← Eesti

2-14-55680/15

Obsah (5)§ 230§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2016.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-55680 Tsiviilas

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub hageja selgitustega kostja vastuväidete osas, et eeltoodud tõenditest ei järeldu, et hageja oleks tema nõude kandmisega võlgniku reservkapitali nõustunud. Puuduvad tõendid, et nõue on tingimuslik ning et hageja ja võlgnik on kokku leppinud allutatud laenus. Hageja ei ole deklareerinud nõudest loobumist.

  1. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et hageja nõue võlgniku vastu on samaväärne muude kolmandatest isikutest võlausaldajate nõuetega, hageja ei ole deklareerinud sellest loobumist ning nõue ei ole tingimuslik, kuna pankrotiseadus ei näe ette võimalust hageja nõuet tunnustada II järjekoha tingimusliku nõudena, mis tuleks rahuldada peale teiste II järjekohal olevate võlausaldajate nõudeid.
  2. Mis puudutab kõrvalkohustusi, siis intressi ja viivise nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel 08.04.2008 sõlmitud laenulepingust. Hagiavalduse kohaselt nõue võlgniku vastu koosneb laenusummast 250 000 eurot, tasumata intressist summas 12 500 eurot ja viivistest summas 250 000 eurot. Seega kõrvalnõuded kokku summas 262 500 ületavad põhinõuet 250 000 eurot.
  3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-132-04 märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Kuna kostja on palunud jätta hagiavaldus rahuldamata, siis on kostja vaielnud vastu mh ka kõrvalnõuetele. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus leiab, et kõrvalnõuete summat tuleb vähendada selliselt, et intressi ja viivise summa ei ületa põhinõuet. Kuivõrd kohus vähendab intressi ja viivise nõude kuni põhinõudeni, ei pea hageja ka põhjendama suurema kahju olemasolu.
  4. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 500 000 eurot (viissada tuhat eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus 17.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 18.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetlus-kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või 4 menetlust lõpetava määruse tegemist.

  1. Hageja esitas 05.05.2016 menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv avalduselt summas 300 eurot, riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja õigusabikulud summas 1388,76 eurot. Kokku on hageja põhjendatud kulu summas 1738,76 eurot. Hageja kinnitas, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on hageja poolt kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-14-
  2. 20.

§ 177

lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.