← Eesti

3-14-82/34

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016, Tallinn Haldus

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-82 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.12.2013 otsusega nr 3-1/258 vabastati menetlusosakonna noorsootöö sektori inspektor JV teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 01.01.2014 seoses Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisu vähenemisega.
  2. JV esitas 27.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.12.2013 otsuse nr 3-1/258 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu ametipalga ulatuses. Käskkirjas puudub põhjendus kaebaja vabastamise kohta. Koondamisteatises toodud selgitus on pealiskaudne ja tõendamata. Arusaamatuks jääb vastustaja seisukoht, et kaebaja tööpanus ei olnud piisav või oli väiksem, kui teistel samal ametikohal töötavatel ametnikel. Tõenditest ei nähtu, et teistel samal ametikohal töötavatel ametnikel olnuks kaebajast parem haridus. Pole selge, mille alusel on vastustaja leidnud, et kaebaja ei ole oma ülesannete täitmisel olnud alati korrektne, ja kaebaja ei nõustu ka väitega, et tal puudub initsiatiiv. Alusetu on vastustaja etteheide, et kaebaja ei tunne huvi menetlustoimingute läbiviimise vastu, sest tema töökohustused ei ole seda üldse nõudnud. Koondamisteatisest ega käskkirjast ei ole arusaadav, miks otsustati koondada just kaebaja ning kuidas on arvestatud tema haridust, töönäitajaid ja töökogemust. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja isikut ega võrrelnud tema näitajaid teiste menetlusosakonna inspektorite omadega. Käskkirjast ei nähtu, miks koondati kaebaja juba järgmisel päeval pärast koondamisteatise koostamist, järgimata ATS § 101 lg 1 p-s 4 sätestatud koondamisest etteteatamise tähtaega.
  3. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis 01.01.2014 tehtud muudatused olid tingitud töömahu vähenemisest, millest tulenevalt muudeti menetlusosakonna noorsootöö sektori ja patrulliosakonna siseteenistuse sektori koosseisu ning sellega kaasnes teenistujate koondamine. Kokku kadus 01.01.2014 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisust 28 teenistuskohta (sh 10 teenistuskohta koos ametnike ja töötajatega ning 18 vaba ametikohta). Teenistujate töökogemusi ja kvalifikatsiooni arvestades ei olnud neile võimalik pakkuda sobivat vaba teenistuskohta. JV poolt 18.11.2013 allkirjastatud ametijuhendi p 2 kohaselt oli tema töökohaks XXX, mis oli üks viiest Tallinna koolist, kus lõpetati koolivalve teenus alates 01.01.
  4. Kuna kaebaja teenistusülesanded erinesid väärteomenetlusi läbi viinud inspektorite teenistusalastest ülesannetest, siis ei tulnud kaebajat nendega võrrelda.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2015 otsusega JV kaebuse rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korraldusest nr 1122-k „Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ ja 23.12.2013 korraldusest nr 1772k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestikud koos teenistuskohtade palgaastmetega“ nähtuvalt vähenes Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistujate koosseis 01.01.2014 kokku 28 ametikoha võrra, sh kadus noorsootöö sektorist 5 inspektori ametikohta. Vaidlust ei ole selles, et noorsootöö sektori inspektorite ametikohtade kaotamine oli tingitud Tallinna 2

(6)3-14-82 koolides koolivalve teenuse osutamise lõpetamisest ning ka kaebaja teenistusülesandeks oli just koolivalve teenuse osutamine. Kuna asutuse teenistujate koosseisust kaotati kõik ühesuguste teenistusülesannetega ametikohad (st koolivalve teenuse osutamisega seotud 5 inspektori ametikohta), siis ei kuulunud ATS § 90 lg-s 5 sätestatud eelistuskriteeriumid kohaldamisele. Nimetatud ametikohtade teenistusülesanded erinesid oluliselt teiste ametikohtade omadest, näiteks ei olnud kaebaja ülesandeks väärteomenetluste läbiviimine. Vaidlust ei ole selles, et enne kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamist ei olnud talle pakkuda teist ametikohta vastavalt ATS § 90 lg-le
  1. Kuivõrd ei esinenud ka ATS §-s 100 toodud asjaolusid, siis toimus kaebaja teenistusest vabastamine õiguspäraselt. Kaebajaga tuleb nõustuda, et koondamisteates (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.12.2013 kiri nr 3-8/6371) sisaldub tema teenistusest vabastamise põhjuste kohta muu hulgas eksitavat informatsiooni, kuid ainuüksi see ega ka ATS §-s 101 sätestatud etteteatamise korra mittejärgimine ei too kaasa kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastasust. Etteteatamistähtaja mittejärgimise korral makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 102 sätestatud hüvitisele ka palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest (ATS § 101 lg 6), mida on vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ka tehtud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. JV palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus leidis ekslikult, et kuna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistujate koosseisust kaotati 01.01.2014 kõik ühesuguste teenistusülesannetega ametikohad, ei olnud tarvis viia läbi ATS § 90 lg-s 5 sätestatud võrdlust. Vastustaja väitis alles halduskohtu istungil esmakordselt, et apellant koondati põhjusel, et viies Tallinna koolis lõpetati koolivalve teenuse osutamine ja kõik viis vastavaid ülesandeid täitnud ametnikku koondati. Koolivalve sektorist ei koondatud kõiki ametnikke, vaid üksnes need, kes olid teenistuses konkreetse kooli territooriumil. Samas olid tööülesanded kõigil ametnikel samad ning seetõttu tuli viia läbi ametnike võrdlus vastavalt ATS § 90 lg-s 5 toodud tingimustele. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 kohustab vastustajat esitama haldusaktis ka selle andmise aluseks olnud põhjendused ning vastavad põhjendused peavad võimaldama kohtul kontrollida, kas koondatavate ametnike valikul on järgitud ATS § 90 lg 5 nõudeid. Vaidlustatud käskkirjas ega selles viidatud muudes dokumentides esitatud põhjendused ei võimalda aga praegusel juhul hinnata, kas vastustaja on viinud läbi korrektse võrdluse sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel. Seega on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga. Halduskohus järeldas alusetult, et sarnased tööülesanded olid üksnes viiel koolivalve sektori inspektoril, ning asus sellest tulenevalt ekslikule seisukohale, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisus on ka pärast 01.01.2014 olemas heakorra- ja noorsootöö sektor, mille kooseisus on kolm inspektori ametikohta, kelle tööülesanded on samad, mis olid apellandil. Kuivõrd kõiki nn koolivalve inspektoreid ei koondatud, siis oleks apellandi näitajaid tulnud võrrelda kõigi sarnaseid ametiülesandeid täitnud teenistujate näitajatega. Koolivalve ametnike tööülesanded kattusid lisaks olulises ulatuses teiste menetlusosakonna inspektorite tööülesannetega, mistõttu oli vastustajal tegelikkuses kohustus võrrelda apellanti kõigi menetlusosakonna inspektoritega, mitte ainult sama sektori teenistujatega. Vastustaja on korduvalt kinnitanud, et apellandi teenistusülesandeks oli ka väärteomenetluste läbiviimine ning kindlasti oleks apellant seda ka teinud, kui poleks olnud teistsugust kokkulepet kooli juhtkonnaga. Kõigi menetlusosakonna 3
(6)3-14-82 ametnike peamiseks tööülesandeks oli järelevalve teostamine Tallinna linna haldusterritooriumil ning sisulist tähtsust ei oma, milliseid konkreetseid rikkumisi menetleti. Kuna koondamisteade sisaldas üksnes eksitavat informatsiooni, siis toob see kaasa vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse ja välistab selle sisulise kontrollitavuse. Koondamise tegelik põhjus selgus praegusel juhul alles kohtumenetluse käigus ning pole võimalik tuvastada, kas sellest ka tegelikkuses lähtuti. Apellandi kohtusse pöördumise tingis just vastustaja eksitav tegevus.
  1. Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb esimese astme kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde ega pea otstarbekaks neid üle korrata. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis esines 01.01.2014 seisuga koondamissituatsioon ning vaidlust ei ole selles, et noorsootöö sektorist viie inspektori ametikoha kadumine oli tingitud Tallinna koolides koolivalve teenuse osutamise lõpetamisest. Koolivalve teenuse osutamine oli ka apellandi teenistusülesandeks, millest tulenevalt oli JV koondamissituatsioonis. Kuna kaotati kõik ühesuguste teenistusülesannetega ametikohad (st kõik koolivalve teenuse osutamisega seotud 5 inspektori ametikohta), siis ei kuulunud ATS § 90 lg-s 5 sätestatud eelistuskriteeriumid kohaldamisele. Koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses ning selline otsustus ei ole iseseisvalt vaidlustatav (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et JV apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  3. JV oli Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 18.11.2013 käskkirjaga nr 3-1/241 (tl 51) nimetatud menetlusosakonna noorsootöö sektori inspektori ametikohale, millel teostatakse käskkirja p 2 kohaselt avalikku võimu ATS § 7 lg 3 p 5 alusel (s.o „süütegude menetlemine, mis seisneb järelevalve teostamises linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle Tallinna haldusterritooriumil ning väärtegude menetlemises“). Faktiliselt täitis kaebaja nn koolivalve inspektori ülesandeid XXX.
  4. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2013 korralduse nr 1772-k lisaga 9 (tl 15-15p) kinnitatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna koosseis oli alates 01.01.2014 oluliselt väiksem, kui see oli määratud varem kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korraldusega nr 1122-k (tl 85-87). Muu hulgas vähenes konkreetselt noorsootöö sektori koosseis alates 01.01.2014 kuue inspektori ametikoha võrra. Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestike kinnitamise aluseks oli Tallinna Linnavolikogu 19.12.2013 otsus nr 199 „Tallinna linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates
  5. jaanuarist 2014.“ Volikogu otsuse eelnõu seletuskirjast (vt https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/static/Istung2016.html) nähtub, et kokku väheneb Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseis 28 teenistuskoha võrra ning seoses kuues Tallinna koolis koolivalve teenuse ümberkorraldamisega kustutatakse menetlusosakonna noorsootöö sektori koosseisust seitse inspektori ametikohta. Pidades silmas, et informatsioon koolivalve teenuse osutamise lõpetamisest oli välja toodud juba varasema otsuse tegemisel, millele on vaidlusaluses korralduses ka viidatud, ei saa apellandiga nõustuda, et vastustaja asus kõigi koolivalve teenuse osutamisega seotud ametikohtade kaotamist esmakordselt väitma alles 4
(6)3-14-82 halduskohtu istungil. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et koolivalve teenuse osutamisega oleks vähemasti osaliselt jätkatud ka pärast 01.01.
  2. Kaebaja ei ole seadnud sisuliselt kahtluse alla vastustaja õigust otsustada, millised ametikohad koondada, ega tema puhul koondamissituatsiooni olemasolu, vaid heidab vastustajale esmajoones ette seda, et enne JV koondamise tõttu teenistusest vabastamist ei ole viidud läbi ATS § 90 lg-le 5 vastavat ametnike hindamist (st teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamist). Vaidlus puudub selles, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonnas oli ka pärast 01.01.2014 olemas noorsootöö sektor, mille koosseisus oli neli inspektori ametikohta (lisaks 1 vaneminspektor, 1 peainspektor ja 1 juhtivinspektor).
  3. ATS § 90 lg-st 5 tulenevalt on teenistusse jäämise eelisõigus tarvis välja selgitada üksnes juhul, kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel. Seega tuleb hinnata, kas koolivalve teenuse osutamise lõpetamisel ja vastavaid ülesandeid täitnud inspektorite ametikohtade koondamisel tuli vastavaid ülesandeid täitnud ametnikke teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamiseks üldse võrrelda teiste noorsootöö sektori (või koguni terve menetlusosakonna) ametnikega või mitte. Seejuures tuleb rõhutada, et ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid (vt Riigikohtu 19.12.2011 otsus nr 3-3-1-50-11, p 12).
  4. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti üldhariduskoolis avaliku korra tagamist teostavate ametnike (koolivalve) tööjuhendi (tl 27-29p) põhjal saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et JV täitis sarnaseid ametiülesandeid küll võrreldes teiste koolivalve teenust osutanud inspektoritega, kuid tema teenistusülesanded erinesid oluliselt nende noorsootöö sektori inspektorite omadest, kes koolivalve teenuse osutamisega ei tegelenud. Ka kaebuse p-s 3.5 on rõhutatud, et JV ja teised koolivalve inspektorid ei pidanud reaalselt viima läbi väärteomenetlusi (seda kinnitab ka XXX direktori 29.01.2014 e-kiri – tl 88), millega tegelesid teised ametnikud. Apellatsioonkaebuses on küll üldistavalt leitud, et koolivalve inspektorite ametiülesanded olid tegelikkuses sarnased teiste noorsootöö sektori ja kogu menetlusosakonna ametnike teenistusülesannetega, kuid nimetatud seisukohta pole sisuliselt põhjendatud. Ametiülesannete sarnasust ei saa sisustada pelgalt sellega, et ametnike pädevus oli põhimõtteliselt ühetaoline. Muu hulgas tuleb märkida, et apellandi viidatud nüüdse heakorraja noorsootöö sektori inspektori (noorsoo) ametijuhendi (hetkel kehtivas redaktsioonis kinnitatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 12.05.2016 käskkirja nr 1.1-1/22 lisana 4) võrdlemisel kaebusele lisatud tööjuhendiga, ei ole võimalik teha järeldust, et ametnike teenistusülesanded oleksid olnud suurel määral sarnased või kattuvad. Eelkõige piirdusid koolivalve inspektori ülesanded avaliku korra tagamises konkreetses üldhariduskoolis ja selle lähiümbruses, kuid noorsootöö inspektori ülesannetest moodustab koolide ja lasteasutuste ümbruses avaliku korra tagamise kõrval olulise osa ka üldine selgitus- ja ennetustöö ning järelevalvealase tegevuse korraldamine (sh osalemine järelevalvealastes operatsioonides).
  5. Kuivõrd Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna noorsootöö sektori koolivalve teenuse osutamisega seotud inspektorite teenistusülesanded ei olnud sarnased teiste menetlusosakonna (sh noorsootöö sektoris koolivalve teenuse osutamisega mitteseotud) ametnike teenistusülesannetega ning alates 01.01.2014 koondati kõik koolivalve inspektorite ametikohad, ei pidanud vastustaja viima läbi ATS § 90 lg-s 5 sätestatud teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamist. 5
(6)3-14-82 Olenemata sellest, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.12.2013 koondamisteate nr 38/6371 (tl 25-25p) kohaselt võrdles vastustaja enne JV koondamise tõttu vabastamise otsustamist teda väidetavalt teiste ametnikega (ja hindas kaebaja senist tööpanust jm teistest nõrgemaks), kuigi sellise objektiivsete kriteeriumide alusel toimunud võrdluse tegeliku läbiviimise kohta pole Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet mingeid andmeid esitanud, ei too see kaasa JV koondamise kohta antud haldusakti (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.12.2013 käskkirja nr 3-1/258 – tl 26) sisulist õigusvastasust, sest koondamisteates sisalduv eksitav teave ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kui kaebajat ei olnud enne vabastamist tarvis teiste ametnikega üldse võrrelda, ei saa tema õigusi täiendavalt kahjustada see, et haldusorgan seadusest tuleneva kohustuse puudumisele vaatamata sellise võrdluse ikkagi läbi viis. 14. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb JV apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.06.2015 otsus muutmata. 15.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et vaidlus on lõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1) ning JV on esimese ja teise astme kohtus kandnud õigusabikulusid kokku 1080 eurot (sh esimese astme kohtus 920 eurot – tl 30-31; tl 89-93; teise astme kohtus 160 eurot – tl 118-121). Kulude kandmine ja nende seos praeguse vaidlusega on nõuetekohaselt tõendatud. Vastuseks Tallinna linna 27.04.2016 vastuväitele juhib ringkonnakohus tähelepanu, et JV-le õigusteenust osutanud Õiguskoda OÜ 29.07.2015 arve nr 2015073 sularahas tasumise tõendamiseks on kohtule esitatud Õiguskoda OÜ 29.07.2015 kassa sissetuleku order, mistõttu on vastavad menetluskulud reaalselt kantud (vt nt Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p 15; 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 30; 04.06.2012 täiendav otsus nr 3-3-1-12-12, p 15). Kuivõrd JV apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi JV kaebusega halduskohtusse pöördumise võis teatud määral tõepoolest põhjustada vastustaja eksitava sisuga koondamisteade, ei ole praegusel juhul siiski tegemist Riigikohtu 29.11.2012 otsuses nr 3-3-1-29-12 (p 30) kajastatuga sarnase olukorraga, mis annaks kohtule võimaluse tunnistada vaidlustatud 30.12.2013 käskkiri nr 3-1/258 formaalselt õigusvastaseks (ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud), sest vaidlustatud haldusakt sisaldab kõiki ATS § 103 lg-s 2 nõutud elemente (sh koondamise põhjendust, olgugi äärmiselt lakooniliselt) ning käskkirjas kõnealust eksitavat teavet ei sisaldu. Spetsiifiliste ülesannetega tööjuhendi olemasolu arvestades võis kaebaja seejuures ka ise mõista, et koolivalve teenuse osutamisega seotud inspektorite teenistusülesanded on teiste menetlusosakonna inspektorite ülesannetest erinevad, mistõttu ei tulnudki teda koondamise otsustamisel nende ametnikega võrrelda. Tallinna linn ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.