Obsah (5)
§ 199§ 120§ 65§ 691§ 751KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2016. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-16-2532 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer
§ 199
lg 2 p-de 4,7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jane Pajus Süüdistatav Egert Lutsberg Kaitsja Isikukood või sünniaeg: 38506282735 Kodakondsus: XXXX Haridus: XXXX Emakeel: XXXX Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Töökoht või õppeasutus: XXXX Kontaktandmed: tel XXXXX Karistatus: Tartu Maakohtu 30.08.2013 otsusega 12.02.2013 toime pandud
§ 120
, § 121 ja § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõisteti liitkaristus 4 kuud vangistust tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsusega
§ 199
lg 2 p 7, 8- § 25 lg 3 järgi varasema otsusega mõistetud karistusega liitkaristus 6 kuud vangistust asendatud 180 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 6 kuud, mida on Tartu Maakohtu 15.09.2015 määrusega pikendatud kuni 06.02.2016. Ära tehtud on 65 tundi, ülejäänud 115 tundi ehk 3 kuu ja 25 päeva vangistuse osas on karistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 22.02.2016 määrusega Tõkend: elukohast lahkumise keeld (lk 16) Riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada EGERT LUTSBERG
§ 199
lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1645 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista Egert Lutsbergile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
§ 691
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus elektroonilise valvega arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet ja määrata elektroonilise valve tähtajaks 5 ( viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. Kohustada Egert Lutsbergi elektroonilise valve ajal viibima oma alalises elukohas ja lubada tal lahkuda elukohast üksnes Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 8 lg 3 kirjeldatud juhtumitel ja tingimustel vastavalt koostatud ajakavale.
§ 751
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Selgitus elektroonilise valve osas:
§ 751
lg 1 kohaselt on elektrooniline valve süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht.
§ 691
lg 2 ja lg 3 tähendus: kui isik ei allu elektroonilisele valvele, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku tagasi, pöörab kohus asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikele 2, kusjuures elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. Elektroonilise valve kohustuse rikkumine on määratletud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §-s 14:
(1)Elektroonilise valve kohustuse jäme rikkumine on: 1) jalavõru eemaldamine kinnitusklambri avamise, klambri või rihma või seadme lõhkumise teel või muul viisil; 2) jalavõruseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 3) koduvalveseadme lõhkumine või koduvalveseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 4) kriminaalhooldusaluse lahkumine elukohast sooviga edaspidi mitte alluda elektroonilise valve kohustusele. 5) GPS-jälgimisseadme kasutamise korral tahtlik sisenemine keelatud tsooni ja sealt lahkumise korralduse eiramine.
(2)Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks loetakse elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine, sealhulgas ka ilma mõjuva põhjuseta varasem elukohta jõudmine. GPSjälgimisseadme kasutamise korral loetakse rikkumiseks ka, kui kriminaalhooldusalusele rikub tsooni kohta kehtestatud nõudeid.
(3)Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks ei loeta juhtumeid: 1) kui kriminaalhooldusalune informeerib varasemast saabumisest või hilinemisest või GPS- 2 jälgimisseadme tsooni nõuete rikkumisest valveametnikku eelnevalt ja kriminaalhooldusametnik nõustub varasema saabumise või hilinemise või GPS-jälgimisseadme tsooni nõuete rikkumise põhjusega; 2) kui kriminaalhooldusalune informeerib erakorralise juhtumi puhul selle toimumisest valveametnikku kohe ning kriminaalhooldusametnik nõustub sellega; 3) kui valveametnikule teatatakse elektrikatkestusest või muust elektroonilise valve seadmete tehnilisest rikkest, mida ei ole põhjustanud kriminaalhooldusalune. Määrata Egert Lutsberg elektroonilsele valvele allutamise perioodiks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Salvestis - DVD plaat, millel on väljavõtted 14.06.2015 Tartus Turu 2 asuva Tasku keskuse turvakaamerate videosalvestisest – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel peale kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku juurde. Tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt rahuldada L.T. (XXXX) tsiviilhagi. Välja mõista Egert Lutsbergilt solidaarselt Sven Bergiga (Sven Bergile on kahju hüvitamise kohustus pandud Tartu Maakohtu 26.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9350) VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel L.T. kasuks 240 (kakssada nelikümmend) eurot, milline summa tuleb kanda SEB panga arveldusarvele XXXX (kd I lk 178). Menetluskulud KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3 alusel mõista Egert Lutsbergilt välja menetluskulu osaliselt: sundraha 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot; kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Ülejäänud kaitsjatasu ja sundraha jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et Egert Lutsbergil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 393,00 € Maksetähtaeg 10.05.2017 Viitenumber 99916700029868 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-2532 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Kannatanule kohtuotsuse saatmine Kannatanu L.T. soovib kohtuotsuse koopiat e-postiga aadressile XXXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: Egert Lutsberg olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 14.06.2015 ajavahemikul kella 20.09-st kuni kella 20.14-ni ühiselt ja kooskõlastatult koos Sven Bergiga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Turu 2 asuva Tasku keskuse välisukse juurest L.T. kuuluva jalgratta GT Avalanche 2.0 väärtusega 230 eurot. Egert Lutsberg ja Sven Berg valisid ühiselt välja varastamiseks sobiva ratta, Egert Lutsberg andis kaasas olnud tangid Sven Bergile, kes lõikas katki jalgratta luku väärtusega 10 eurot ja andis tangid tagasi Egert Lutsbergile ning sõitis lukustusest vabastatud jalgrattaga minema. Egert Lutsberg järgnes talle jalgsi, kandes kuriteo toimepanemisel kasutatud tange. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt, pani toime
§ 199lg 2 p 4, 7 järgi vargusena kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: materiaalset kahju jalgratta varguse ja luku lõhkumisega L.T. kokku 240 eurot. Tsiviilhagi: Sven Bergi ja Egert Lutsbergi vastu on esitanud tsiviilhagi L.T. 240 eurot, mille hüvitamist soovib SEB panga arveldusarvele XXXX (kd I lk 178). Kannatanu on nõus kokkuleppemenetlusega (kd I lk 176) ja soovib kohtuotsuse koopiat e-postiga aadressile XXXX. Sven Bergile on kahju hüvitamise kohustus pandud Tartu Maakohtu 26.11.2015 otsusega nr 1-
- Egert Lutsberg nõustub tsiviilhagiga. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud. Rainer Objartelile 24 eurot ülekuulamisel osalemine 16.06.
- a (lk 18), toimikuga tutvumise eest 48 eurot ja tutvustamise eest 48 eurot, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 24 eurot (lk 53), osalemine 18.02.2016 kokkuleppemenetluse läbirääkimistel 48 eurot (lk 60), osalemine 28.03.2016 kokkuleppemenetluse läbirääkimistel 24 eurot. Kokku 216 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lisandub KrMS § 179 alusel menetluskuludele sundraha, mille suurus
- astme kuriteos süüdimõistmisel on 2,5 kuupalga alammäära (01.01.2016 420x2,5= 1075 eurot,) ja
- astme kuriteos süüdimõistmisel on 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 420x1,5= 4 eurot). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruses nr 166 § 1 p 2 - kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 390 eurot. Asitõendid: Kriminaalasja juures ei ole, seisukoht võetud Sven Bergi süü küsimuse otsustamisel 26.11.2015, Tartu Maakohtu otsus 1-15-
- Toimiku lisa: DVD plaat, millel on väljavõtted 14.06.2015 Tartus Turu 2 asuva Tasku keskuse turvakaamerate videosalvestisest; Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, tekitatud kahju laadi ja suurusega, tsiviilhagiga ning kuriteo kvalifikatsiooniga, arvesse võttes, et Tartu linna esindaja C.A. kinnitas telefonikõnes prokurörile, et Egert Lutsbergile garanteeritakse sotsiaaleluruum ka pärast 31.07.2016, jõudsid pooled kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada Egert Lutsberg
§ 199
lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 19.03.2015.a otsusega 1-151645 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 kuu ja 25 päevase vangistuse võrra ja mõista Egert Lutsbergile lõplikuks liitkaristuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust.
§ 691lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus elektroonilise valvega.
Arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet, määrata elektroonilise valve tähtajaks 5 kuud ja 25 päeva. Kohustada Egert Lutsbergi elektroonilise valve ajal viibima oma alalises elukohas, lubada lahkuda elukohast üksnes Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 8 lg 3 kirjeldatud juhtumitel ja tingimustel vastavalt koostatud ajakavale.
§ 751
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Egert Lutsberg on vangistuse elektroonilise valvega asendamisega nõus. Isikule on selgitatud elektroonilise valve olemust:
§ 751
lg 1 kohaselt on elektrooniline valve süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht.
§ 691
lg 2 ja lg 3 tähendust: kui isik ei allu elektroonilisele valvele, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku tagasi, pöörab kohus asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikele 2, kusjuures elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. Elektroonilise valve kohustuse rikkumisi, mis on määratletud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §-s 14:
(1)Elektroonilise valve kohustuse jäme rikkumine on: 1) jalavõru eemaldamine kinnitusklambri avamise, klambri või rihma või seadme lõhkumise teel või muul viisil; 2) jalavõruseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 3) koduvalveseadme lõhkumine või koduvalveseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 4) kriminaalhooldusaluse lahkumine elukohast sooviga edaspidi mitte alluda elektroonilise valve kohustusele. 5) GPS-jälgimisseadme kasutamise korral tahtlik sisenemine keelatud tsooni ja sealt lahkumise korralduse eiramine. 5
(2)Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks loetakse elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine, sealhulgas ka ilma mõjuva põhjuseta varasem elukohta jõudmine. GPSjälgimisseadme kasutamise korral loetakse rikkumiseks ka, kui kriminaalhooldusalusele rikub tsooni kohta kehtestatud nõudeid.
(3)Elektroonilise valve nõuete rikkumiseks ei loeta juhtumeid: 1) kui kriminaalhooldusalune informeerib varasemast saabumisest või hilinemisest või GPSjälgimisseadme tsooni nõuete rikkumisest valveametnikku eelnevalt ja kriminaalhooldusametnik nõustub varasema saabumise või hilinemise või GPS-jälgimisseadme tsooni nõuete rikkumise põhjusega; 2) kui kriminaalhooldusalune informeerib erakorralise juhtumi puhul selle toimumisest valveametnikku kohe ning kriminaalhooldusametnik nõustub sellega; 3) kui valveametnikule teatatakse elektrikatkestusest või muust elektroonilise valve seadmete tehnilisest rikkest, mida ei ole põhjustanud kriminaalhooldusalune. 9.2 Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid, varalist seisundit ja võimalusi menetluskulude tasumiseks, tegemist on piiratud töövõimega isikuga, kellel igapäevaelu vajaduste jaoks jääb 240 eurot, millest peab maksma eluasemekulud ja olmekulud, saab KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada ositi täitmist ja jätta kaitsjatasust 168 eurot ja sundrahast 300 eurot riigi kanda. Jätta riigi kanda kokkuleppe täpsustamise vajaduse tõttu 22.04.2016 lisandunud kaitsjatasu kokku 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Egert Lutsbergilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 393 eurot, mille moodustavad: • kaitsjatasu 48 eurot, • sundraha 345 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Egert Lutsbergile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Egert Lutsberg süüdi tunnistada
§ 199lg 2 p-de 4,7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu esitanud Egert Lutsbergi ja Sven Bergi vastu tsiviilhagi summas 240 eurot. Süüdistatav on tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud. 6 TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab Egert Lutsbergilt solidaarselt Sven Bergiga hageja kasuks välja 240 eurot. Sven Bergile on kahju hüvitamise kohustus pandud Tartu Maakohtu 26.11.2015 otsusega nr 1-15-
- TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud. Rainer Objartelile 24 eurot ülekuulamisel osalemine 16.06.
- a (lk 18), toimikuga tutvumise eest 48 eurot ja tutvustamise eest 48 eurot, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 24 eurot (lk 53), osalemine 18.02.2016 kokkuleppemenetluse läbirääkimistel 48 eurot (lk 60), osalemine 28.03.2016 kokkuleppemenetluse läbirääkimistel 24 eurot. Kokku 216 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lisandub KrMS § 179 alusel menetluskuludele sundraha, mille suurus
- astme kuriteos süüdimõistmisel on 2,5 kuupalga alammäära (01.01.2016 420x2,5= 1075 eurot,) ja
- astme kuriteos süüdimõistmisel on 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 420x1,5= eurot). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruses nr 166 § 1 p 2 - kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 390 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Egert Lutsbergilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 393 eurot, mille moodustavad: • kaitsjatasu 48 eurot, • sundraha 345 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid, varalist seisundit ja võimalusi menetluskulude tasumiseks, tegemist on piiratud töövõimega isikuga, kellel igapäevaelu vajaduste jaoks jääb 240 eurot, millest peab maksma eluasemekulud ja olmekulud, saab KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada ositi täitmist ja jätta ülejäänud osa kaitsjatasust ja sundrahast riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 7