nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub. Kulutused massikohustuste täitmiseks (
Pankrotimenetluse kulu
Harju Maakohtu 29.09.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-7478 kinnitati ja hüvitati riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu 339.50 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitis 28.80 eurot OÜ-le Civilex. Haldur palub kinnitada halduritasu
Kuna pankrotiavalduse menetlus võeti Harju Maakohtu menetlusse pärast 01.01.2015, siis lisandub halduritasule käibemaks
Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotisi välja makstud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 3
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjused XXX´i pankrotimenetluses ei ole haldur tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena oleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võimetus tasuda kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik selgitas kohtus, et raske 4
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
XXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud 7 võlausaldaja nõudeid kokku 4 240.28 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX´i pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on võimetus tasuda kohustusi võlausaldajate ees ning tervise halvenemisest tingitud raskused jõukohase töö leidmisel. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustuste võtmisel olnud piisalvalt hoolas ega ole hinnanud ega maandanud riske juhuks, kui sissetulek ei võimalda võetud kohustusi täita. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. 5
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Tiia Kalaus tuleb vabastada tema kohustustest XXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h ette valmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, suhelnud võlausaldajate ja võlgnikuga, avaldanud nõuetekohased teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded, koostas jaotusettepaneku ja raugemisaruande. Pankrotihaldur palub kinnitada kohtul tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud Tiia Kalaus´e poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 397 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole CiviLex OÜ, mille kaudu ta tegutseb.
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on CiviLex OÜ (registrikood 12088721) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning CiviLex OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks summas 79.40 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise võimalused, samuti piisavad rahalised vahendid kõigi pankrotihalduri poolt tehtavate vajalike kulutuste hüvitamiseks, on Tiia Kalaus esitanud kohtule avalduse pankrotihalduri tasu hüvitamisel riigi menetlusabi andmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha kandnud. Kohus, tutvunud halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid XXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt
§-ist 23 lg 1-3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus vastavalt
MS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest CiviLex OÜ arvelduskontole 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eelnevalt välja toodud põhjendustest maksude arvutamisel lisandub pankrotihalduri tasule käibemaks 79.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus 6
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX´i kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXX´i kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule teadaolevalt puudub isik, kes oleks nõus olema XXX´i usaldusisikuks. Pankrotihalduri kinnitusel on võlgnik pankrotimenetluse kestel olnud pankrotihaldurile kättesaadav, mille tõttu on alust eeldada, et võlgnik on valmis edaspidi ise usaldusisiku ülesandeid täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et usaldusisiku määramine ei ole eeltoodud asjaoludel vajalik ning usaldusisiku kohustusi saab täita võlgnik ise. Eeltoodu alusel ja kooskõlas
lg 6 leiab kohus, et XXX´i usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb XXX´il juhinduda
§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb võlgnikul nende sätetega põhjalikult tutvuda.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. 7
§-ist 172 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus, kas XXX oma kohustusi täidab. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.