist sellega, et kaebajal oli kohustus alustada korterelamu rekonstrueerimistöödega hiljemalt 9 kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. Ehitusprojekt valmis 30.07.2013, seega pidanuks kaebaja alustama rekonstrueerimistöödega hiljemalt
  2. a kevadel. Vastustaja pikendas küll korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tähtaega kuni 01.11.2014, kuid kaebaja ei olnud ka kuni 16.10.2015 käskkirja tegemise ajaks rekonstrueerimistöödega alustanud.
  3. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja tuginemine vaidlusaluses haldusaktis

§ 18

lg 5 p-le 1 põhjendatud olukorras, kus kaebajale heidetakse ette ehitusprojekti elluviimisega mitte alustamist ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 18

lg 5 p-s 1 toodud alus on ette nähtud juhtudeks, kus pärast taotluse rahuldamist ja toetuse eraldamist ilmnevad asjaolud, mille täitmine oli toetuse andmise eelduseks, ning nende asjaolude teatavakssaamisel selgub, et taotleja või taotlus ei vastanud tegelikult toetuse andmise tingimustele ja vastustajal olnuks sellistest asjaoludest teadlikuna õigus keelduda toetuse määramisest. Juhul, kui taotleja ja taotlus vastasid esitatud tingimustele ja toetus määrati sel hetkel õiguspäraselt, kuid toetuse saaja rikub hiljem talle pandud kohustust ega kasuta toetust eesmärgipäraselt, on õigeteks alusteks toetuse tagasinõudmisel vastavalt konkreetsetele asjaoludele

§ 18lg 5 p-d 2-5 ja 8.

Käskkirja ebaõige õigusliku aluse märkimine ei too aga kaasa iseseisvat alust käskkirja tühistamiseks, sest tegemist on vormi-, mitte sisulise veaga (HMS § 58).

  1. Toetuse saaja kohustuse alustada korterelamu rekonstrueerimistöödega 9 kuu jooksul ehitusprojekti valmimisest näevad ette Korra p-d 10.2.5 ja 20.2 ning lepingu p 5.
  2. Kaebaja ei ole Korda ega lepingut vaidlustanud, seega need kehtivad. Samasugust kohustust ei pane toetuse saajale Määrus nr
  3. Nimetatud määrus ei anna vastustajale sõnaselgelt ka volitust viidatud Korra kehtestamiseks. 14.

§ 17lg 6 järgi sõlmib Kred

Ex toetuse saajaga toetuse eraldamise lepingu, milles mh sätestatakse toetuse saaja õigused ning kohustused, kehtestatakse toetuse kasutamise tingimused, projekti elluviimise tingimused, lisaks aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord, leppetrahvid aruannete esitamata jätmisel ning toetuse väljamaksmise tingimused. Viidatud sättest järeldub, et Määrusega nr 52 antakse vastustajale volitus leppida toetuse saajaga lepingus kokku toetuse kasutamise ja projekti elluviimise tingimused, mis peavad arusaadavalt tagama

eesmärkide elluviimist.

eesmärgiks on korterelamute energiatõhusaks muutmine (

§ 1lg 2).

Selle eesmärgi saavutamiseks on peetud asjakohasteks

§ 5lg-s 1 loetletud ehitustöid.

Ainuüksi ehitusprojekti koostamine ilma projektikohaste ehitustöödeta määruse eesmärki saavutada ei võimalda. Seetõttu on arusaadav, et ainuüksi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks toetuse maksmine ilma nõudeta teostada selle projekti alusel ka ehitustöid on avalike vahendite asjatu raiskamine. Järelikult on põhjendatud vastustaja seatud tingimus, et ehitusprojekti koostamise toetuse saamisel tuleb teostada ka selle projekti alusel ehitustöid. Ka ajalist tingimust (9 kuud) ei saa pidada ilmselgelt ebamõistlikuks. Pikema aja jooksul võivad muutuda ehitamisele esitatavad õiguslikud tingimused, toetuse saaja majanduslikud võimalused või kerkida esile muud projekti elluviimist takistavad asjaolud, mida ei osatud varem mõistlikult ette näha. Toetuse saajad pidid 7

(10)3-15-2843 rekonstrueerimisprojekti koostamise toetuse taotlemisel arvestama kohustusega alustada pärast projekti valmimist ka rekonstrueerimistöödega ja nendega seotud rahaliste kohustustega. Määrus nr 52 võimaldab taotleda toetust ka rekonstrueerimistööde tegemiseks. Seega oli toetuse saajatel võimalik arvestada ehitustööde tegemisel mh vastustaja määratava toetusega ning toetuse saaja rahaliste võimaluste piiratus ei saa reeglina ehitustöödega alustamata jätmist õigustada. 15. Korras ei ole viidatud Määrusest nr 52 tulenevalt volitusnormile sellise Korra kehtestamiseks. Korrale tuginemist ja selles toodud kohustuste järgimise kohustust ei ole kaebajale ette nähtud ka toetuse määramise otsuses (vastustaja 29.08.2011 käskkiri). Ka käskkirjas endas ei ole ehitustööde tegemise kohustust ja tähtaega ette nähtud, kuigi

§ 17lg 5 p-de 6 ja 7 järgi tulnuks sellekohased andmed otsusesse kirja panna.

Käskkirjast ei nähtu, et Kord oleks käskkirja osa. Korrale on aga viidatud lepingu p-s 10.1, mille järgi loetakse lepingu osaks ka Tingimused, Taotlus ning Toetuse andja otsus Taotluse rahuldamiseks. “Tingimused” on lepingu p 1 kohaselt Toetuse andja juhataja 29.09.2010 käskkirjaga nr 48-üld kinnitatud aktis Ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetamise tingimused ja kord. Kohus eeldab, et lepingus on viidatud ekslikult valele käskkirjale. Kuna leping sõlmiti kaebaja ja vastustaja vahel 01.09.2011, pidi sellel ajal kehtima juba vastustaja juhataja 01.07.2011 käskkirjaga nr 77-üld kinnitatud Kord, mis kannab eelviidatuga sama nimetust. Seega võib järeldada, et Kord näeb ette toetuse määramise üldised tingimused ja korra ning on toetuse eraldamise lepingu osaks (nö tüüptingimusteks).

  1. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei ole teavitanud vastustajat ehitustööde tegemisest. Vaidluse all on, kas kaebaja on tegelikult ehitustöid teinud ja kui on, siis milliseid ja millal. Kaebaja esitas kohtule ehitustööde tegemise tõendamiseks fotod, hinnapakkumised, arved ja loetelu tehtud töödest. Arvetelt on näha, et need on koostatud ajavahemikus 2013.-
  2. a ja soetatud on mh projekti elluviimiseks vajalikke materjale (saematerjal, klaasvill). Koos ehitusprojekti, tööde loetelu, fotode ja kaebaja selgitustega võivad need tõendada ehitustöödega alustamist ettenähtud ajal.
  3. Eeltoodud asjaolude tuvastamise kohustus oli aga vastustajal endal haldusmenetluse käigus enne haldusakti andmist (HMS § 6). Kohtu hinnangul on vastustaja seda kohustust rikkunud. Kaebaja ja vastustaja vahelisest e-kirjavahetusest
  4. a alguses nähtub, et kaebaja kinnitas ehitustööde alustamise kavatsust ning lubas pangalaenu mitte saamisel teha töid oma vahenditega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajaga ka enne haldusakti andmist
  5. a kontakteerunud ja ehitusprojekti elluviimisega seotud asjaolusid kontrollinud. Seega anti haldusakt vastustaja oletuslikule seisukohale tuginedes, et kaebaja ei ole ehitusprojekti ellu viinud. Kohus ei saa hakata vastustaja asemel haldusmenetlust läbi viima ja haldusakti andmiseks olulisi asjaolusid tuvastama, vaid peab kontrollima, kas haldusorgan on viinud haldusmenetluse läbi õiguspäraselt ja tuvastanud haldusmenetluses kõik olulised asjaolud. Halduskohtu uurimiskohustus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4) on ettenähtud eelkõige kaebaja kui nõrgema poole huvides, et tagada poolte võrdsus kohtumenetluses. Haldusorgan peab ise suutma aru saada, millised asjaolud on asjas olulised, neid vajadusel uurima ja tõendama. Kohtu uurimiskohustus ei ole ette nähtud haldusorgani abistamiseks haldusmenetluses tehtud vigade parandamiseks. Seega tuleb vastustajal endal uue haldusmenetluse käigus tuvastada, kas ja milliseid ehitustöid on kaebaja rekonstrueerimisprojekti elluviimiseks teinud ja kas kõik ehitusprojektis ettenähtud tööd on õigusaktidega ettenähtud tähtajaks tehtud (hiljemalt 01.11.2014 –

§ 6lg 1, lepingu lisa 1 p 1.1).

18. Kui haldusmenetluses leiab tuvastamist, et kaebaja on realiseerinud projekti vaid osaliselt ja jätnud osad vajalikud tööd ettenähtud tähtajaks tegemata, tuleb vastustajal kaaluda, kas 8

(10)3-15-2843 projekti osaline elluviimine peab kaasa tooma toetuse tagasi nõudmise või mitte ning kui toetus otsustatakse tagasi nõuda, siis kas terves ulatuses või osaliselt.

§ 22

p 5, Korra p 21.3 ja lepingu p 8.1 annavad selles osas vastustajale kaalutlusõiguse ega kohusta alati toetust terves ulatuses tagasi nõudma. 19. Samuti tuleks juhul, kui ehitustöödega alustamine leiab tuvastamist, hinnata ka kaebajale

§ 7

lg-st 9, lepingu p-dest 5.5 ja 5.6 ning Korra p-dest 10.2.4 ja 20.3 tulenevate kohustuste täitmist või rikkumise olulisust otsustamaks toetuse tagasinõudmise üle. Nimetatud sätted panevad toetuse saajale kohustuse kasutada vastustaja pakutavat omanikujärelevalve teenust, samuti kohustuse teavitada vastustajat enne ehitustöödega alustamist omanikujärelevalve teenuse taotlemisest. Vastustaja poolt pakutava omanikujärelevalve teenuse käsutamata jätmine loetakse lepingu p 8.1.4 järgi lepingu rikkumiseks, mis annab õiguse toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda (vt ka Korra p 17.2.d). Korra p 5.2 järgi kuuluvad ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve teenused toetamisele vaid ühiselt kogumis, seega ei olnud kaebajal õigust kasutada vaid projekti koostamise teenust ja jätta omanikujärelevalve teenus kasutamata. 20. Kohus selgitab vastustajale, et kohus ei saa teha vastustaja asemel kaalutlusotsust. Selline õigus on HMS § 4 lg 1 järgi vaid haldusorganil endal. Kohus saab otsuse tegemisel vaid hinnata kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust, kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Seetõttu ei saa kohus võtta vastustaja asemel seisukohta toetuse põhjendatud tagasinõude määra osas. Tegemist on otsustusega, mille peab

§ 22p 5 alusel langetama vastustaja ise.

  1. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta vastustaja selgitused selle kohta, et Marta tn 8 elamus osutatakse ärilistel eesmärkidel majutusteenust. Vastustaja ei ole sellise põhjendusega toetust tagasi nõudnud. Vastustajal puudub õigus tuua kohtumenetluses välja täiendavaid põhjendusi, millele ei ole haldusakti andmisel tuginetud. Vastasel juhul ei toimuks kohtumenetluses enam haldusakti õiguspärasuse kontroll, vaid põhjenduste otsimine haldusakti kehtima jäämiseks. Vastustajal tuleb uue haldusmenetluse käigus sellekohaseid asjaolusid täiendavalt uurida ja otsustada, kas need näitavad toetuse ebasihipärast kasutamist ja annavad aluse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Samuti jätab kohus tähelepanuta vastustaja asjakohatud viited tavaõigusele. Tava ei ole haldusõiguse allikaks (erinevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 lg-st 1) ja haldusorgan ei saa isiku õigusi piirata või talle kohustusi panna tavaõiguse alusel, vaid ainult õigusnormide alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1 järgi võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Hea halduse tava/põhimõte toob kohustusi kaasa vaid haldusorganile (kohustus isik ära kuulata, talle selgitusi jagada, menetlust kiirelt ja efektiivselt läbi viia, asjaolusid uurida jms), mitte menetlusalusele isikule. Pealegi ei prevaleeri tava kehtivate õigusnormide üle (vt TsÜS § 2 lg 2). Asjaolu, et osad toetuse saajad on toetuse vabatahtlikult tagastanud, ei tekita kaebajale kohustust temale määratud toetus tagasi maksta.
  3. Kohus leiab, et vaidlusalune haldusakt tuleb tühistada, sest vastustaja ei ole enne haldusakti andmist teostanud piisavalt uurimist ega selgitanud välja, kas kaebaja on alustanud tähtaegselt ehitusprojekti elluviimisega. Vastustajal tuleb viia läbi uus haldusmenetlus, uurida täiendavalt asjaolusid ja teha uus kaalutletud otsus.
  4. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb 9

(10)3-15-2843 vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei ole kaebaja kohtule esitanud, seega jäävad muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.