← Eesti

2-15-14550/8

Obsah (10)§ 368§ 423§ 457§ 657§ 5§ 3§ 125§ 171§ 174§ 177

Tsiviilasi nr: 2-15-14550 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-14550 Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 423 lg 1 p 1 või 2 alusel. Hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi ning õiguslik huvi ei tulene ka hageja poolt 2

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-14550 esile toodud asjaoludest. Konkretiseerimata kohustuste puudumise osas tuvastushagi esitamine ei ole

§ 368lg 1 kohaselt lubatud.

Hagejal puudub õiguslik huvi ka konkreetselt lepingu erakorralisest ülesütlemisest tuleneva hüvitise maksmise kohustuse puudumise tuvastamise vastu. Vastava kohustuse puudumise tuvastamine hüvitisnõude maksmapanekut (s.o hageja õiguslikku olukorda) ei mõjuta. Kostja ei saa seda hüvitisnõuet enam maksma panna. Hageja ja kostja vaheline leping sõlmiti 13.08.2010 ning leping lõppes hageja poolse erakorralise ülesütlemisega hiljemalt 31.12.

  1. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Lepingu erakorralisest ülesütlemisest on aga möödas peaaegu viis aastat. Kuigi kostja esitas 17.02.2011 nõudekirja lepingu erakorralise ülesütlemisest tuleneva hüvitise maksmiseks nii hagejale kui BMA, otsustas kostja hageja vastu lepingust tuleneva hüvitisnõudega kohtusse mitte pöörduda ning esitas selle asemel aegumistähtaja jooksul garantiilepingust tuleneva nõude BMA vastu. Kostja saab jätkuvalt nõuda BMA-lt garantiilepingust tuleneva kohustuse täitmist, kuid hageja vastu ei saa kostja vaatamata 17.02.2011 esitatud nõudekirjale lepingust tulenevat hüvitisnõuet enam maksma panna ega vahetult hagejalt vastava kohustuse täitmist nõuda. Hagejal puudub õiguslik huvi ka BMA poolt hageja vastu hüvitisnõude maksmapaneku välistamise eesmärgil, kuna tuvastushagiga ei saa taotleda poolte vahelisest õigussuhtest väljuvate õigussuhete reguleerimist, samuti ei mõjuta tuvastushagi BMA poolt hageja vastu nõude maksmapanekut.
  2. Hageja vastas kostja taotlusele 03.11.2015 menetlusdokumendis, paludes jätta kostja taotlus rahuldamata. Hageja täpsustas, et palub kohtul tuvastada, et lepingust ei tulene hagejale kostja ees kohustust tasuda kostjale lepingus sätestatud teenustasu summas 164 371 eurot ja lõpetamishüvitist summas 181 143 eurot, kokku 345 514 eurot. Hageja õiguslik huvi seisneb ka selles, et lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale enda lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks deposiiti summas 40 000 eurot. Kostja on nimetatud deposiidi oma väidetava nõudega tasaarvestanud. Juhul, kui kohus tuvastab hageja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste puudumise, on hagejal võimalik kostjalt nimetatud deposiidi summa tagasi nõuda. Maakohtu määrus
  3. Maakohus jättis hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel 16.12.2015 määrusega läbi vaatamata.

8. Maakohtu põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte vahel 13.08.2010 leping (tl 6-36). Hageja poolt 06.12.2010 kostjale edastatud teate kohaselt ütles hageja poolte vahel sõlmitud lepingu erakorraliselt üles alates 01.01.2011 (tl 42-43), millest tulenevalt teatas kostja hagejale, et nõuab hagejalt 345 514 euro tasumist (tl 44-47). Kuivõrd poolte vahel sõlmitud leping on erakorraliselt üles öeldud alates 01.01.2011, siis hakkas kostja võimalik nõude 3-aastane aegumistähtaeg kulgema alates 01.01.2011 ning kostja võimalik nõue hageja vastu on hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud. 3

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-14550
  1. Hageja väitel seisneb õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks ka selles, et lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale enda lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks deposiidi summas 40 000 eurot (tl 110). Hageja arvates on tal võimalik kostjalt nimetatud deposiidi summa tagasi nõuda, kui kohus peaks tuvastama hageja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste puudumise. Leping on erakorraliselt üles öeldud alates 01.01.
  2. Juhul, kui hagejal oleks lepingu lõppemisest tulenevalt õigus nõuda deposiiti tasutud summa tagastamist, oleks vastav nõue tulnud hagejal esitada hiljemalt 3-aastase aegumistähtaja jooksul (hiljemalt 01.01.2014). Nõue on hagi esitamise seisuga aegunud.
  3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-1-84-06 lahendi punktis 16 asunud seisukohale, et hagejal puudub tuvastushuvi, kui tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka siis, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Maakohtu hinnangul pole esitatud tuvastushagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest tuvastushagi aluseks olevad nõuded on hagi esitamise ajaks aegunud. 11.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud kohtuotsus on kohustuslik üksnes menetlusosalistele, mistõttu pole see kohustuslik menetlusvälistele isikutele. Seetõttu ei põhjenda hageja õigusliku huvi olemasolu ka see, et kostja nõuab eraldi menetluses BMA-lt garantiisumma tasumist. Määruskaebus

  1. Hageja esitas maakohtu määrusele 31.12.2015 määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Hageja hinnangul hindas kohus aegumist alusetult ja rikkus seeläbi materiaalõigust ja menetlusõigust.
  2. Aegumist ei saa selles etapis arvestada, sest aegumise vastuväitele saab esitada omakorda mitmeid vastuväiteid. Mõlema poole väidete ja vastuväidete osas saab kohus seisukoha võtta ainult sisulise arutamise tulemusel ja kohtuotsuses. Hageja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-151-
  3. Aegumise vastuväidet ei saa hinnata hagi läbivaatamise otsustamisel.
  4. Tuvastushagi menetluses ei saa kohus võtta lõplikku seisukohta nõuete aegumise osas. Seda saab teha menetluses, kus vaidluse all on konkreetne nõue, millele saab aegumise vastuväite esitada. Praegusel juhul on menetluse eesmärgiks tuvastada, et hageja ei ole kostja väidetud viisil lepingut rikkunud, kuivõrd see mõjutab teiste nõuete esitamise võimalikkust. Kostja vastuväited seoses hageja õigusliku huvi puudumisega olid paljasõnalised ning otsitud, kuid kohus on jätnud selle tähelepanuta. 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-14550
  1. Tuvastushagi menetlemine võimaldab hageja seisukohast välistada mitmed uued kohtuvaidlused ning lõpetada muuhulgas ka käimasolev tsiviilasi kostja ja BMA vahel.
  2. Maakohus on rikkunud menetlusõigust, sest ei küsinud hagejalt täiendavat selgitust. Kohus pole kohaselt arvestanud õiguslikku huvi puudutavaid asjaolusid. Maakohus pole määruses täitnud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust.
  3. Kohtuotsuse mittesiduvus kolmandate isikute suhtes ei välista hageja õiguslikku huvi. Tuvastushagi lahendit on võimalik teises menetluses kasutada tõendina.
  4. Menetluskulude hageja kanda jätmine on põhjendamatu. Tuvastushagi esitamise vajaduse tingis asja materjalidest nähtuvalt kostja, sest asus põhjendamatult seisukohale, et hageja on lepingut rikkunud. Menetluse edasine käik
  5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  7. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

§ 657lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 22. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub tuvastada, et lepingust ei tulene hagejale kostja ees kohustust tasuda kostjale lepingus sätestatud teenustasu summas 164 371 eurot ja lõpetamishüvitist summas 181 143 eurot, kokku 345 514 eurot (tl 106). Maakohus on jätnud hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna esitatud tuvastushagiga pole hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest tuvastushagi aluseks olevad nõuded on hagi esitamise ajaks aegunud. 23. Kolleegium iseenesest nõustub hagejaga, et

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa lõplikult otsustada nõuete aegumise üle, sest viimane eeldab sellekohaste asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Samas tähendab

§ 423

lg 2 kohaldamine Riigikohtu järjekindla praktika alusel hagi tagasi lükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-21-120-13, p 12). Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. Vaidlustatud kohtumääruses pole maakohus eelmärgitut

§ 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-14550 423 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud. Põhjendused, mille järgi tuvastushagi aluseks olevad nõuded on hagi esitamise ajaks aegunud, tuleb maakohtu otsusest välja jätta. 24. Eelmärgitu ei anna siiski alust maakohtu määruse resolutsiooni muuta või tühistada. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud õiguslikku huvi tuvastushagi esitamisel.

§ 3

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 368

lg 1 põhjal võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

§ 423

lg 2 p 2 annab võimaluse jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Praegusel juhul ei nähtu hageja poolt esile toodust tema õiguskaitsevajadus tuvastusnõude esitamisel. Kostja on maakohtule esitatud seisukohtades tuginenud selgelt hagis märgitud nõuete aegumisele. Kostja leiab, et ta ei saaks (väidetavaid) nõudeid nende aegumise tõttu enam esitada. Ka kolleegiumi hinnangul on kõnealused (enne

  1. aastat lõppenud lepingust tulenevad) nõuded hagiavalduses esitatud asjaoludel TsÜS
  2. ptk
  3. jao sätete põhjal tõenäoliselt aegunud. Varasemas kohtupraktikas on Riigikohus eitatud tuvastushuvi olemasolu lepingu rikkumise vastu olukorras, kus tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb (vt Riigikohtu 12.10.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16).
  4. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 26. Seonduvalt määruskaebuse väidetega lisab kolleegium, et tuvastushagi menetlemine ei saa iseenesest kuidagi mõjutada kostja poolt BMA vastu esitatud nõude lahendamist teises tsiviilasjas. Maakohus on selles osas õigesti viidanud

§ 457

lg-le 1, mille järgi oleks käesolevas asjas tehtav kohtuotsus siduv vaid menetlusosalistele. Otsust oleks küll põhimõtteliselt võimalik teises tsiviilasjas tõendina kasutada, kuid määruskaebuse põhjal jääb ebaselgeks, milliste faktiliste asjaolude tõendamiseks võiks otsust vaja minna. Otsuses kajastatud kohtu õiguslikud seisukohad ja järeldused ei oleks teist tsiviilasja lahendavale kohtule siduvad. Lisaks ei saa õiguslik huvi tuvastushagi esitamise vastu

§ 368

lg 1 mõttes kolleegiumi arvates seisneda ainult tõendi loomises teise kohtuvaidluse jaoks.

  1. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, nagu poleks maakohus andnud hagejale võimalust enda õiguslikku huvi täiendavalt põhjendada. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud hagejale võimaluse vastata kostja 16.10.2015 esitatud taotlusele hagi läbivaatamata jätmiseks (tl 104). Hageja on seda võimalust ka kasutanud.
  2. Hageja osundatud Riigikohtu praktika, s.o 31.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16613, p 12, ei ole ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul asjakohane. Riigikohtu lahend 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-14550 on tehtud praeguse juhtumiga võrreldes oluliselt erinevatel asjaoludel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 tehtud otsuses kajastatu põhjal oli võlasuhte poolte vahel nõude aegumise üle erimeelsus (kostja leidis, et nõue hageja vastu ei ole aegunud). Käesolevas asjas taolist vaidlust aegumise üle kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu. 29. Juhul kui hageja leiab, et kostja peab talle lepingu alusel väidetavalt tasutud deposiidi summas 40 000 eurot tagastama, on hagejal võimalik kasutada efektiivsemat õiguskaitsevahendit, esitades kostja vastu sooritushagi. Sooritushagi esitamine oleks hageja jaoks ka mõistlik, seda eelkõige väidetavate materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks, samuti kohtukulude kokkuhoidmiseks (

§ 125esimene lause).

30. Tulenevalt

§ 171lg-st 1 jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei määra menetluskulude rahalist suurust määruskaebuse lahendamisel kooskõlas

§ 174lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.