Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (
I. Asjaolude kirjeldus
) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab
-s sätestatud nõuetele ja ei esine
§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. 3. Äriregistri andmetel kustutati XXX(kustutatud) äriregistrist Harju Maakohtu 15.08.2011 kohtumääruse alusel (tsiviilasi nr 2-10-59472). MTÜS § 52 lg 2 sätestab, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole mittetulundusühingu XXXlikvideerimist läbi viidud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt koormab avaldajale kuuluvat kinnistut hoonestusõigus registrist kustutatud XXXkasuks, mis rikub avaldaja õigusi (piirab omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist), kuigi hoonestusõigust sisuliselt ei kasutata ja selle eest ei maksta tasu. Spordiklubil XXX puudub registrist kustutamise tõttu õigusvõime, mistõttu ei saa avaldaja realiseerida XXXvastu hoonestusõiguse tasu nõuet ega taotleda ehituskohutuse rikkumisega seoses hoonestusõiguse endale kandmist või muul viisil kustutamist. Spordiklubile XXX kuulub piiratud asjaõigus – hoonestusõigus. Avaldaja on koormatud kinnisaja omanik. AÕS § 244 sätestab, et hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). AÕS § 2441 sätestab, et kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja 2
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
MTÜS § 43 lg 1-3 sätestavad, et mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja taotleb Martin Krupi (Krupp) likvideerijaks määramist. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Martin Krupp vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks. 5.
lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 11. novembriks 2016, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. 6.
lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 järgi kuulus avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus avaldaja kasuks menetluskulu 50 eurot välja puudutatud isikult. 7. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.