Obsah (10)
§ 272§ 135§ 136§ 179§ 173§ 162§ 168§ 174§ 175§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-61028 Tsiviil
§ 272ja 274 mõttes.
- Hagejad väidavad, et hageja 1 võttis korteriomandi annakuna vastu vaid seetõttu, et kostjad seadsid selle korteri üleandmise tingimuseks lepingueelsetes läbirääkimistes. Kostja on esitanud hageja 1 avalduse notarile 28.10.2010.a., mis on tehtud vahetult pärast pärandaja surma ja ammu enne lepingueelseid läbirääkimisi poolte vahel. Selles avaldab hageja 1 selgelt: Sain pärandaja surmast ja oma õigusest annakule teada 11.10.2010.a. ning ma ei ole annakust loobunud ja võtan annakusaajana annaku vastu. Avaldus on tehtud notari osavõtul ning notar on avaldajale selgitanud annaku olemust. Hageja 1 on oma kontaktiks märkinud hageja 2 e-posti aadressi, mis kinnitab, et ka hageja 2 osales avalduse esitamisel (tl 97, 99).
- Lisatud pärimismenetluse algatamise avalduse punktis 6 avaldab hageja 1 talle teada olnud andmed pärandaja vara kohta. Kostja viitab sellele, et pärandaja nõuete ja kohustuste kohta ei osanud hageja avaldada muud, kui paluda teha järelepärimine Maksu- ja tolliametisse, mööndes, et rohkem andmeid kui nimetatud, tal pärandajast järele jäänud vara kohta ei ole. Menetluse käigus selgus aga pärandaja võlg Swedbank’i ees koos seda tagava hüpoteegiga. Hagejad on oma vastuse punktis 2.6 võtnud omaks selle, et pärandaja võttis 1995.aastal laenu. Selle omaksvõtuga lükkavad hagejad ise ümber oma väite, nagu poleks pärandajal olnud muud vara peale korteri ja auto. Vara hulka kuuluvad ka laenukohustused. Vaidlust ei ole selles, et testamendis laenukohustuste kohta midagi märgitud pole. Et pärandajal pidi olema rahalisi vahendeid või laene, viitavad ka hagejate seisukohtadele lisatud tõendid: kui 10.oktoobril 1994.a. allkirjastatud lepingu kohaselt tuli korteri eest asuda 9750.krooni, siis 25.septembril 1995.a. allkirjastatud hoolduslepingu kohaselt oli korteri hind 21 060,- krooni. Vahesumma pidi tulema mingitest allikatest. On tõendamata, milline oli tegelik pärandaja rahaline seis testamendi tegemise hetkel 21.06.1995.a. See kinnitab veelkord, et vaidlusalune testament määrab eri-, mitte üldõigusjärgluse. 5
(8)8. Asjaolu, et hagejad möönavad vastuse punktis 2.6 pärandaja ja hageja 1 vahelisi laenusuhteid näitab, et nende rahalised vahendid olid eraldatud. See lükkab otseselt ümber hageja väite vabaabielu ja eriliselt lähedaste suhete kohta. Järelikult nimetatud isikud elasid küll samas korteris, kuid erinevates ruumides ja lahutatud eelarvetega. Toodust nähtuvalt hageja ei olnud teadlik pärandi tegelikust koosseisust isegi mitte väidetava pika kooselu järel. Seda ebausutavam on hageja tänane kindel väide, et ta teab, et pärandajal ei olnud 1995.a. muud vara kui testamendis nimetatud. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse üle kuulata tunnistajad, kes võivad anda ütlusi, et XXX ja XXX puhul oli tegemist elukaaslastega. Nimetatud asjaolu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus leiab, et XXX hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Hagejad on hagi esitamisel märkinud hagi hinnaks 27 000 eurot lähtudes järgnevast. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel (väljatrükk lisatud) on Kakumäe teel asuvate maatükkide ruutmeetri hind vahemikus 44,70 eurot kuni ligikaudu 140 eurot (üksnes mereäärsed ning teistest selgelt eristuvad kinnisasjad olid sellest hinnast kallimad). Valdaval enamusel portaalis müügis olevatest kinnisasjadest on koos detailplaneeringuga. Arvestades, et kinnisasjal puudub detailplaneering, siis on selle ruutmeetri hind madalamas hinnaklassis (kuni 60 eurot). Seega arvestades ruutmeetri hinnaks 60 eurot ning kinnisasja pindala 900 ruutmeetrit on kinnisasja väärtuseks 54 000 eurot. Kuivõrd käesoleva vaidluse käigus tuvastatakse kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa omanikku, siis on käesoleva hagi hinnaks 27 000 eurot. Kostjate hinnangul ei tarvitse hagejate poolt esitatud hagi hind olla õige. Nimelt, hagejad on vaidlusaluse kinnistu hindamisel küll maininud, et „üksnes mereäärsed ning teistest selgelt eristuvad kinnisasjad olid ... kallimad“, on neil jäänud tähelepanuta, et tegemist ongi mereäärse ja teistest selgelt eristuva kinnistuga. Merest eraldab kinnistut vaid kitsas metsariba, mere ja kinnistu vahele ei jää ühtegi teist kinnistut. Ka vihjatakse hagiavalduses detailplaneeringu puudumisele, kuid jäetakse tähelepanuta, et kinnistul paikneb seadusliku ehitisena suvila. See tähendab, et ehitusloa saamine ei ole takistatud ka edaspidi. Kostja 2 ise on paar aastat varem tunnistanud, et kinnistu hind võib olla üle 100 000 euro. Vahepeal on aga hinnad veelgi tõusnud. Piirkonda on hiljuti heakorrastatud, rajatud kommunikatsioone ja kergliiklusteid. Arvavad, et kinnistu väärtus on vähemalt 140 000 eurot, millest pool oleks 70 000 eurot. Kostjad on siiski nõus, et kinnistu täpsem väärtus on vaieldav. Vastavalt
§ 135
kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud.
§ 136
lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.
§ 179
lg 1 ütleb, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid nende väiteid kinnistu teistsuguse väärtuse osas kui on avaldanud hagejad, siis kohus, tutvunud seejuures ka hageja 6
(8)poolt esitatud www.kv.ee väljatrükiga, asub seisukohale, et hagi hind käesolevas asjas on 27 000 eurot ning hagilt on makstud lõivu vastavalt seaduses sätestatule. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
§ 173
lg 1).
§ 162
lg 1 ja
§ 168
lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
§ 174
lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad taotlevad hagejatelt välja mõista menetluskuludena kantud kulud õigusabile summas 2 262 eurot (koos käibemaksuga), so kokku 13 töötunni eest. Antud asja muutis esindajale tavalisest töömahukamaks ja keerukamaks mitme kliendi esindamine korraga ning klientide elamine erinevates välisriikides, sh ühe kliendi elamine Venemaa poolt okupeeritud territooriumil. Hagejad on seisukohal, et osa kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud kuludest ei seondu käesoleva tsiviilasjaga ega kuulu väljamõistmisele käesolevas tsiviilmenetluses ning hagejate hinnangul on kostjate mõistlikuks ajakuluks 11,7 tundi. Kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindaja on kostjatega suhelnud kolmel korral. Novembris 2014.a. kulus esindajal 4 tundi selleks, et: tutvuda hagiga, konsulteerida kostjatega ning koostada ja esitada vastus. Kuivõrd kostjate esindaja tegi kõike eeltoodut 4 tunniga, siis ei saanud kliendisuhtlusele märkimisväärselt aega kuluda, eriti võttes arvesse seda, et hagiavaldus, millega tutvuda tuli oli koos lisadega 17 lk. Seega ei saanud kostjate esindajal kuluda novembris 2014.a. oluliselt rohkem aega tsiviilasja lahendamiseks tulenevalt sellest, et esindati mitut eri riikides elavat kostjat samaaegselt. Eeltoodust tulenevalt on väheusutav, et kostjate arv ja asukoht mõjutasid kostjate lepingulise esindaja ajakulu. Kostjad on menetluskulude nimekirjas põhjendanud oktoobris - novembris 2014.a. tekkinud menetluskulusid surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamisega, kohtumäärusega tutvumisega ja kostjatele tutvustamisega. Surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamine ei ole põhjendatud ega vajalik menetluskulu, sest kostja 1 õigusjärglase vormistamine ei olnud vajalik käesoleva vaidluse lahendamiseks, vaid kostjate omavaheliste pärimisküsimuste lahendamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kostja 1 oli juba käesolevas tsiviilasjas kostjaks ning teda esindas lepinguline esindaja. Seetõttu puudus menetluslik vajadus vormistada kostja 1 õigusjärglust. Vastavalt peavad hagejad kostjate oktoobris - novembris 2014.a tekkinud kuludest mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks üksnes 0,3 tundi, mis kulus kohtumäärusega tutvumiseks ja kostjatele tutvustamiseks. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et
§ 175
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostjate õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, olemust ja keerukust ning sealjuures ka kostjate elamist erinevates välisriikides saab pidada vandeadvokaadist esindaja mõistlikuks tunnitasuks 130 eurot käibemaksuta. 7
(8)Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) November 2014.a: hagiga tutvumine, konsultatsioonid kostjatega, 24.11.2014.a vastuse koostamine ja esitamine 3 h; 2) detsember 2014.a: hagivastuse 04.12.2014.a. koostamine ja esitamine 2,5 h; 3) veebruar 2015.a: 09.12.2014.a kohtumäärusega tutvumine ja klientidele tutvustamine, hageja 22.12.2014.a. arvamusega tutvumine ning konsultatsioonid klientidega, vastuse 19.02.2015.a. koostamine ja esitamine 4 h; 4) 09.11.2015.a. kohtumäärusega tutvumine ja kostjatele tutvustamine 0,5 h. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Ülejäänud toimingud ei ole toimikust nähtavad. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Mis puudutab surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamisele kulunud ajakulu, siis selles osas nõustub kohus hagejate seisukohaga ja ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Kokku on seega põhjendatud ajakulu 10 tundi. Kohus on seejuures arvestanud ka kostjate esindaja enda poolt 16.02.2016.a menetlusdokumendis väljatoodud asjaoluga, et hagi aluseks olnud õiguslik taust on poolte vahel toimunud varasemates kohtuasjades sisuliselt juba läbi arutatud ning käesoleva menetluse käigus esitatud menetlusdokumentides toodud argumendid ja väited on seega läbi käinud ka varasemates vaidlustes. Eelnevast tulenevalt on kostjate põhjendatud menetluskulud õigusabile summas 1 560 eurot (koos käibemaksuga).
§ 178
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 8
(8)