Obsah (5)

§ 108§ 101§ 99§ 105§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2812 Tsiviilasi XXX hagi XXX v

§ 108alusel.

Poolte vaheline vaidlus taandub 2 küsimusele, kas kostjalt elatise väljamõistmine alla miinimummäära on põhjendatud ja kas elatis täisealisele lapsele tagasiulatuvalt väljamõistmine on õigustatud. 5. Hageja hinnangul kulub tal enda vajadust rahuldamiseks kulunimekirja kohaselt 1360 eurot kuus. 30.05.2016 täpsustatud hagis (tl 75 jj) palub hageja kostjalt välja mõista elatis

§ 101lg 1 alusel miinimummääras ja ei pea seetõttu tõendama oma vajadusi.

6. Riigikohus on 19.10.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 asunud seisukohale, et

§ 101

lg 1, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Seega täisealiseks saanud lapse ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatuses. Asja lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 7.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. 8. Hageja katab oma vajadused kostjalt saadava elatise ja emalt saadava ülalpidamise arvelt. Hageja ema igakuine sissetulek on 6 kuu keskmisena 822,11 eurot (tl 12) millele lisandub KÜ-st XXX saadav igakuine tasu summas 175,28 eurot (tl 15), kokku on hageja ema igakuine sissetulek summas 997,39 eurot. 9. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kostjal on perekond. Kostja elab koos elukaaslasega ja nende ühise lapsega, kes on kostja ülalpidamisel (tl 85, sünnitunnistus), laps õpib koolis. Kostja sissetulekuks on töötasu 430 eur bruto kuus ja kostja saab kätte 372,50 eur neto (tl 81, palgatõend). Kostja elukaaslase sissetulekuks on töötasu 430 eur bruto kuus ja tema saab kätte 365,62 eur neto (tl 78). Kokku on kostja perekonna sissetulek 738,12 eur. Kostja ja tema elukaaslase eluasemekulud, toidukulud, transpordikulud ja muud hädavajalikud püsikulud on kokku 500 eur kuus. Seega jääb kostjale peale hädavajalike püsikulude maha arvamist kätte 238,12 eurot, millest kulud lapsele on 238,12 eur ja kostja ülalpidamisosa osa on 119,06 eur. Kostja põeb kroonilisi haigusi (tl 84, perearsti tõend) ja kelle võimalus saada sissetulekut on piiratud ning kes on sattunud elatisvõla 3 sundtäitmise tõttu raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal ei ole kinnisvara ega sõiduautot. Kostja eriala on merelaevade raadiotehnik, kuid Eestis ei ole tööd sellel erialal, mistõttu on kostja sunnitud töötama lihttöölisena töötasuga 430 eur bruto kuus. Seega ei ole kostja oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma kostjale ülalpidamist hageja emaga võrdsel määral. Hageja ema sissetulek on oluliselt suurem ja võimaldab katta hageja vajadusi.
2. Kostja on 03.05.2016 vastuses palunud kohtul kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatise 120 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et kostja ei ole võimeline maksma elatist üle 120 euro kuus kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102

lg 1) ja kahjustamata laste võrdset kohtlemist (

§ 102lg 2).

1. Hageja omandab keskharidust XXX gümnaasiumis (tl 16), seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise võlgnevus
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus minimaalmääras tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2015 kuni 21.02.2016 eest summas 955, 69 eurot. 14.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 15. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

1. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav, arvestades, et hageja esitas hagiavalduse peaaegu 4 kuud hiljem pärast 01.10.2015 täiskasvanuks saamist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kuna hageja ei ole 4 kuu jooksul nõudnud kostjalt elatist, siis asus kostja põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole elatist vajanud. Lisaks märgib kohus, et puuduvad tõendid, et hageja oleks ajavahemikus 01.10.2015 kuni 21.02.2016 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise nõue perioodi 01.10.2015 kuni 21.02.2016 eest.
3. 09.02.2016 tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu summas 400 eurot (tl 34). RLS § 22 lg 1 punkt 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt. TsMS § 150 lg 4 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tagastada riigilõiv summas 400 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.
4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5