lg 5 alusel jättis kohus arvestamata Harju Maakohtu 29.10.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-54759 ja kostja esitatud FP arvamuse tsiviilasjas nr 2/1-667/05. Nimetatud tõendid ei tõendanud vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus jättis arvestamata ka asjas määratud ekspert ML 13.05.2015 eksperdiarvamuse, sest eksperdi väitel ei olnud tal võimalik anda täpset hinnangut FP psüühilise seisundi kohta 2005 mais.
lg 1 alusel jäid hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud koosnesid riigilõivust 850 eurot hagi esitamisel ja õigusabikuludest 8,15 h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja arvates oli põhjendatud hageja esindaja ajakulu 3,5 h ulatuses. Kohus leidis, et hageja kantud riigilõiv 850 eurot oli tõendatud ja põhjendatud kulu. Kohtupraktikast tulenevalt oli hageja esindaja tunnihind 100 eurot/h põhjendatud. Põhjendatud oli ka ajakulu 8,15 h hageja esindamiseks, arvestades, et hageja esitas esindaja kaudu hagi 16.02.2014 ja kostjale määrati 3 esindaja riigi õigusabi korras 28.05.2014. Juhindudes
lg-test 1 ja 2, § 144 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 oli põhjendatud ja tõendatud hageja menetluskulu 1828 eurot, mis kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus rikkus
lg-t 1, jättes ML eksperdiarvamuse, kui asjas olulist tähtsust omava tõendi, arvestamata. Kohtupraktikas on leitud, et kui tõendid ei võimalda tõsikindlalt lugeda tõendatuks, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, siis tuleb eeldada, et ta oli otsusevõimeline. Notariaalselt tõestatud testamendile on õiguslikult põhjendatud tagada võimalikult laiaulatuslik kehtivuse eeldus, kuna testamendi teinud isiku kaitseõigus on objektiivsetel põhjustel piiratud (Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-0518752, p 7). Postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi puhul on arvestatav tulemus ka see, kui ekspert jõuab järeldusele, et pole võimalik kindlaks teha uuritava psüühilist seisundit. Maakohus saanuks
Asjaolu, et kohus jättis eksperdiarvamuse otsuses arvestamata, oli kostjale üllatuslik. Asja õige lahendamise huvides tuleb ekspert ML istungile kutsuda, kus ta saab mh selgitada, millest tuleneb erinevus tema ja KN eksperdiarvamuse vahel. Asjas omab erilist tähtsust asjaolu, et algselt pidi kohus kutsuma ekspert KN istungile, et pooled saaksid temalt täiendavaid küsimusi küsida. KN teatas kohtule, et ei mäleta 2013 tehtud ekspertiisi asjaolusid. Seega möönis ekspert KN, et 2013 ekspertiisiakti alusel ei ole võimalik vastata küsimusele, kas testaator oli 2005 mais otsusevõimeline. KNu ekspertiisiakt on ebausaldusväärne ja tuleb jätta arvestamata. Lisaks nähtub KN ja ML ekspertiisiakte võrreldes, et ML ekspertiisiakt on põhjalikum. ML hindas FP meditsiinilist dokumentatsiooni alates 2004 suvest, mida KN ei käsitlenud. ML ekspertiisiaktis kajastati oluliselt rohkem FP pöördumisi perearsti ja teiste erialaarstide poole kui KN aktis. ML ekspertiisiaktis on arvestatud ka FP tööandja iseloomustust. KN ekspertiisiaktis ei ole tõsikindlalt väidetud, et FP-l esines 2005 vaimutegevuse häire, vaid et „tõenäoliselt“ esines. Eksperdi seisukoht oli oletuslik ja ei tõenda, et testamendi tegemise ajal oli FP otsusevõimetu. 05.09.2005 AA ekspertiisiaktis on kirjas, et mäluhäired ja intellekti alanemine võivad viidata (mitte, et viitavad) hilise algusega Alzheimeri tõvele. 05.09.2005 aktis anti hinnang üksnes edasiulatuvalt. Tunnistaja IJ ütlused tõendavad, et FP oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Maakohus tugines Harju Maakohtu 09.05.2007 määrusele tsiviilasjas nr 2-05-15966, kuid otsusest ei nähtu, millise järelduse kohus tõendi pinnalt tegi. Kohus ei võtnud seisukohta FP 2005.a vaimse seisundi osas. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid muuta tuleb
Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja
Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks 4 maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud ulatuses, milles puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta
Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi või materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus on otsuses põhjendanud
lg-le 5 tuginedes, et jätab arvestamata Harju Maakohtu 29.10.2013 otsuse tsiviilasjas 2-11-54759, kostja poolt esitatud FP arvamuse tsiviilasjas nr 2/1-667/05 ning arvestamata ka praeguses asjas ekspert ML poolt 13.05.2015 antud eksperdiarvamuse. Kostja heidab ette ML 13.05.2015 eksperdiarvamuse arvestamata jätmist. Kolleegium nõustub apellandiga osaliselt ja muudab selles osas otsuse põhjendust, kuivõrd kohtu juhindumine
Rikutud on
lõiget 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas mh analüüsima kõiki tõendeid ning põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Praeguses asjas oli vaidluse all küsimus, kas FP oli 16.05.2005 testamendi tegemise ajal otsusevõimeline või mitte. Maakohus korraldas kostja taotlusel 27.08.2011 surnud FP suhtes postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse, millele ekspert vastas, et tema käsutuses olevate andmete põhjal ei ole võimalik anda täpset hinnangut uuritava psüühilise seisundi kohta 2005.a mais. Eksperdiarvamus esitati kohtule kirjalikult 13.05.2015 ja kohus küsis seejärel pooltelt, kas neil on peale ekspertiisiaktiga tutvumist avaldusi ja taotlusi või peavad nad võimalikuks määrata asjas kohtuistung (I kd, lk 187). Kostja vastas kohtule ja täpsustas varemtaotletud tunnistaja IJ ülekuulamistega seonduvat (I kd, lk 189, 198). Pooled eksperdi kohtuistungile kutsumist ei taotlenud. Maakohus ei rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, kuna kohtul puudus alus kutsuda ekspert omal algatusel kohtuistungile, sest
lg 2 kohaselt kutsub kohus eksperdiarvamuse andnud eksperdi kohtuistungile poole taotlusel.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Lisaks ei esitanud kostja 27.08.2015 istungil peale tõendite uurimist taotlusi ja pooled kinnitasid istungil, et kõik tõendid on esitatud ja sisulise arutelu käigus nad midagi lisada ei soovi. Et 13.05.2015 eksperdiarvamus ei tõenda asjaolu, millele kostja oma vastuväites tugines, ei andnud maakohtule alust väita, et ta jätab tõendi arvestamata, vaid tõendit hinnates ei olnud kohtul võimalik lugeda kostja vastuväide tõendatuks.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud tõendamiskoormises ega tõendite osas teisiti kokku. Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt tulnuks tõendite hulgast välja jätta KN 14.03.2013 koostatud eksperdiarvamus põhjusel, et ekspert ei nõustunud tulema praeguses asjas kohtusse, sest ta väitis, et ei mäleta 2013 tehtud ekspertiisi asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnimetatud akt oli dokumentaalne tõend ja kuulus
Tõendit ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ekspert on andnud ekspertiisiaktis tõenäolise arvamuse. See ei tähenda, et eksperdi arvamus oleks oletuslik nagu väidab apellant kaebuse p-s 14. 5
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistaja IJ ütlustele antud hinnanguga ja ei korda seda
Maakohtu otsus hagi rahuldamise osas on õige ja ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega muuta maakohtu otsust, mille kohaselt ei võimaldanud FP vaimne seisund tal 16.05.2005 õigesti hinnata ega aru saada tema poolt tehtud notariaalse testamendi õiguslikest tagajärgedest, mistõttu oli testament tehtud otsusevõimetu isiku poolt ning on seetõttu tühine. Eelpool käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud
Hageja esitas apellatsioonikohtu istungil menetluskulude kindlaksmääramiseks kirjaliku taotluse, milles palub vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks kokku 276 eurot käibemaksuga (230 eurot käibemaksuta). Taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi apellatsioonimenetluses 2,3 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Nimetatud õigusabikulule palus hageja lisada apellatsioonikohtu istungiga seotud õigusabi ajakulu 30 minutit, s.o 50 eurot käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja teostas apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid: tutvus apellatsioonkaebusega, analüüsis seda ja koostas vastuse, tutvus apellandi vastuväitega ja vastas apellandi kordustaotlusele, esitas vastuse kohtule (kokku 2,3 tundi). Kohtuistungi ajakulu tõendab istungiprotokoll. Kolleegium, tutvunud hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, peab kulutusi põhjendatuks ja ei nõustu kostja vastuväitega, et kulud on põhjendamatult suured. Hageja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuivõrd hageja füüsilise isikuna ei oma õigust käibemaksu tasaarvestada. Kooskõlas
lõikega 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetud menetluskulu palub hageja kanda A.Kuningas ja Partnerid OÜ arveldusarvele nr EE 262200221014012203. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.