← Eesti

2-05-24840/40

Obsah (4)§ 173§ 3§ 117§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-05-24840 Kohtuas

) § 175 lg 1 alusel. Usaldusisik kinnitas kohtule esitatud aruandes, et kohustustest vabastamise menetluse ajal oli võlgnik täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi: 1

(5)-
  3. tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, võlgnik töötab OÜ-s D; ei ole varjanud saadud tulusid ning vara, on usaldusisikule andnud teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; on loovutanud oma töösuhtest saadud tulud usaldusisikule, millest on saadud rahuldada arvestavas ulatuses, so summas 1968,08 eurot, võlausaldaja AS SEB Pank nõuet. Usaldusisik on järjepidevalt pidanud järelevalvet võlgniku tegevuse üle ning usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud

§ 173toodud kohustusi ning kahjustanud võlausaldajate huve.

Harju Maakohtu 03.10.2008 määruse kohaselt oli AK (pankrotis) ainsa võlausaldaja AS SEB Pank pankrotimenetluses tunnustatud nõue jäänud rahuldamata summas 88 387,92 eurot (1 382 970,42 krooni). Ajavahemikus 03.10.2008 kuni 30.06.2015 oli kogunenud rahalisi vahendeid väljamakseteks kokku 2072,23 eurot, millest vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2015 määrusele tasuti usaldusisiku tasu 103,61 eurot (lisandus teenustasu 0,16 eurot) ning tehti väljamakse võlausaldajale 1968,08 eurot (lisandus teenustasu 0,38 eurot). 27.11.2015 esitas võlausaldaja võlgniku 01.07.2015 taotluse osas seisukoha, milles leidis, et võlgnik varjab oma tegelikke tulusid. Võlausaldaja hinnangul rikkus võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult ja takistas sellega oluliselt võlausaldaja nõude rahuldamist, mistõttu tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja palus kohtul uurida, millistel altruistlikel põhjustel on AK viiendat aastat nõus miinimumpalgaga töötama kasumis olevas edukas ettevõttes OÜ D projektijuhi ja juhatajana, kui 2001 töötas ta OÜ T tegevdirektorina palgaga 2236,91 eurot (35 000 krooni) ning samal ajal ka A OÜ juhatuse esimehena palgaga 2428,64 eurot (38 000 krooni). 30.11.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtu nõudel andmed võlgniku sissetulekute kohta alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 03.10.2008 kuni oktoobrini 2015. Maksu- ja Tolliameti poolt kohtule esitatud andmete põhjal on OÜ D teinud võlgnikule alates veebruar 2015 väljamakseid summas 390 eurot, nii usaldusisiku 01.07.2015 aruandes kui ka võlgniku 01.07.2015 taotluses on AK (pankrotis) brutotöötasuks märgitud 383,47 eurot. Oktoobris 2015 on OÜ D Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete kohaselt teinud võlgnikule väljamakse summas 749,61 eurot. Maakohtu määrus 6. Harju Maakohtu 09.12.2015 määrusega jäeti rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks, lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning vabastati Terje Eipre usaldusisiku kohustustest. 7.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab oma algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Lähtudes eeltoodust tegi kohus oma algatusel täiendavate tõendite kogumiseks järelpärimise Maksu- ja Tolliametile ning uuris ka võlgniku seoseid erinevate äriühingutega. E-äriregistrist nähtuvalt on võlgnik AK (pankrotis) seotud kokku seitsme erineva äriühinguga, millest kohustustest vabastamise menetluse kestel asutati järgnevad äriühingud: M OÜ, T, ja S OÜ. Äriühingud on asutatud sissemakset tegemata. Lisaks on võlgnik asutajaks ka Mittetulundusühingus H. 8. Vastuseks kohtu 23.11.2015 kirjale selgitas võlgnik 27.11.2015 kohtule, et on otsinud tulutoovamat tegevust ja sel eesmärgil asutanud ka kolm ettevõtet. Kahjuks ei ole suutnud neid ettevõtteid käivitada tänaseks erinevatel, peaasjalikult finantsilistel põhjustel (krediidivõimaluste puudumine, konkurentsiolukord). 2

(5)E-äriregistrist nähtuvalt on võlgnik seotud veel ka äriühingutega OÜ D ja OÜ W. Eäriregistri kohaselt on võlgnik OÜ-s D juhatuse liige ning usaldusisiku 01.07.2015 aruande ja võlgniku 01.07.2015 taotluse kohaselt töötab võlgnik samas äriühingus ka projektijuhi ametikohal. OÜ D on omakorda ainuosanikuks OÜ-s W, mille üheks asutajaks oli 2000.a võlgnik ning mille OÜ D omandas 23.12.2011 võlgniku abikaasa SK käest, kes

§ 117lg 1 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondlane.

2014.a majandusaasta aruande kohaselt, mille allkirjastas juhatuse liikmena võlgnik, oli OÜ W kasum 73 569 eurot. 2014.a majandusaasta aruandest nähtuvalt OÜ-l W ühtegi töötajat ei ole ning kasumit otsustati osanikule mitte välja maksta. OÜ W omab omakorda 50% osalust E OÜ-s. E OÜ teiseks osanikuks on RT, kes OÜ D veebilehe kohaselt töötab OÜ-s D projektijuhina. RT on ka E OÜ juhatuse liige. Töötajaid E OÜ-l ei ole ning 2014.a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu kasum 162 559 eurot. E OÜ on omakorda osanikuks (51%) G OÜ-s (registrikood XXXXXXX), mille juhatuse liige on RT ja mille kasum on 2014.a majandusaasta aruande kohaselt 326 997 eurot. Eelnevast nähtuvalt on võlgnik juhatuse liikmeks kahes kasumlikult töötavas äriühingus, mis on veel omakorda seotud teiste kasumlikult töötavate ettevõtetega.

  1. OÜ D 2014.a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu tööjõukulu 2014 aastal viie töötaja peale 54 233 eurot. OÜ D veebilehe kohaselt töötab äriühingus kokku kolm projektijuhti, kelledest üks on AK (pankrotis). Teiste töötajate kohta info OÜ D veebilehel puudub. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et OÜ-s D projektijuhina töötav ning lisaks veel ka OÜ D juhatuse liikmeks olev võlgnik teeniks vähem kui teised kaastöötajad. Lähtudes OÜ D 2014.a majandusaasta aruandes toodud andmetest, et tööjõukulu aastas on 54 233 eurot ning äriühingus on kokku 5 töötajat, oleks iga töötaja tööjõukuluks aastas 10 846,60 eurot ning iga töötaja brutotöötasu kuus oleks seega 674,54 eurot, mitte 383,47 eurot nagu on võlgnik oma 01.07.2015 taotluses märkinud.
  2. Kohus leidis, et kõike eeltoodut kogumis arvestades ei ole eluliselt usutav, et võlgnik olles nii OÜ D juhatuse liige, OÜ D projektijuht kui ka OÜ-le D kuuluvas ühtegi töötajat omavas ja kasumlikult töötavas (kasum 2014.a majandusaasta aruande kohaselt 73 569 eurot) OÜ-s W juhatuse liige (allkirjastanud ja esitanud OÜ W 2014 majandusaasta aruande), sissetulek on määras, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnik on süüliselt (tahtlikult) rikkunud

§ 173

lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadudu tulusid, mistõttu tuleb vastavalt

§ 175

lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

  1. Määruskaebus
  2. 22.12.2015 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
  3. Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et võlgnik varjab saadud tulusid. Asjas pole ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks varjanud saadud tulusid. Usaldusisiku aruanne on tõend. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta selle tõendiga ei arvesta.
  4. Võlgnikule ei saa ette heita, et ta ei suutnud äriühingute tegevust käivitada. Võlgnikul kui isikul, kelle maksejõuetus on kohtu poolt välja kuulutatud, ongi väga keeruline äriühingut käivitada, kuna keegi võlgnikule ega tema kontrolli all olevale äriühingule tegevuse alustamiseks laenu ei anna. Oma sissetuleku kohta on võlgnik kohtule selgitanud, et tal on lõpetamata kõrgharidus nõukogudeaegsest TPI-st ja seega on tema konkurentsivõime tööjõuturul alla keskmise. 3

(5)
  1. Maakohus jättis siinkohal tähelepanuta, et võlgadest vabastamise menetluse kestel oli kogunenud võlgnikul väljamakseteks vahendeid kokku 2072,23 eurot, millest maksti usaldusisiku tasu 103,61 eurot ja võlausaldajale AS-ile SEB Pank 1968,08 eurot.
  2. Arusaamatu on maakohtu arutluskäik, mille kohaselt näitab kasumilikus äriühingus töötamine seda, et võlgnik varjab saadud tulusid. Võlgnik märgib, et on oluline vahe, kas olla äriühingus juhatuse liige/töötaja või osanik. Juhatuse liige/töötaja ei oma õigust äriühingu kasumieraldistele. Võlgnik ei saa maakohtu mõttekäigust aru, milliseid äriühingutest pärinevaid tulusid peab maakohus võlgniku tuludeks, mida võlgnik varjab. Võlgnik on seisukohal, et maakohus on kohaldanud

§ 175lg 2 p 2 alusetult. 17. Maakohus rikkus määruse tegemisel Ts

MS § 175 lg 3. Maakohus ei ole võlgnikule etteheidetavate asjaolude osas võlgnikku ära kuulanud. Võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine määruses toodud põhjendustel on võlgniku jaoks üllatuslik. Maakohtu 23.11.2015 e-kirjas palus maakohus võlgnikul esitada tõendid tulutoovama tegevuse otsimise kohta ja andmed vara kohta. Maakohus ei esitanud võlgnikule mitte ühtegi küsimust võlgniku seoste kohta OÜ-ga D, OÜ-ga W, OÜ-ga E või OÜ-ga G. Võlgnik märgib, et võlausaldaja AS SEB Pank esitas 27.11.2015 seisukohas üksnes üldsõnalisi etteheiteid võlgniku poolt kohustuste tahtliku rikkumise kohta, mistõttu polnud võlgnikul võimalik neile vastata. 18.

§ 175

lg 3 kohustab kohut enne võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumist ära kuulama ka võlausaldajad. Võlausaldaja esitas 27.11.2015 seisukoha, milles palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata, kuid ei selgitanud, milline on kõiki asjaolusid arvestades võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest vabastamata jätmise vastu. Kuna

§ 175

lg 3 kohustab ära kuulama nii võlgnikku kui võlausaldajat, siis sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud kaaluma nii võlgniku kui võlausaldaja huve. Maakohus ei ole seda teinud. Võlausaldajal ei saanud olla mõistlikku seadusega kaitstud huvi selle vastu, et võlgnik jäeti kohustest vabastamata. Maakohus ei ole märkinud, milline on see võlausaldaja huvi. Võlgnik märgib, et võlgnevus tekkis ka võlausaldajast tulenevatelt põhjustel – võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja laenu tagatise kiirmüügi korras alla turuhinna realiseerimise tõttu. Sellises olukorras on ebaõiglane võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine. Vastus määruskaebusele

  1. Võlausaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluse edasine käik
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Maakohus pidi kontrollima, kas esinevad kohustustest vabastamise eeldused, st kas võlgniku käitumine vastas

§ 173lg 2 sätestatud nõudmistele.

Kohtul ei olnud kohustus tugineda vaid usaldusisiku aruandele, vaid oli õigus uurida asjaolusid ka omaalgatuslikult. Seega on maakohus korrektselt uurinud võlgniku seotust erinevate äriühingutega ja analüüsinud, kas võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja asjaolusid kogumis hinnates õigesti keeldunud võlgadest 4

(5)vabastamisest, kuna tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole võlgniku ja usaldusisiku poolt esitatud andmed veenvad ja on põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab oma tulusid.
  1. Maakohus ei heitnud võlgnikule ette seda, et ta ei suutnud uute äriühingute tegevust käivitada, vaid viitas sellele, et väidetavalt töötab võlgnik edukas ettevõttes viiendat aastat miinimumpalgaga ja lisaks on ta juhatuse liikmeks teises kasumlikus ettevõttes. Võlgniku selgitused, et tema haridustasemega ei olegi võimalik miinimumpalgast rohkemat teenida, on väheveenvad. Tõenäoliselt valitakse äriühingu juhtorganisse oma tegevusvaldkonnas hinnatud spetsialist. Viimast tõendab ka asjaolu, et võlgniku haridustase võimaldas tal enne käesolevat menetlust kordades kõrgema palgaga töötada, mis õigustatult paneb kahtlema võlgniku väidete usaldusväärsuses.
  2. Määruskaebuse esitaja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole ära kuulanud võlgnikku, usaldusisikut ja võlausaldajat ega kaalunud seejuures võlgniku huve, ei ole põhjendatud.

§ 175

lg 3 järgi ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Maakohus andis võlausaldajale 19.11.2015 e-kirjaga ja võlgnikule 23.11.2015 e-kirjaga võimalusese esitada oma seisukohad (III kd, tl 22, 26). Seega täitis maakohus

§ 175

lg-st 3 tuleneva ärakuulamise nõude, andes võlgnikule võimaluse olla ärakuulatud. Huvide kaalumise osas märgib kolleegium, et võlgniku kohustest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja nõuete rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldaja huvi ja põhjendamatu on võlgniku etteheide, et selle huvi olemasolu oleks pidanud maakohus eraldi põhjendama. 25. Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Võlausaldaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.