lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav 2 advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja nr 2-14-58286 toimiku materjalide kohaselt ei ole kostjat maa- ega ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja. Esmakordselt mainitakse lepingulise esindaja olemasolu 28.03.2016 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, mille kohaselt on kostjat nii Harju Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroost Naur & Pärn. Kostja on märkinud järgmist: “Kuivõrd XXXOÜ (pankrotis) üldkoosolekul valiti kostjat esindavaks isikuks XXX, siis allkirjastas menetlusdokumente ning suhtles kohtuga XXX isiklikult, kuid õigusalast nõu andis ning dokumente valmistas ette vandeadvokaat Indrek Naur./…/ Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ-l (pankrotis) tekkinud õigusabikulud.” Tallinna Ringkonnakohus on 19.01.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-14-9600 (jõustunud 11.02.2015) märkinud, et isiklikult menetluses osalemine ei piira hageja õigusi kasutada õigusabi teenust väljaspool kohtumenetlust, kuid hageja ei saa eeldada, et sellised kulud mõistetakse välja teiselt menetlusosaliselt kohtumenetluses. Muuhulgas tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Õigusabi teenuse kulud ei olnud menetluses nähtavad. Kohaldades eeltoodud kohtu seisukohta, ei kuulu ka käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele 600 eurot, mida kostja on pidanud menetluskuluks. XXXOÜ (pankrotis) esindajaks oli kohtumenetluses XXX, kes allkirjastas kõik dokumendid ning suhtles kohtuga, üheski menetlusdokumendist ei tulene, et kostja oleks kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Hagejale ei olnud õigusabi teenuse kulud ettenähtavad, sest hageja sai õigusabi teenuse kasutamisest teada alles 28.03.2016, mil XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden esitas kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et isegi kui kostja väidab, et vandeadvokaat Indrek Naur oli nõustaja, siis
Arvestades eeltoodut ei saa vandeadvokaadi Indrek Nauri poolt osutatud õigusabiteenuse kulusid summas 600 eurot hagejalt välja mõista. 7. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest.
Vastava sätte alusel palub hageja jätta temalt välja mõistmata riigilõiv ning tagastada kohtul kostjale tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohtumääruse põhjendused 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 9.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). 3 Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
kohaselt on Eesti 4 Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastava sätte alusel palub hageja jätta temalt välja mõistmata riigilõiv ning tagastada kohtul kostjale tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks ning vajalikuks kostja kulu menetluses tasutud riigilõivule. Alusetu on hageja väide, et
alusel on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vabastatud vastava kulu hüvitamisest. Kohus on seisukohal, et
on Eesti Vabariik küll menetlusosalisena vabastatud hagiavalduse või avalduse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest, kuid see ei välista Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohustust hüvitada teisele poolele tema menetluskulud, sh riigilõiv, juhul, kui Eesti Vabariigi hagi jäetakse rahuldamata. Käesoleval juhul on Tallinna Ringkonnakus 28.01.2016.a rahuldanud kostja apellatsioonkaebuse, tühistanud Harju Maakohtu 01.10.2015.a otsuse, jätnud rahuldamata hageja hagi ning jätnud menetluskulud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja menetluskulu riigilõivule summas 300 eurot. 15. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulud summas 600 eurot (käibemaksuga). Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses selgitanud, et teda on nii Harju Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroost Naur & Pärn. Kuivõrd XXXOÜ (pankrotis) üldkoosolekul valiti kostjat esindavaks isikuks XXX, siis allkirjastas menetlusdokumente ning suhtles kohtuga XXX isiklikult, kuid õigusalast nõu andis ning dokumente valmistas ette vandeadvokaat Indrek Naur. Täiendavalt on kostja märkinud, et näiteks on XXX edastanud vandeadvokaat Indrek Naurile kohtu e-kirja 07.09.2015 ning Indrek Naur on andnud nõu, kuidas kohtu küsimustelepakkumisele vastata. Vastavalt Indrek Nauri juhistele ja ettepanekule vastas XXX 07.09.2015 ja 20.09.2015 kohtu e-kirjadele ning teatas, et hagi õigeks ei võta ning kompromissiga ei nõustu. Ühtlasi valmistas Indrek Naur XXX’ile ja pankrotihaldur Svetlana Pilden’ile ette XXXOÜ (pankrotis) apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Seda tõendavad 08.10.2015 e-kirjad XXX’ile ja Svetlana Pilden’ile, milles Indrek Naur saadab apellatsioonkaebuse ning palub selle XXX’il allkirjastada ning saadab andmed selle kohta, kuhu apellatsioonkaebus saata. Eeltoodust tulenevalt on XXXOÜ-l (pankrotis) tekkinud õigusabikulud. Hageja on vastavale kulule esitanud vastuväite, põhjendades seda asjaoluga, et menetluses puudub lepinguline esindaja. Tsiviilasja nr 2-14-58286 toimiku materjalide kohaselt ei ole kostjat maa- ega ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja. Esmakordselt mainitakse lepingulise esindaja olemasolu 28.03.2016 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, mille kohaselt on kostjat nii Harju Maakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Indrek Naur Advokaadibüroost Naur & Pärn. XXXOÜ (pankrotis) esindajaks oli kohtumenetluses XXX, kes allkirjastas kõik dokumendid ning suhtles kohtuga, üheski menetlusdokumendist ei tulene, et kostja oleks kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Hagejale ei olnud õigusabi teenuse kulud ettenähtavad, sest hageja sai õigusabi teenuse kasutamisest teada alles 28.03.2016, mil XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden esitas kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et isegi kui kostja väidab, et vandeadvokaat Indrek Naur oli nõustaja, siis
Arvestades eeltoodut ei saa vandeadvokaadi Indrek Nauri poolt osutatud õigusabiteenuse kulusid summas 600 eurot hagejalt välja mõista. Kohus nõustub hageja esitatud vastuväidetega. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur. Kõik kohtule 5 kostja poolt esitatud dokumendid on allkirjastatud kas pankrotihaldur Svetlana Pilden’i või XXX’i poolt. Kohtutoimikus sisalduvatest dokumentidest ei nähtu, et dokumente oleks esitanud või allkirjastanud vandeadvokaat Indrek Naur. Kostja on koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega esitanud kohtule ka tõendid selle kohta, et vandeadvokaat Indrek Naur on kostjat nõustanud kohtumenetluse käigus, sh koostanud dokumente. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja on palunud abi advokaadibüroolt nõu saamiseks, kuid tegemist pole lepingulise esindajaga tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
sätestab, kes võib menetlusosalist kohtus lepingulise esindajana esindada.
lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (lg 2). Kostja ei ole kohtule esitatud dokumentides esile toonud, et tal on menetluses olnud lepinguline esindaja ega nõustaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Samuti ei viita sellele kostja poolt kohtule koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega esitatud tõendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja kulutused õigusabile summas 600 eurot (käibemaksuga). 16. Kokku loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid summas 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ning hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 300 eurot. 17.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.