Obsah (8)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 445§ 463§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-5137 Tsiviilasi XXX KÜ h

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud

1. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõivud 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1097 eurot, kokku 1747 eurot.
2. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 31.01.2013 summas 200 eurot, 06.02.2013 summas 100 eurot, 25.11.2013 summas 100 eurot ja 20.03.2014 summas 250 eurot, kokku 650 eurot (kd I lk 4 ja 33, kd lk 153, kd III lk 72). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjatel vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.
3. Toimikust nähtub, et volikiri kohtus esindamiseks on esindajale antud 15.04.2013 (kd I lk 148). Samuti on toimikus taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, mida on põhjendatud sellega, et hageja on pöördunud õigusabi saamiseks ja õigusabi lepingu sõlmimiseks Eesti Korteriühistute Liidu juristide poole 04.04.2013 seoses tsiviilasjaga 2-13-5137 (kd I lk 86) ning hageja poolt on 11.04.2013 esitatud seisukoht. Toodud asjaoludest järeldub, et arvetel 330465 ja 330511 märgitud konsultatsioonid on seotud käesoleva kohtuasjaga ning seega ka põhjendatud ja vajalikud.
4. Kohus nõustub kostjatega, et 21.05.2013 istung kestis 15 minutit (kd I lk 192), mistõttu tuleb vähendada lepingulise esindaja kulu 67,50 euro võrra.
5. Peale eelmise arve esitamist (31.05.2013) on hageja esindaja teinud järgmisi menetlustoiminguid: osalenud 11.09.2013 istungil kestusega 50 minutit (kd II, lk 14), esitanud 3 31.10.2013 ja 04.11.2013 menetlusdokumendid koos tõenditega (kd II lk 32-136), esitanud 25.11.2013 avalduse hagi suurendamiseks (kd II lk 149-183) ja osalenud 27.11.2013 kohtuistungil kestusega 1 tund (kd II lk 184). Arvestades istungite kestust, koostatud menetlusdokumente ja esitatud lisade hulka, ei ole arvel 331417 märgitud aeg 4 tundi ülemäärane ega ülepaisutatud.
6. Arvel 340088 on märgitud küll täismääras tunnihinnaks 128 eurot, kuid arvestades vähendust, jääb tunnihinnaks 90 eurot tund, mis on kohtu hinnangul mõistlik.
7. Arvel on 340495 on märgitud, et vastuse koostamisele kulus 1 tund. Kuivõrd vastust ei saa koostada enne kui on tutvutud ja analüüsitud vastaspoole seisukohti, siis on 1 tund nimetatud toimingute peale põhjendatud ja vajalik.
8. Toimikust nähtub, et 27.05.2014 istung kestis 30 minutit (kd III lk 146-147), mistõttu kohus vähendab arvel 340742 kajastatud summat 45 euro võrra. Kohus ei nõustu kostjatega, et arvel 340967 on põhjendatud ainult istungiaeg, 30 minutit istungiks ettevalmistamiseks on samuti kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.
9. Menetluskulude avaldusele lisatud arvetest nähtub, et tunnihinnad varieeruvad erinevate arvete lõikes. Samuti on erinevad kasutatud soodustuse protsendid. Arvestades kohaldatud soodustuse protsenti, ei ületa ükski maksmisele kuuluv tunnihind keskmisi turuhindasid: enamikel juhtudel on tunnihind 54 eurot, ainult 2 toimingu puhul on see 112 eurot (arvel 330775 ja 340495) ning muudel juhtudel jääb tunnihind alla 100 euro. Kohus kostjatega ei nõustu, et 15.04.2013 õigusabilepingu lisana esitatud Eesti Korteriühistute Liidu hinnakirjas 180 eurost tunnitasu ei sisaldu. Hinnakirja kohaselt on hagiavalduse või hagi vastuse koostamise hind alates 160 eurost ja EKÜL liikmetele alates 112 eurost. Seega on hinnakirjas märgitud nimetatud toimingu alampiir, mitte ülempiir (kd III lk 218). Kohus leiab, et tunnihinnad on mõistlikud, samuti on arvetel kajastatud tunnihinnad kooskõlas EKÜL liikmetele kehtestatud hinnakirjaga.
10. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1634,50 (1747-67,50-45) eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja esindaja kulud 984,50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni jääb solidaarselt kostjate kanda riigilõivust 604,50 (650*93%) eurot ja esindaja kuludest 915,59 (984,50*93%) eurot, kokku 1520,09 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 226,91 (1747-1520,09) eurot. Kostjate menetluskulud
11. Avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks riigilõiv apellatsioonikaebuse esitamisel 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3004,80 eurot, kokku 3154,80 eurot.
12. Hageja märkis vastuväites, et nii hageja kui kostjate kõik menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotusega mittenõustumisel oleks hageja pidanud vaidlustama kohtulahendi põhimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on nn jätkumenetlus, mille käigus määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus jõustunud kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus tekkinud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
13. Toimiku materjalidest nähtuvalt on apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 24.03.2014 summas 150 eurot (kd III lk 115). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 150 euro ulatuses, mistõttu tuleb see hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.
14. Hageja esitas vastuväite, et kostjate menetluskulud ületasid ligi 2x hageja menetluskulusid. Kohus selgitab, et hagejate ja kostjate esindajate menetluskulud ei saagi olla võrdsed. Menetluskulude suurus oleneb nii tunnihinnast, esitatud tõendite mahust, vastaspoole poolt esitatud menetlusdokumentide hulgast ja sisust ning koostatud menetlusdokumentide sisust ja mahust. Käesolevas tsiviilasja oli hageja esindaja tunnihind enamus toimingute osas 54 eurot, samas kostjate esindaja tunnihind 96 eurot (koos käibemaksuga). Seega juba menetluspoolte esindaja tunnihinnad erinevad ligi 2x. Toimikust nähtub, et hageja esindaja on menetlusse 4 liitunud hiljem (näiteks hagiavalduse koostamisel ja puuduste kõrvaldamisel on hagejat esindanud juhatuse liige), kostjate esindaja on menetluses esimesest menetlustoimingust alates. Samuti nähtub toimikust, et menetluses on esitatud arvukalt menetlusdokumente (sh täpsustusi, taotlusi istungi protokollide parandamiseks jms) ja tõendeid ning toimunud hulganisti kohtuistungeid. Kohus tutvunud toimikuga ja arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostjate esindaja poolt tehtud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kostjatele hüvitada riigilõiv 10,50 (150*7%) eurot ja esindaja kulud 210,34 (3004,80*7%) eurot, kokku 220,84 eurot. Tasaarvestus 38.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1299,25 (1520,09 -220,84) eurot. 39.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostjad esitasid avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

40.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5