Obsah (4)

§ 99§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19311 Tsiviilasi Xxx hagi Xxx,

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Harju Maakohtu 04.04.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-56547 mõistis kohus laste isalt Xxxlt välja igakuise elatise Xxx, Xxx ja Xxxkasuks summas 177,50 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kohtuotsus jõustus 06.05.2014).
2. Hageja soovib lõpetada elatise maksmised Xxxile ja Xxxpõhjendades seda asjaoluga, et alates 01.09.2015 elavad Xxx ja Xxxlaste isa Xxx juures.
3. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjate vastuse kohaselt tulid Xxx ja Xxxlaste ema Xxxjuurde tagasi elama 02.01.2016 (tl 28). XXX on elanud ema juures. Alates sellest ajast on kõik kolm last püsivalt ema juures ning jätkavad ema juures elamist ja seal ka koolis käimist.
4. 08.03.2016 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja Xxx, et Xxx ja Xxxelavad alates 01.01.2016 laste ema Xxxjuures. Ühtlasi võttis hageja tagasi elatise maksmise lõpetamise nõude (tl 72). 3
5. Seoses nõude tagasivõtmisega jätab kohus läbi vaatamata Xxx hagi Xxxi, Xxxi, Xxx Jansoni vastu elatise maksmise lõpetamiseks.
6. Teise nõudena esitas Xxxhagejate Xxx ja Xxxnimel hagi Xxxvastu elatise võlgnevuse nõudes ajavahemiku 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest (tl 72 kohtuistungi protokoll).
7. Xxx sõnul elasid Xxx ja Xxxalates 01.09.2015 laste isa juures aadressil Xxx, Tallinn ja olid Xxx ülalpidamisel. Laste isa heidab Xxxile ette, et ema ei võta alates 01.09.2015 hagejate ülalpidamisest osa, mistõttu tuleb Xxxilt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest summas 780 eurot (4 kuud x 195 eurot) lapse kohta (tl 72 kohtuistungi protokoll). 15.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. 22.03.2016 esitatud vastuses leiab laste ema, et ta on toetanud perioodil 01.09.2015 kuni 01.01.2016 oma kahte alaealist last Xxxi ja Xxx Jansoni. Xxxtasus tütre Xxxi tantsutreeningud ja telefoniarved kokku 212, 41 eurot. Samuti tasus Xxxtütre Xxxi tantsutreeningud ja telefoniarved kokku 180, 83 eurot. Maksete tõendamiseks esitas XXX kohtule SA XXX tasutud arved ja Tele 2 arved (tl 34-40, 81-90).
2. Asja materjalide kohaselt poolte kolmas laps Aleksandr Janson on elanud ja elab jätkuvalt ema juures, hageja nimetatud asjaolu ei vaidlusta (tl 3). Seega perioodil 01.09.2015 kuni 01.01.2016 oleks pidanud Xxxtasuma kolmanda lapse Xxxülalpidamiseks 780 eurot, mida ta teinud ei ole. Xxxtasus Xxxülalpidamise kohustust täielikult ise.
3. Kohus juhib tähelepanu, et nii enne
4. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt ka Riigikohtu seisukoht 24.10.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12).
5. Seega tuleb lähtuda asjaolust, et lapsevanematel on kolm ühist last, neist kahe lapse suhtes täitis enamuses ülalpidamise kohustust Xxx, kuid ühe lapse suhtes oli ülalpidamise kohustus jäänud täielikult lapse ema kanda.
6. Xxx igakuine sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus (tl 101). Sellest summast tasub Xxx igakuiselt Nordea pangale laenumaksed summas 551,46 eurot korteri eest (tl 102 jj). Xxx peab pangalaenu tasuma, kuna see on laste kodu ning need kulutused on laste eluasemega seotud. Lisaks peab Xxx täitma Xxx eest võlakohustust XXX ees summas 500 eurot kuus (tl 109 jj) ning tasuma ka XXX hüvitist. Kõik need kohustused tulenevad sellest, et Xxx soovis saada lastele tagasi nende kodu XXX, Tallinn, mille võlakohustused oli Xxx jätnud tasumata (nt kommunaalkulude võlg, pangalaenu võlg, XXX võlg jne).
7. Kohus peab arvesse võtma vanema kohustust tema kõigi alaealiste laste ees ja tema sissetulekut, mis ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täita ilma, et ta kahjustaks enda ja laste tavalist ülalpidamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-127-09 asunud 4 seisukohale, et arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. /.../ Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist /.../ Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
8. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest ei ole põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul paneks elatise tagasiulatuv väljamõistmine Xxx tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks laste emale ebamõistlikult koormav, arvestades, et tagasiulatuva elatise nõue kahjustab reaalselt kolme alaealise lapse igapäevast toimetulekut, kuna laste ema peaks seda hagejale maksma kaudselt laste arvelt. Kolm last elavad igapäevaselt Xxx , kes kannab laste eest igapäevaselt hoolt ning kannab ka seetõttu suuremaid kulusid kui teine eraldi elav vanem. 23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus elatise nõude perioodi 01.09.2015 kuni 01.01.2016 eest summas 1560 eurot (2 x 780 eurot) rahuldamata. 24. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 25. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5