← Eesti

2-15-16696/17

2-15-16696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16696 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad XXX hagi XXX vastu abielulahutuse nõudes 3 500 eurot Hageja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
  2. mai 2016.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XXX. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue XXX(hageja) esitas 19.10.2015.a kohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a Tallinna Perekonnaseisuosakonnas. Pooled elavad lahus alates 2011.a. Kostja vastuväited 1

(2)2-15-16696 Kostja ei ole lahutusega nõus. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohtuistungil hageja selgitas, et abielu registreeriti 2009.a. Abielust lapsi ei ole. Pooled elasid koos algselt 2 aastat. Seejärel tekkisid probleemid. Hageja töötas merel, kuid pidi kostjale maksma kostja korteris elamise eest. Hagejat on abielu jooksul karistatud kahel korral vangistusega: esimesel korral 8 kuud, seejärel 9 kuud. Kui hageja peale esimest korda vanglast vabanes 2012.a., siis ta enam abikaasa juurde elama ei läinud. Seekord vabanes 30.12.2015.a. Pooltel on abielulised suhted lõppenud 6 aastat tagasi. Kostja on sünnitanud veebruaris lapse, kelle isaks hageja ei ole. Hageja on seda käinud ka perekonnaseisuosakonnas vormistamas. Hageja leppida ei soovi. Kostja on kohtuistungi toimumisest teadlik, kuid leiab erinevaid põhjuseid, miks jätta kohtusse korduvalt ilmumata. 14.02.2016.a. XXX on kohtule teatanud, et on 9-ndat kuud rase, tema jaoks on kõige tähtsam lapse sünd, peale seda võib ta kohtuga suhelda. 06.03.2016.a. teatas kostja, et kuna tal on palju tegemist rinnalapsega, siis kohtuistungile tulla ei saa, palub selle edasi lükata. 28.03.2016.a. teatas XXX, et ta ei kavatse oma mehest lahutada. Pärast kohtukutse saamist istungile ei ilmunud. Hageja nõuab kindlalt ja kiiresti lahutust. Hagejat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, praegu uuritakse 6-ndat kriminaalasja ning hageja enda hinnangul läheb ta jälle vanglasse. Enne seda soovib ta oma abielu lahutada. Kohus leiab, et antud juhul peale 6-aastast lahusolekut ei seo abikaasasid enam miski. Kostjal on sündinud laps järgmisest suhtest. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole, sest hageja välistab leppimise täielikult. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule ei ole selge, miks kostja lahutusest ja kohtuistungile ilmumisest keeldub. Samas leiab kohus, et abielu saab lahutada ka kostja istungil ärakuulamiseta ja ei pea põhjendatuks kohaldada 2kuuse lapse ema suhtes sundtoomist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.