← Eesti

3-15-2022/16

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2022 Hal

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-15-2022 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OB esitas Eesti Töötukassale 11.10.2013 ettevõtluse alustamise toetuse avalduse I OÜ äriplaani elluviimiseks.
  2. Eesti Töötukassa andis 28.11.2013 otsusega nr 7-8.1/13/001776 OB-le ettevõtluse alustamise toetust. Eesti Töötukassa tunnistas 16.07.2015 otsusega nr 7-8.1/15/0899 oma 28.11.2013 otsuse kehtetuks.
  3. OB esitas 11.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 16.07.2015 otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Kaebaja pöördus 19.05.2015 vastustaja poole taotlusega pikendada ettevõtlustegevuse alustamise tähtaega
  4. aastani seoses äritegevuse alustamise võimatusega. 12.06.2015 sai kaebaja vastustajalt otsuse projekti nr 7-8.1/13/1670 ettevõtluse alustamise toetuse andmise 28.11.2013 otsuse kehtetuks tunnistamise kohta. Kaebajal paluti esitada selgitused projekti osas ning kaebaja teatas vastustajale, et ei nõustu otsuse projektiga. 2) Vaidlustatud otsus on õigusvastane. Kaebajal on mõjuvad põhjused majandustegevusega mittealustamiseks. Kaebajal puuduvad tegevuse alustamiseks vajalikud litsentsid. Enne litsentside saamist oleks ettevõtlusega alustamine seadusega vastuolus. Samas ei saa kaebaja riskida rahaliste vahenditega enne, kui ta omab kindlust, et vajalikud load väljastatakse. Tegevuslubadega seonduvalt pöördus kaebaja esmalt maavanema poole ning hiljem vaidlustas maavanema toimingud Tartu Halduskohtus (haldusasjad nr 3-14-76 ja nr 3-15-1082). Seega enne kohtumenetluse lõppemist ei ole võimalik ettevõtlusega alustada. 3) Vastustaja viitab kaevatavas otsuses tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 8 p-le 11, mis jõustus 01.05.2014, kuid toetuse sai kaebaja
  5. aastal. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt.
  6. Eesti Töötukassa vaidles 04.09.2015 kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Ettevõtluse alustamise toetus kanti kaebaja pangakontole 04.12.
  7. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on kaebaja loonud 12.12.2013 ettevõtte I OÜ, kuid pole soetanud äriplaanijärgseid vahendeid. Ettevõtluse alustamise toetust võib kasutada ühe aasta jooksul arvates toetuse laekumisest toetuse saaja pangakontole. OB-le anti töötukassa poolt toetuse kasutamiseks lisaaega (6 kuud), kuna toetuse saaja teavitas esimeses aruandes mõjuvast põhjusest – kohtuotsuse ootamisest. 19.05.2015 OB poolt esitatud kolmandast aruandest nähtub, et äriplaanis planeeritud buss on endiselt ostmata ja toetus kasutamata. OB-l on toetus kasutamata ja toetuse kasutamise perioodi on töötukassa juba pikendanud 6 kuu võrra. Korduv pikendamine ei ole TTTS § 19 lg 71 järgi lubatud. 2) Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist ning aidata soetada esmavajalikud seadmed/vahendid, ilma milleta ei ole võimalik alustada ettevõtlusega. Seetõttu ei ole põhjendatud toetuse kasutamine pärast ühe aasta möödumist alates toetuse laekumisest toetuse saaja pangakontole. Kuna OB-le toetuse andmisest on möödunud rohkem kui 12 kuud ja OB ei ole alustanud majandustegevusega, tuleb TTTS § 19 lg 8 p 11 alusel OB-l toetus tagastada. Toetust ei ole kasutatud vastavalt TTTS § 19 lg-le 6 sihtotstarbeliselt ning tulenevalt TTTS § 19 lg 8 p-st 4 tuleb toetus ka sellisel juhul tagastada. 2

(6)3-15-2022 Esmavajalikud seadmed/vahendid, ilma milleta ei ole võimalik alustada ettevõtlusega, on soetamata. 3) Vastustaja kaalus enne otsuse tegemist toetuse saaja võimalikku usaldust otsuse kehtima jäämiseks, leides, et OB-l puudub alus usaldusele selle vastu, et toetust temalt tagasi ei nõuta. Kuna toetuse määramise otsuse p-s 3.2 on välja toodud, et toetuse kasutamise periood on üks aasta alates toetuse ülekandmisest, ning p-s 3.7 on selgitatud, et toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile, pidi kaebaja olema sellest teadlik. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 p-le 4 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt. Ühtlasi ei saa isik vastavalt HMS § 67 lg 4 p-s 3 toodule haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustusi. 4) Lisaks kaalus vastustaja otsuse kehtetuks tunnistamisel ka muid HMS § 64 lg-s 3 ja § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, leides, et avalik huvi kaalub üles isikliku huvi. Kuna töötukassa üks eesmärke on ka töötukassa vahendite õiguspärane, avalik ja säästlik kasutamine, läheks avaliku huviga ilmselgelt vastuollu olukord, kus jäetakse kehtima otsus toetusele, mida ei kasutata seaduses sätestatud viisil ning ei täideta haldusaktiga seotud lisakohustusi. 5) Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mis takistavad äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. TTTS § 19 lg 71 on üheselt mõistetav norm, mille tõlgendamine ei võimalda vastustajal toetuse kasutamise perioodi pikendada, kui seda juba korra on tehtud. Vastupidisel juhul puuduks TTTS § 19 lg-l 71 mõte. Eelnevast tulenevalt pole asjakohane kaebaja väide, et kuna kohtuvaidlus on pooleli, siis on tal jätkuvalt mõjuv põhjus majandustegevusega mittealustamiseks.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 29.10.2015 otsusega OBi kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaidlus puudub selles, et toetus maksti kaebaja pangakontole 04.12.
  2. Seega oleks kaebajal TTTS § 19 lg 8 p 11 kohaselt tulnud äriplaanis ettenähtud majandustegevusega alustada hiljemalt 04.12.
  3. Pooled ei vaidle, et kaebaja ei ole ettevõtlusega siiani alustanud. See nähtub ka kaebaja poolt vastustajale 19.05.2015 esitatud kolmandast ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruandest (tl 43-45). Kaebaja ei ole ostnud äriplaanis plaanitud bussi ning talle eraldatud toetust summas 4474 eurot ei ole kasutatud (p 1). Põhjenduseks on märgitud, et kaebaja ootab kohtuotsust (p-d 2, 3 ja 5). 2) Pooleliolev kohtumenetlus ei ole piisav mõjuv põhjus äriplaanis ettenähtud majandustegevuse mittealustamiseks ning töötukassa 16.07.2015 otsuse tühistamiseks. Ühes lõppenud ning teises pooleliolevas kohtumenetluses ei pöördunud kaebaja Ida-Viru maavanema poole nõuetekohase taotlusega saada liiniluba vastavalt ühistranspordiseadusele (ÜTS), mis aitaks kaasa kaebaja äriplaani realiseerumisele. Kohtumenetlused toimusid seonduvalt Ida-Viru maavanema vastusega kaebaja selgitustaotlustele, milles kaebaja soovis maavanemalt vastust küsimusele, et kui ta esitab vastavalt ÜTS §-le 34 Ida-Viru Maavalitsusele nõutavad dokumendid, siis kas talle antakse liiniluba bussiveoks maakonnaliinil. Seega ei aidanud ega aita kohtumenetlus nendes haldusasjades reaalselt kuidagi kaasa kaebaja ettevõtluse alustamisele. Selleks, et kaebaja saavutaks soovitud eesmärgi, st omaks vastavaid lube bussiliini avamiseks, tuli kaebajal esitada ettenähtud avaldused/taotlused, mida kaebaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt käesoleva ajani teinud. Olukorras, kus kaebaja pöördus vastustaja poole ettevõtluse alustamise toetuse avaldusega, pidi tal olema veendumus, et ta on suuteline äriplaani teostama ning vajalikke lube taotlema. Ettevõtlusega alustamisel tuleb kanda teatud äririske ning tegevusloa taotlemata jätmisel ei saa ka mingit ettevõtlustulemust järgneda. Täiendavalt 3
(6)3-15-2022 märgib kohus, et nimetatud haldusasjades on tehtud kohtuotsused, millega jäeti OB kaebused rahuldamata (haldusasjas nr 3-14-76 on kohtulahend jõustunud 26.03.2015). Arvestades eelnevat ei ole ka pooleliolev kohtumenetlus asjas nr 3-15-1082 aluseks töötukassa 16.07.2015 otsuse tühistamiseks. 3) Isegi juhul, kui kohtumenetlust saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks ettevõtlusega mittealustamisel, esineks alus toetuse tagasi nõudmiseks, sest TTTS § 19 lg 71 ei võimalda kontrolli perioodi pikendamist rohkem kui kuue kuu võrra. Kuna kaebaja taotlus toetuse kasutamise perioodi pikendamiseks oli kord juba rahuldatud, on õige vastustaja seisukoht, et teistkordne tähtaja pikendamine ei olnud võimalik. Sellist sätte loogikat toetab ka TTTS § 19 lg 8 p 11, mille kohaselt tagastab ettevõtluse alustamise toetuse saaja toetuse täies ulatuses, kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast. Seega olenemata põhjusest, miks äriplaanis ettenähtud majandustegevusega alustada ei ole olnud võimalik (kas ja kui mõjuv see põhjus ka poleks), tuleb ettevõtluse alustamise toetus töötukassale tagastada täies ulatuses, kui toetuse pangakontole ülekandmisest on möödunud 12 kuud. Järelikult esines alus toetuse tagasinõudmiseks TTTS § 19 lg 8 p 11 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. OB palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kohtusse pöördumine ning kohtuotsuse ootamine oli mõjuvaks põhjuseks ettevõtlusega mittealustamisel. 2) Halduskohus lähtus valesti TTTS sätetest, mis jõustusid alles pärast seda, kui kaebaja toetuse sai, ning mis halvendavad kaebaja olukorda. 3) Halduskohus on jätnud arvestamata, et vastustaja oleks pidanud toetuse tagasi nõudma 12 kuu möödumisel selle pangakontole ülekandmise päevast, kuid vastustaja asus toetust tagasi nõudma alles hiljem.
  2. Eesti Töötukassa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde, leides järgmist. 1) Halduskohus on õigesti kohaldanud vaidlusaluse otsuse tegemise hetkel kehtinud TTTS regulatsiooni. Haldusakti õiguspärasuse eelduseks on mh see, et haldusakt on antud akti andmise hetkel kehtiva õiguse alusel. 16.07.2015, mil töötukassa vaidlustatud otsuse tegi, TTTS § 19 lg 71 ja § 19 lg 8 p 11 juba kehtisid. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust sellele, et TTTS regulatsiooni kunagi ei muudeta ega täiendata. 2) Kuna vastustaja luges pooleliolevat kohtuvaidlust mõjuvaks põhjuseks majandustegevusega tähtaegsel mittealustamisel, pikenes aastane toetuse kasutamise aruannete kontrollimise periood maksimaalselt lubatud kuue kuu võrra, kuni 03.06.
  3. Seega oleks vastustaja enne toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamist pidanud igal juhul ootama kuni selle kuupäevani. Lisaks ei reguleeri TTTS § 19 lg 7 aegumist ega piira vastustaja õigust kontrollida toetuse kasutamise nõuete täitmist ja nõuda toetuse tagastamist ka pärast aasta möödumist toetuse väljamaksmisest arvates. 3) Kaebaja pooleliolev kohtuvaidlus ei aita kuidagi kaasa tema ettevõtluse alustamisele. 4
(6)3-15-2022 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Asjas on vaidlus selle üle, kas Eesti Töötukassa on 16.07.2015 otsusega õiguspäraselt tunnistanud kehtetuks oma varasema, 28.11.2013 otsuse, millega anti kaebajale ettevõtluse alustamise toetust. Vaidlust ei ole selles, et toetus on kaebaja pangakontole üle kantud, kuid kaebaja ei ole äriplaanis ette nähtud vahendeid soetanud.
  2. Vastustaja lähtus otsuse tegemisel selle tegemise hetkel kehtivast TTTS-st, mille § 19 lg 71 näeb alates 01.05.2014 ette järgmist: „Kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus algab mõjuval põhjusel hiljem kui kuue kuu möödumisel toetuse töötu pangakontole ülekandmisest, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontrolliperiood majandustegevusega hiljem alustatud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra.“ TTTS § 19 lg 8 p-st 11 tulenevalt tagastab ettevõtluse alustamise toetuse saaja toetuse täies ulatuses mh juhul, kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selles, et sätete sellisest sõnastusest ei tulene vastustajale võimalust pikendada kontrolli perioodi rohkem kui kuue kuu võrra. Seevastu kuni 30.04.2014 kehtis TTTS § 19 lg 8 p 1 sõnastuses, mille kohaselt tagastab ettevõtluse alustamise toetuse saaja toetuse täies ulatuses mh juhul, kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel. Erinevalt hilisemast regulatsioonist ei piiranud varemkehtinud regulatsioon seega vastustaja õigust pikendada kontrolliperioodi ka kuuest kuust pikemaks perioodiks, kui selleks esinesid mõjuvad põhjused. Ka toetuse määramise otsuses (28.11.2013 otsus, tl 37p) oli asjaolude muutumise ning alusetult saadud toetuse tagastamise kohta sätestatud toetuse tagastamise kohustusest erand juhtudeks, kui majandustegevus ei olnud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast alanud mõjuval põhjusel ning puudus viide sellele, et mõjuva põhjuse arvestamine oleks ajaliselt piiratud.
  3. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb alati kasutada kaalutlusõigust, võttes avaliku huvi kõrval arvesse nii isiku usalduse kaitset kui HMS § 64 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Vastustaja on enne otsuse tegemist kaalunud kaebaja usaldust talle soodsa haldusakti kehtimajäämise suhtes. Seejuures on vastustaja arvestanud ka asjaolu, et kaebajal puudus alus usaldusele, et toetust temalt kunagi tagasi ei nõuta, ning välistanud usalduse kaitse HMS § 67 lg 4 p-de 3 ja 4 alusel, millest tulenevalt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust või kasutanud haldusakti alusel üle antud raha eesmärgipäraselt. Seetõttu on vastustaja huvide kaalumise tulemusel eelistanud kaebaja isiklikele huvidele avalikku huvi, et ei jääks kehtima otsus toetusele, mida ei kasutata seaduses sätestatud viisil ning ei täideta haldusaktiga seotud lisakohustust.
  4. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võtnud. Vastustaja on kaebaja usalduse kaitse välistanud seetõttu, et toetust ei kasutata eesmärgipäraselt ning täitmata on haldusaktiga seotud lisakohustus. Samas ei heida vastustaja kaebajale ette toetuse sihipäratut kasutamist ega ettenähtud aruannete esitamata jätmist. Poolte väidetest ilmneb selgelt, et kaebaja on ettenähtud toetuse kasutamise aruanded tähtaegselt esitanud ning nendes toetuse mittekasutamise asjaolu ja selle põhjenduse 5
(6)3-15-2022 välja toonud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ei ole toetust kasutanud ning on tähtaegselt nõutavad aruanded esitanud, ei saa usalduse kaitset üksnes nendel alustel välistada ning seda isegi olukorras, kus vastustaja oli kaebajale selgitanud, et seadus enam ei võimalda majandustegevusega alustamise tähtaja pikendamist.
  1. Usalduse kaitse ja avaliku huvi kaalumisel tulnuks lisaks arvesse võtta ka asjaoluga, et kahe otsuse tegemise vahel on TTTS sätestanud kaebaja jaoks ebasoodsama regulatsiooni, samuti asjaoluga, et vastustaja ise on varasemalt kaebaja taotlusel ning käimasolevat kohtuvaidlust mõjuvaks põhjuseks pidades ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise perioodi pikendanud. Need asjaolud võisid kaebajale tekitada ettekujutuse jätkuvast toetuse kasutamise perioodi pikendamise võimalusest samadel asjaoludel, eriti arvestades, et kaebaja ei valda asja materjalidest nähtuvalt eesti keelt heal tasemel. Kuna vaidlusaluses otsuses ei ole piisaval määral kaebaja usalduse kaitset ning kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võetud, on ringkonnakohtu hinnangul tegu haldusakti tühistamist tingiva põhjendamisveaga. Seetõttu tühistab ringkonnakohus Eesti Töötukassa 16.07.2015 otsuse nr 7-8.1/15/
  3. Ringkonnakohus juhib OB tähelepanu asjaolule, et 03.05.2016 jõustus kohtulahend ka haldusasjas nr 3-15-
  4. Seega on praeguseks ära langenud kaebaja poolt välja toodud põhjused ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise perioodi edasiseks pikendamiseks.
  5. Kuivõrd menetlusosalised ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlusi ning kaebuse esitamine oli riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivuvaba, jäävad poolte võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.