← Eesti

1-15-3031/11

Obsah (6)§ 76§ 75§ 184§ 65§ 68§ 751

Kriminaalasi nr 1-15-3031 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.05.2016) Kriminaalasja number 1-15-3031 Täi

§ 76lg 5 alusel määrata Sergei Kolentšenkole katseaeg tähtajaga kuni 28.10.2017.

a. Kohustada Sergei Kolentšenkot täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1

(4)5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Sergei Kolentšenkole katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluma elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitamisest arvates. Määrus Sergei Kolentšenko suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida- Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Sergei Kolentšenko karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Kolentšenko on Harju Maakohtu 28.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3031 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 25.04.2013.

a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 28.10.2014.

a karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 28.10.

  1. Kohtuotsus jõustus 14.05.
  2. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.10.2014 ja lõpeb 28.10.2017.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 28.04.2016. 28.04.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sergei Kolentšenko ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Sergei Kolentšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et Sergei Kolentšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ei ole vaatamata kantud karistustele oma elustiili muutnud, vaid jätkanud vabaduses kuritegelikku käitumist. Varasemalt on Sergei Kolentšenko olnud kriminaalhooldusel, kuid see ei ole kulgenud probleemideta, katseajaga kriminaalhooldus ei ole olnud tema puhul tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda kinnipeetav korrale alluda. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab väljakujunenud narkosõltuvus, alkoholi tarvitamine ja kindla töökoha puudumine. Prokuratuur 2

(4)nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta Sergei Kolentšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sergei Kolentšenko avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta viibib vanglas praegu 4. sekstioonis, millele järgneb avavangla. See tähendab, et tal on kõik, mis täitmiskava ette näeb, täidetud ja läbitud. Ta on käesoleva karistuse ajal läbinud rehabilitatsiooni, mida varasemate vangistuste ajal ei ole võimaldatud. Vangistuse ajal on Sergei Kolentšenkol olnud üks distsiplinaarkaristus, mille asjaolusid ta selgitab ning mida enda sõnul väga kahetseb. Lisaks selgitab Sergei Kolentšenko, et ta ei eita toimepandud kuritegusid. Ta saab aru, et endine elu on suureks miinuseks ka edaspidi, kuid minevikku ta muuta ei saa, küll aga saab oma tulevikku muuta. Kinnipeetav on arvamusel, et elektrooniline järelevalve on talle abiks ühiskonda pöördumisel. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Kolentšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Sergei Kolentšenko vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxx-xx xxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxx xxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Kolentšenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava puhul on tegemist uimastisõltlasega. Sergei Kolentšenko alustas narkootikumide tarvitamist juba 15-aastaselt ja enne käesolevat vangistust tarvitas ta narkootikume igapäevaselt. Kui varasemalt pani Sergei Kolentšenko toime varavastaseid kuritegusid (vargused, röövimised), siis viimane kuritegu puudutab ühiskonda laiemalt, sest Sergei Kolentšenko kannab karistust suures koguses narkootikumide omandamise ja hoidmise eest. Peamiseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks Sergei Kolentšenko puhul ongi joovastavate ainete tarvitamine, kuid ka vajadus rahaliste vahendite järele. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab Sergei Kolentšenko sõltuvusprobleemi ning saab aru, et see soodustab tema õigusvastast käitumist. Sergei Kolentšenko on vanglas läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning on motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema ka edaspidi. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et varasemate vangistuste ajal ei ole talle võimaldatud sellist rehabilitatsiooni nagu praegu, kuna vangistused on olnud lühemad. Praeguseks on Sergei Kolentšenko osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ja programmides „12 sammu“ ning „Eluviisitreening“. Kinnipeetav omandab riigikeelt ning on osalenud majandusabitöödel. Lisaks käib Sergei Kolentšenko Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ja on üks grupi eestvedajaid. Anonüümsete Narkomaanide tugigrupiga plaanib kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Sergei Kolentšenkol on vabanemise korral olemas elukoht ning vanemate igakülgne toetus. Töökoha puudumine võib suurendada riski uute kuritegude toimepanemiseks, kuna kinnipeetav on varasemalt toime pannud just varavastaseid kuritegusid. Töökoha leidmine on vajalik ka suures summas tasumata rahaliste kohustuste täitmiseks. Vangla materjalide kohaselt töötas kinnipeetav ametlikult 3

(4)viimati 2008. a ning tema sissetulekud on olnud korrapäratud. Küll aga on positiivne see, et Sergei Kolentšenko omab näiteks tisleri ametit, mis võib talle töökoha leidmisel abiks olla. Kohus leiab, et Sergei Kolentšenko vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Sergei Kolentšenko käitumine viimase karistuse kandmise ajal, läbitud programmid – nendes osalemise põhjalikkus, samutri kohtuistungil avaldatu – annavad alust arvata, et süüdimõistetu on praeguseks mõistnud oma varasema elustiili kahjulikku mõju endale ja lähedastele. Kinnipeetav on enesele teadvustanud, millised on tagajärjed, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist ja selleks ka uute kuritegude toimepanemist, millised on tagajärjed. Käesolevalt tundub isikul olema tahe ja ka plaan edasiselt seaduskuulekale teele asumiseks. Seda võiks toetada ka vangistuse ajal läbitud rehabilitatsioon ja tehtud algus narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks. Käesolev vangistus, mis on pikim kantutest, on esile toonud positiivseid muutuseid ning Sergei Kolentšenko motivatsioon sõltuvusprobleemist vabaneda näib siiras. Kohtu arvates võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla Sergei Kolentšenko osas tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse kaudu on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Sergei Kolentšenko edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb Sergei Kolentšenkole määrata katseaeg kuni 28.10.2017.

a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Sergei Kolentšenko ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Sergei Kolentšenkole katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel Sergei Kolentšenkole kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Sergei Kolentšenkot alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.