← Eesti

3-16-782/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-782 Haldusasi Menzi Muck Eesti OÜ kaebus

) § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega. Kohtupraktika (samas p 22) kohaselt ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid.

  1. Menzi Muck Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.04.2016 otsuse nr 45-16/170977 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 punkti 2 tühistamiseks.
  2. Vastustaja on esitanud oma kirjalikud seisukohad 28.04.2016 ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning kuludokumendid 13.05.
  3. Kolmas isik OÜ Castorwood on seisukoha esitanud 05.05.
  4. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Kaebaja esitab järgmised väited. 7.
  6. Vastustaja kehtestatud hankedokumendid olid ebaselged ja vastuolulised ning vastustaja kohtles pakkujaid ebavõrdselt. Vastustaja kehtestas pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks kvalifitseerimise tingimused järgmises sõnastuses: „Iga pakutava mahu kohta (700 hektarit/aastas ja maksimaalselt 150 ha/kuus) peab pakkuja kinnitama, et omab või liisinglepingu alusel kasutab hiljemalt
  7. juuliks 2016 vähemalt 1 (ühte) tehnikakomplekti teenuse osutamiseks, mis ei ole hõivatud teiste RMKga sõlmitud lepingutega. Tehnikakomplekti kuulub: 1) minimaalset kolme vedava sillaga ning vähemalt ühe komplekti roomikutega veduktraktor; 2) kahekettaline hüdraulilise ajamiga ketasader. Ketta diameeter peab olema vähemalt 1 meeter, koos hammastega. Ketasadral peab olema võimalik reguleerida vao sügavust ketta kaldenurkade muutmise teel; 3) täppiskülvik. Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormil (Lisa 3, vorm 5) ning samuti tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel.” Vastustaja kehtestatud hankedokumendi vormil 5 (Kinnitus pakkuja hankelepingu täitmisel kasutatava tehnika kohta) on kirjas: „andmed esitatud pakkumuse esitamise ajal teadaoleva täpsusega”. Seega nõuavad vastustaja kehtestatud hankedokumendid pakkumuse esitajalt andmeid tehnikakomplektide kohta erineva täpsusega. 7.
  8. Kaebaja lähtus pakkumuse esitamisel ning hankedokumendi vormi 5 täitmisel viimase nõuetest ja vaidlustajale teadaolevast tehnikakomplekti tähistusest ning esitas tehnikakomplektide nimekirja vormil
  9. Vaidlust ei ole, et vormil 5 esimesena nimetatud tehnikakomplekt vastab vastustaja esitatud nõuetele. Vaidlus on selles, kas teisena nimetatud tehnikakomplekti (KR 85-35, Donaren 280) kuulub täppiskülvik. Kaebaja esitas koos pakkumusega ka tehnikakomplekti KR85-35 Donaren 280 ostulepingu, mille kohaselt omandas kaebaja tehnikakomplekti „KR 85 35- 1112005 Donare 280 + juurdekuuluvate tarvikute ja varuosadega”. Lepingus nimetatud juurdekuuluvate tarvikute hulka kuulus ka täppiskülvik, mis on selle komplekti oluline osa. Kaebaja ei tea komplekti kuuluva täppiskülviku marki, sest kaebajale teadaolevalt kuulub täppiskülvik selle komplekti juurde. Seetõttu ei märgitud täppiskülviku marki ka vormil
  10. 3

(10)3-16-782 Esitatud dokumendid tõendavad, et teisena nimetatud tehnikakomplekt täidab kõik kvalifitseerimise tingimustes sätestatud nõuded ning, et vormil 5 teisena nimetatud tehnika andmed on esitatud kaebajale teadaoleva ning vormil nõutud täpsusega ning kaebajat ei saa jätta kvalifitseerimata selle pärast, et vastustaja ei osanud esitatud andmetest välja lugeda vajalikku infot ega palunud kaebajal kinnitada täppiskülviku olemasolu. 7.
  1. Vastustaja on kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustatud Riigihangete osakonna juhataja 01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 punkti 1 kohaselt on kvalifitseeritud pakkuja JooLog OÜ, registrikood
  2. Kaebajal on suuline informatsioon, et nimetatud pakkuja tehnikakomplekt(id) on vormil 5 esitatud nii, et nendest ei nähtu täppiskülviku olemasolu ning puudub kinnitus täppiskülviku olemasolu kohta, kuid sellele vaatamata on JooLog OÜ pakkumine tunnistatud vastavaks.
  3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 8.
  4. Põhjendamatud on etteheited hankedokumentide ebaselguse ja vastuolulisuse kohta ning need väited on esitatud hilinenult. Hankedokumentide (HD) p 13.1 näeb ette huvitatud isiku võimaluse esitada küsimus või taotlus täiendava teabe või selgituste saamiseks kirjalikult eRHR kaudu. HD p 13.2 näeb ette hankija kohustuse vastata küsimustele 3 tööpäeva jooksul eRHR teabevahetuse lehele. Kaebaja ei ole hankemenetluse käigus küsimusi esitanud ega kasutanud ka võimalust hankedokumente vaidlustada. 8.
  5. Vormil 5 on sulgudes tõepoolest märkus „andmed esitatud pakkumuse esitamise ajal teadaoleva täpsusega“, kuid mõistlik isik ei saa tõlgendada seda märkust viisil, et andmed tehnika kohta võiks jätta üldse esitamata, sest sel juhul võib pakkuja jääda kvalifitseerimata. Märkus vormil 5 on tingitud kehtivast õiguspraktikast, mille kohaselt ei pea tehnika pakkuja omandis või kasutuses olema juba pakkumuse esitamisel, vaid võib olla pakkuja omandis või kasutuses alles hankelepingu täitmisega alustamise hetkel (antud juhul 01.07.2016). Pakkuja ei pruugi veel teada tehnika registreerimisnumbrit või muud tähist (VIN-koodi), kuid peab teadma muid tehnikat iseloomustavaid andmeid. Andmedi esitamata ei ole pakkujat võimalik kvalifitseerida, kuna hankijal pole võimalik veenduda tehnika vastavuses kvalifitseerimise tingimustele. 8.
  6. Kaebaja märkis oma pakkumuses tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks kaks tehnikakomplekti. Kaebuse esitaja täidetud vormil 5 on teisena esitatud tehnikakomplekt: KR85-35; Donaren 280 (KR85-35 on veduktraktor; Donaren 280 on ketasader. Lisaks esitas kaebaja selle komplekti kohta Källhults Enterprenad AB-ga 21.12.2012 sõlmitud müügilepingu. Nendest dokumentidest ei nähtu, et komplekti kuuluks ka täppiskülvik ning ei ole võimalik kindlaks teha komplekti kuuluvate veduktraktori ja ketasadra vastavust kvalifitseerimise tingimustes kehtestatud tehnilistele nõuetele. Müügilepingu tõlge ei vasta originaalile – rootsikeelse originaali järgi ei ole müügilepingu esemeks „tarvikud“, kuid isegi selle sõna esinemine ei tõendaks, et tarvikute hulgas on täppiskülvik. 8.
  7. Kaebajal ei saanud olla mingeid mõistlikke takistusi hankija poolt nõutud kõikide andmete esitamiseks vormil
  8. Võimalus jätta andmeid osaliselt esitamata, on üksnes nendel pakkujatel, kes tuginevad sellele, et tehnikakomplekt on nende kasutuses alles 01.07.2016 (st päeval, mil algab hankelepingu täitmine). Isegi kui kaebuse esitaja ei teadnud täppiskülviku marki, siis oleks tulnud näidata täppiskülviku olemasolu ka teisena esitatud tehnikakomplekti koosseisus. 4
(10)3-16-782 Kui esimese tehnikakomplekti puhul on kaebuse esitaja vormil 5 eraldi välja toonud veduktraktori, ketasadra ja täppiskülviku margid/mudelid, samuti nende registri numbrid/tehasetähised, siis teise tehnikakomplekti puhul on välja toodud ainult veduktraktori ja ketasadra margid/mudelid. Vastustaja ei saanud kuidagi eeldada, et teine komplekt sisaldaks täppiskülvikut. 8.
  1. Kuna täppiskülvik oli tehnikakomplektist puudu, ei pidanud vastustaja menetlusökonoomiast tulenevalt põhjendatuks asuda tuvastama veduktraktori ja ketasadra vastavust kvalifitseerimise tingimustes kehtestatud tehnilistele nõuetele. 8.
  2. Vastustaja ei pidanud pöörduma kaebuse esitaja poole täiendava informatsiooni või dokumentide saamiseks. Tegemist oli lihtsustatud menetlusega (

§ 19

järgi), mille puhul ei kohaldu

§ 39lg 4.

Hankemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei pea hankija omal initsiatiivil lisatõendeid otsima. Isegi kui

§ 39

lg 4 kohalduks, nähtub kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentidest, et esimene tehnikakomplekt sisaldab täppiskülvikut ja teine tehnikakomplekt mitte, mistõttu vajadus järelepärimiseks puudus. Tegemist on hankija õiguse, mitte kohustusega. 8.

  1. JooLog OÜ ja vastustaja vahel olid riigihanke „Maapinna mehhaniseeritud ettevalmistamine metsauuenduseks ja mehhaniseeritud metsakülv 2011-2015“ tulemusena sõlmitud töövõtulepingud, mille alusel osutas JooLog OÜ vastustajale aastatel 2011-2015 Kirde ja Edela regioonides teenuseid, mille teostamiseks kasutatakse ka täppiskülvikut. Seega oli vastustajale teada, et JooLog OÜ omab kaht nõutavat tehnikakomplekti (sh täppiskülvikuid) ja vastab vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Kaebaja puhul ei ole vajaliku tehnika olemasolu varasemast teada.
  2. Kolmas isik OÜ Castorwood ei pea kaebust põhjendatuks ning on seisukohal, et hankija on õiguspäraselt jätnud kaebaja kvalifitseerimata, kuna kaebaja ei ole esitanud teise tehnikakomplekti osas andmeid täppiskülviku olemasolu kohta. Kolmas isik nõustub VAKO otsuses esitatud seisukohaga, et täppiskülviku olemasolu ei nähtu ka kaebaja poolt pakkumuses esitatud lepingust. OÜ Castorwood palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Hankija korraldas riigihanke lihtsustatud korras tellitava teenuse ostmiseks „Maapinna ettevalmistamine ketasadraga ja metsapuu seemnete külvamine 2016-2021“ (viitenumber 170977).

§ 19

lg 1 sätestab, et hankija ei ole kohustatud korraldama hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused. Vaidlust ei ole valitud menetluse õiguspärasuses.

§ 19

lg 3 sätestab, et hankija järgib lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis.

  1. Asjas on vaidlus kaebaja kvalifitseerimata jätmise õiguspärasuse üle. Pooled on erineval seisukohal selles, kas hankedokumendid olid piisavalt selged ja ühemõttelised, kas kaebaja pakkumuses esitatud andmed olid küllaldased ja kas hankija pidanuks pakkujalt täiendavaid andmeid küsima.
  2. RMK otsustas korraldada hanke, kuigi sellist kohustust tal ei olnud. Hankija on kehtestanud olulised riigihanke tingimused HD-s ning HD lisades. Sellisel juhul on hankija kohustatud 5

(10)3-16-782 järgima riigihankemenetluse üldisi põhimõtteid ning arvestama vajadusega tagada läbipaistvus, kontrollitavus ja pakkujate võrdne kohtlemine.
  1. Hankija on kehtestanud pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks kvalifitseerimise tingimuse (tl 24–25), mis esitab nõuded pakkujal hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika olemasolu kohta järgmises sõnastuses: „Iga pakutava mahu kohta (700 hektarit/aastas ja maksimaalselt 150 ha/kuus) peab pakkuja kinnitama, et omab või liisinglepingu alusel kasutab hiljemalt
  2. juuliks 2016 vähemalt 1 (ühte) tehnikakomplekti teenuse osutamiseks, mis ei ole hõivatud teiste RMKga sõlmitud lepingutega. Tehnikakomplekti kuulub: 1) minimaalset kolme vedava sillaga ning vähemalt ühe komplekti roomikutega veduktraktor; 2) kahekettaline hüdraulilise ajamiga ketasader. Ketta diameeter peab olema vähemalt 1 meeter, koos hammastega. Ketasadral peab olema võimalik reguleerida vao sügavust ketta kaldenurkade muutmise teel; 3) täppiskülvik.“ Samas on sätestatud nõue: „Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormil (Lisa 3, vorm 5) ning samuti tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel.“ Esitatud on ka järgmine selgitus: „Pakkumuse esitamisel rohkem kui ühele hankelepingu mahule ja/või ühes või mitmes hankeosas esitatavad nõuded summeeritakse. Juhul, kui pakkuja tehnikakomplektide arv ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku hankelepingu mahu kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud hankelepingu mahu suhtes ja kõikides hankeosades.“
  3. Menzi Muck Eesti OÜ esitas oma pakkumuses vormil 5 andmed kahe tehnikaühiku (komplekti) kohta (tl 9). Vormil 5 esimesena märgitud esimese tehnikaühiku (Valmet 830.3-8; Bracke T21A; S35) kvalifitseerimise tingimusele vastavuse üle vaidlus puudub. Kaebaja on vormil 5 esitanud teise tehnikaühiku kohta järgmised andmed: mark ja mudel, täismass - KR 85-35; Donaren 280; reg nr või muu tähis - 1112005; masina omanik - Menzi Muck Eesti OÜ. Hankija selgitab VAKO-le ja kohtule (tl 22; juurdepääsupiiranguga toimik, tl 112 pöördel) esimese tehnikaühiku puhul, et Valmet 830.3-8 on veduktraktor; Bracke T21A on ketasader; SR3 on täppiskülvik Bracke SR
  4. Teise tehnikaühiku kohta annab hankija selgituse, et KR8535 onveduktraktor; Donaren 280 on ketasader. Kohus nõustub VAKO ja vastustaja seisukohtadega, et vormil 5 esitatust ei ole võimalik täppiskülviku olemasolu teise tehnikaühiku puhul välja lugeda.
  5. Menzi Muck Eesti OÜ esitas pakkumuse dokumentides teise tehnikaühiku kohta 21.12.
  6. a Källhults Enterprenad AB-ga sõlmitud müügilepingu (rootsi keeles) ning vaidlustusmenetluses selle tõlke eesti keelde. Kaebaja väitel kuulub täppiskülvik pakkumuses esitatud seadmete juurde tarvikuna ning kaebaja hinnangul nähtub see esitatud lepingust. VAKO, olles võrrelnud rootsikeelset lepingut ja selle tõlget eesti keelde, asus seisukohale, et täppiskülviku olemasolu ei nähtu ka Menzi Muck Eesti OÜ poolt pakkumuses esitatud 6
(10)3-16-782 lepingust,. Rootsikeelse lepingu (tl 13) tekst „KR-8535-1112005 Donare 280 + Tillhörande reservdelslager“, on tõlgitud eesti keelde järgmiselt (tl 14): „KR 8535-1112005 Donare 280 + juurdekuuluvate tarvikute ja varuosadega“. Tegemist on vabas vormis tõlkega, tõlkija nime ega kvalifikatsiooni sellelt ei selgu. VAKO otsuse kohaselt on kaebaja esitatud tõlkes eesti keelde lepingu objekti laiendatud sõnaga „tarvikutega“, mis lepingu rootsikeelses tekstis puudub ning lepingus on juttu üksnes KR 85351112005 Donare 280 juurde kuuluvatest varuosadest, kuid mitte tarvikutest
  1. Ka veebis kättesaadava tõlkeprogramm2 annab sõnale „reservdelslager“ vasteks „varuosade varu“. Eestija rootsikeelse teksti võrdlusest nähtub selgelt, et sõnastuses „Tillhörande reservdelslager“ puudub ilmselgelt selline osa, mida võiks tõlkida kui sõna „ja“. Kohtu hinnangul on VAKO teinud lepingute erinevates keeltes esitatud tekstidest õige järelduse. Samuti on VAKO põhjendatult leidnud, et vaidlustaja pakkumusega esitatud dokumentides pole andmeid selle kohta, et üheks „tarvikuks“ oleks nimelt täppiskülvik või et täppiskülvik oleks komplekti KR 8535-1112005 Donare 280 osa.
  2. Kaebaja selgitab, et jättis täppiskülviku märkimata tuginedes kvalifitseerimistingimustes osutatud vormil 5 toodud kinnituse teksti osale „[---] (andmed esitatud pakkumuse esitamise ajal teadaoleva täpsusega)“. Kaebaja selgituste kohaselt lähtus ta teise tehnikaühiku märkimisel talle teadaolevast tähistusest ning kaebaja ei teadnud täppiskülviku marki, kuid see kuulub komplekti juurde.
  3. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on etteheited HD ebaselguse ja mitmetimõistetavuse osas esitanud hilinenult.

§ 117lg 2 p 7 kohaselt võib esitada vaidlustuse hankedokumentide peale.

Kaebaja seda teinud ei ole, mistõttu tuleb eeldada, et ta on hankedokumetides esitatuga nõustunud. HD ebaselguse puhuks oli HD p-s 13 (tl 6 p) ette nähtud võimalus esitada hankijale e-RHR kaudu küsimusi ning hankija kohustus neile e-RHR teabevahetuse lehel kolme tööpäeva jooksul vastata. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellist võimalust kasutanud (hankega 170977 seotud küsimused ja vastused, tl 41–42) ning ta ise ka seda ei väida. Viidatud küsimustest ja vastustest ei nähtu, et teistel pakkujatel oleks selle sõnastuse mõistmisel olnud probleeme. Olles jätnud kasutamata võimalused väidetava ebaselguse kõrvaldamiseks ebaselgete hankedokumentide vaidlustamiseks ei ole andmete esitamata jätmine põhjendatud argumendil, kuidas kaebaja mõistis vormil 5 esitatud sõnastust. Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete all oli selgelt märgitud nõutava tehnikakomplekti koosseis ja selle ühe elemendina punkti 3 all täppiskülvik (tl 25). Nagu vastustaja eeltoodud selgitustest nähtub, oli kaebaja märkinud vormil 5 teise tehnikakomplekti puhul andmed veduktraktori ja ketasadra kohta, mida nõuti vastavalt punktides 1 ja 2. Jättes kasutamata võimaluse HD teksti põhjal tekkinud küsimustes täpsustusi küsida, võttis pakkuja endale riski, et andmete ebapiisavuse või ebatäpsuse puhul ei pruugi ta kvalifitseerituks osutuda. Tsiteeritud tekst vormilt 5 ei saanud luua pakkujale arusaama, et ta ei peaks tõendama tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete all nõutud tehnika olemasolu kohta nõutud kuupäeval ning et ta ei peaks seda tegema kõigi kolme nõutud elemendi osas. Kohtu hinnangul ei välistanud ka 1 ,Rootsi-Eesti sõnaraamat (SA Nordistica Tartuensia 2004): „tillhörande“-„juurdekuuluv“; „reservdelslager“ „varuosade ladu“. 2 https://www.google.ee/#q=translate 7

(10)3-16-782 vormi 5 sõnastus seda, et täppiskülviku olemasolul, kuid selle marki ja mudelit täpselt teadmata, saanuks infot külviku olemasolu kohta vormil 5 tabelis siiski kajastada. Ka vormi 5 ülesehitus ei oleks takistanud sellise teabe esitamist (tl 26). Asjaolu, et kaebaja on esimese tehnikaühiku kohta toonud nõuetekohaselt välja kõigi kolme seadme osas, näitab, et ta mõistis vajadust kvalifitseerumise tingimuste täitmiseks esitada teave nende kõigi kohta. 18. Vaidlus on selle üle, kas Menzi Muck Eesti OÜ pakkumuses teise tehnikaühiku kohta esitatud andmete ebapiisavaks osutumisel pidanuks hankija küsima pakkujalt täiendavat teavet.

§ 39

lg 4 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Vastustaja on seisukohal, et see säte ei kohaldu lihtsustatud korras teenuse tellimisel (

§ 19lg 1).

Kohus nõustub vastustaja ja VAKO seisukohaga, et hankijal puudus kohutus täiendavate seisukohtade küsimiseks. Esmalt võimaldab

§ 39

lg 4 hankijale kaalumisruumi ning teisalt ei ole selle normi kohaldamise kohustust, kuna hankija lähtus teenuste tellimisel

§-st

  1. Riigikohus on viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-13 (p 17) leidnud, et pakkuja ise peab tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne. Samas leidis Riigikohus, et ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust, ei ole eriti mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure hulga puhul võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada.. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist mahukate ega keerukate pakkumuse dokumentidega ega detailirohkete andmetega, mille puhul pidanuks hankijal tekkima kahtlus, et pakkuja on ekslikult andmed märkimata jätnud. Tegemist ei olnud pelgalt tehniilise või vormilise eksimusega, vaid sisulise mittevastavusega kvalifitseerumise tingimustele.
  2. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrreldes samuti pakkumuse esitanud JooLog OÜ-ga. Kaebaja märgib, et talle teadaolevalt pole ka JooLog OÜ oma pakkumuses esitanud andmeid täppiskülviku kohta, kuid on ometigi kvalifitseeritud. Vastustaja on pakkujate erinevat kohtlemist selgitanud asjaoluga, et JooLog OÜ on varasemalt 2011–2015 täitnud hankijaga sõlmitud lepinguid ja osutanud teenuseid, mis eeldas ka täppiskülviku olemasolu. Erinevalt kaebajast oli vastustaja sõnul talle teada JooLog OÜ kahe tehnikakomplekti olemasolu, mis sisaldas ka täppiskülvikuid. Kohus nõustub, et vastustajal ei olnud kohustust lisaks JooLog OÜ pakkumuses vormil 5 (juurdepääsupiiranguga toimik tl 75) esitatule täpsustusi küsida. Kuna hankijal on selles osas kaalumisruum ja juhul kui ta oli nõutava tehnika olemasolus veendunud, puudus täiendava teabe küsimiseks vajadus. Viidatud Riigikohtu otsuse p-s 18 on leitud, et pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ei riku see, kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus.
  3. Praegusel juhul ei loonud hankija ebavõrdset olukorda sellega, et oleks pakkujatele andnud erineva võimaluse oma pakkumusi täpsustada. Vastustaja käitumist kaebaja ja JooLog OÜ 8

(10)3-16-782 kohtlemisel ei saa pidada erapoolikuks põhjusel, et vastustaja lähtus ka andmetest, mis olid talle teada varasemtest lepingutest, mille üheks osapooleks ta ise oli. Vastustaja on esitanud JooLog OÜ-ga sõlmitud lepingus, millest nähtuvalt osutas viimane RMK—le teenust, mis eeldas täppiskülviku olemasolu (tl 43–48p). Lepingu täitmine täppiskülvikut kasutades nähtus lepingute p-st 2.3 ja lepingute p 12.
  1. kohaselt oli töövõtjal kohustus teha töö oma tehniliste vahenditega. Kohtule esitatud JooLog OÜ pakkumuse dokumentides kinnitas JooLog OÜ, et on viimase kolme aasta jooksul täitnud kõik hankijaga sõlmitud lepingud nõuetekohaselt (juurdepääsupiiranguga toimik, tl 71). Kaebajal selline varasem lepinguline suhe hankijaga puudus, mida ta on kinnitanud ka pakkumuse vormil 3 (juurdepääsupiiranguga toimik, tl 53).
  2. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et VAKO otsus vaidlustuse lahendamisel on õiguspärane ning puudub alus RMK 01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 punkti 2 tühistamiseks. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  4. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende kanda.
  5. Vastustaja on kasutanud menetluses vandeadvokaadi osutatud õigusabi ning on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirja ja tõendid kulude kandmise kohta tl 140–146). Taotlusest nähtuvalt taotleb vastustaja nii vaidlustusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses kantud kulude väljamõistmist kaebajalt, arvestamata seejuures käibemaksu. 24.
  6. HKMS §-des 101–103 on ammendavalt sätestatud menetluskuludena mõistetavad kulud halduskohtumenetluses ja kohtueelse vaidlustusmenetluse kulud nende hulka ei kuulu. Ka senise kohtupraktika kohaselt ei ole vaidemenetluses ega ka kohustuslikus vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulusid võimalik vastustajalt HKMS regulatsiooni alusel välja mõista (Riigikohtu 13.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-15, p 12) ning eriregulatsioon selleks puudub. Seega tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmiseks. 24.
  7. Vastustaja taotleb kohtumenetluse kulude väljamõistmist õigusabi osutamise eest 5 tunni ja 45 minuti osas. Esindaja tunnitasu on 120 eurot. Kohus peab haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades eeltoodud ajakulu põhjendatuks ning esindaja tunnitasu õigusabiteenuse kujunenud turuhindu arvestades mõistlikuks. 9
(10)3-16-782 24.
  1. Senine kohtupraktika on pidanud haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmist erandlikuks. Halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. novembri
  3. otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika; 07.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1115, p 32). 24.
  4. RMK hankijana on haldusorganiks HKMS § 15 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses. Kohtupraktikas on menetluskulusid välja mõistetud selliste hankijate kasuks, kelle igapäevane tegevus ei ole avaliku võimu teostamine ja sellega seonduv kohtuvaidlustes osalemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-775, menetluskulude väljamõistmine SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks). RMK põhimääruse § 1 kohaselt on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, kelle tegevusalad on loetletud §-s 9 ning õigused ja kohustused on sätestatud põhimääruse §-s 10, sh õigus sõlmida riigi nimel RMK tegevuseks vajalikke lepinguid. RMK struktuuris on loodud eraldi riigihangete osakond ja õigusosakond (https://www.rmk.ee/organisatsioon/struktuur-jatootajad). Seega on kohtu hinnangul RMK-l olema võimekus oma põhitegevusvaldkonna riigihangetega seotud esindamiseks halduskohtumenetluses ja kulutused välisele õigusabile ei ole põhjendatud. Seega tuleb jätta rahuldamata ka taotlus kohtumenetluse kulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.