) § 121 lg.1 järgi lühimenetluses Riiklik süüdistaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mariken Arro Süüdistatav Viktor Melnitšenko Ik: 36405160034; kannab Tartu Vanglas(,Turu 56 Tartus) vangistust, 11 kehtivat väärteokaristust, 1 kehtiv kriminaalkaristus Kaitsja advokaat Marina Valge riigi õigusabi koras Kannatanu kinnipeetav J.U. (sünd. XXXX) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 237 , § 238, § 305, § 306 , § 309, § §313, §315, §318, §319, kohus määras: Süüdi tunnistada Viktor Melnitšeniko
lg 2 alusel suurendada Viktor Melnitšenkole mõistetavat karistust Viktor Melnitsenkole Harju MK Liivalaia Kohtumaja 7. veebruari 2014. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so viie
Viktor Melnitšenko taotlusel on kriminaalasja arutatud lühimenetluses Süüdistatav Viktor Melnitšenko tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses ja kahetses oma tegu. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohtulike tõenditega on tõestatud Viktor Melnitšenko poolt kannatanu J.U. vastu toime pandud
1 järgne kuritegu- teise inimese tervise kahjustamise. Kannatanu J.U. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (tl. 2-4) kinnitab ta Viktor Melnitsenko poolt rusikaga temale näkku löömist vangla köögiruumis pliidi juures, kui tema oli Viktor Melnitšenko kruusi pliidil liigutanud. Pärast seda oli J.U. solvunud, võtnud pliidilt ühe kruusi, milles oli vesi sees ja visanud Viktor Melnitsenkole näkku. Pärast seda oli J.U. läinud kambrisse 3075 ning Viktor Melinitsenko oli temale sinna järgnenud ning hakanud teda sõimama ning ka kambris Viktor Melnitšenko oli teda rusikaga näo vasakule poolele löönud, löönud pastakaga kulmu piirkonda; löömise kestus oli olnud J.U. ütlustel 3- 5 sekundist. Löömise tagajärjel olid temal näovigastused ja ta sai valu. Kannatanu J.U. tsiviilhagi esitada ei ole soovinud. Tunnistaja R.S.E. ( valvur) kohtueelselt antud ütlused kinnitavad kaklust ning J.U. vigastusi, mis tema on saanud kakluse tagajärjel( tl. 5- 6). Tunnistaja T.P. kohtueelselt antud ütlused( tl. 7-8) kinnitavad konflikti. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka seda , et pärast Viktor Melnitšenkolt saadud lööki oli J.U. võtnud pliidilt ühe kruusi veega ja visanud Viktor Melnitsenko palava vee kaela ja näo piirkonda. Konflikti tagajärjel oli J.U. kulm katki. Vikor Melnitsenko oli järgnenud J.U. kambrisse. Tunnistaja Viktor Melnitsenko vigastusi tähele ei pannud. Tunnistaja V.K. (kinnipeetav) ütlused ( tl.-9- 11) kinnitavad Viktor Melnitsenko ja J.U. vahel toimunud konflikti. Tunnistaja ütlustel J.U. pärast esimest lööki Viktor Melnitšenkolt ründas Viktor Melnitsenkot vastu, kuid tunnistaja oli vahel ja takistas. J.U. oli ühel korral löönud Viktor Melnitšenko näkku. Viktor Melnitsenko trügis J.U. köögist välja. Tunnistaja oli näinud kui J.U. oli teist teed kaudu kööki tagasi tulnud, võtnud pliidilt kuuma veega kruusi ja visanud selle „keema mineva vee“ Viktor Melnitšenkole näkku. Viktor Melnitšenko oli selle peale röögatanud, vesi oli arvatavasti kuum. Tunnistaja ütlustel J.U. on üldiselt teiste kinnipeetavate suhtes vaenulik. Tunnistaja J.R. (kinnipeetav) ütlustel ( tl. 12- 13) tema oli näinud köögiruumis katkiste kulmuga J.U.. Tema sündmuste juures ei olnud. 3 Tunnistaja A.T. (kinnipeetav) ütlused( 14- 15 ) kinnitavad sündmuskohal Viktor Melnitšenko ja J.U. kaklust, mis sai alguse konfliktist teekruusidega pliidi juures ning kestis kaks minutit. Kui kaklus oli läbi saanud, viskas J.U. Viktor Melnitsenkot pliidil olnud kruusiga, milles oli kuum tee; tunnistajale ei tundunud see teevesi eriti kuum. Edasist konflikti J.U. ja Viktor Melnitsenko vahel tema ei näinud. Tunnistaja T.T. ( kinnipeetav) ütlustel ( tl. 16- 17) tema sündmust pealt ei näinud, oli näinud vaid kambrist üht verise ninaga vene rahvusest kinnipeetavat välja tulemas. Tunnistaja A.M. (vanemvalvur) ütlused ( tl. 18- 19) sündmuse asjaolude kohta täpset informatsiooni ei anna. Tema nägi J.U. kambris (kamber 3075) seintel veretilkasid ning J.U. oli temale selgitanud, et Viktor Melnitšenko oli tahtnud teda pliiatsiga silma torgata. G.P. (kinnipeetav, Viktor Melnitšenko kambrikaaslane) ütlused (tl. 20-21) annavad informatsiooni sellest, et pärast köögis toimunud konflikti oli Viktor Melitšenko tulnud kambrisse ning kirjeldanud kuidas J.U. temale tulist vett näkku ja kaelale visanud. J.U. oli ise pliiatsiga Viktor Melnitšenkot hakanud ründama. J.U. oli ütelnud, et ta on eluaegne vang ning tal ei ole midagi kaotada. Viktor Melnitšenko on normaalne mees. Tunnistaja A.U. (kinnipeetav) ütlused (tl. 22- 23) kinnitavad Viktor Melnitšenko ja J.U. konflikti. Täpsemalt tunnistaja ei näinud. Küll nägi aga tunnistaja seda, kuidas J.U. viskas Viktor Meknitšenkot tulise veega. Tema oli pärast seda konfliktikohast –köögist -lahkunud. Valvuri E.R.-S. ettekanne ( tl. 12) kinnitab konflikti toimumist J.U. ja Viktor Melnitšenko vahel. Ta tuvastas mõlemal näos värskeid haavu. Ta lukustas mõlemad mehed kambritesse. Toimikus olevad fototabelid annavad ülevaate J.U. vigastustest mida ta sai konfliktist Viktor Melnitšenkoga - vasaku kulmu vigastusest/ kulmuhaavast ( tl. 26,27, 28) , samuti hematoomid näo vasakul pool, täpp-hematoomid kaela paremale küljel, keset ninajuurt täkke ja alahuule sissepoole hematoom. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja turvakaamerate videosalvestused ( tl. 35- 50) annavad ülevaate sündmuskohast ning sellega piirnevatest ruumidest verejälgedest põrandatel. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl. 51- 68) kinnitavad J.U. ja Viktor Melnitšenko konflikti köögis, kaklust, J.U. näovigastusi. Tartu Vangla Meditsiiniosakonna õe K.J. ettekanne (tl.29) kinnitab Viktor Melnitšenko tervisekahjustust- kuumakahjustused kaelal ja pea piirkonnas. Fototabelid ( tl. 30-34) kinnitavad Viktor Melnitšenko vigastusi- põletused kehapiirkonnas ja kaelal; samuti silma all vigastust. Süüdistatava Viktor Melnitšenko ütlustel temal oli olnud Tartu Vangla E-10 eluosakonna köögis J.U. sõnavahetus. Tema ütlustel aga ka J.U. ise oli selle konflikti provotseerija. Konflikt tuli ka suuresti seepärast, et J.U. teda sõnaliselt solvas. Pärast seda nad vastastikku ropendasid ning siis Viktor Melnitsenko ka J.U. rusikaga mitmel korral näo piirkonda lõi. Lisaks viskas J.U. teda köögis pärast tema korra löömist kuuma veega. Selle peale oli ta hiljem läinud ka J.U. kambrisse tahtes asja selgitada. 4 Nii kohtueelselt antud ütlustes kui ka kohtus antud ütlustes Viktor Melnitšenko kahetses oma tegu. Eeltooduga on tõendatud, et Viktor Melnitšenko sündmuskohal Tartu Vangla E-10 eluosakonna köögis 21.06.2015.a kella 16:23 ajal pärast ägedat sõnavahetust J.U. teda mitmel korral lõi rusikaga näo piirkonda, tekitades J.U. näovigastuse vasaku kulmu äärde u 2,5 cm pikkuse lahtise haava, vasaku kulmu keskele kulmu sisse u 1,3 cm pikkuse haava, täpphematoomi kaela paremale küljele, vasakule näopoolele täpp-hematoomi, keset ninajuurt täkke ja alahuule sissepoole hematoomi. Sellised vigastused tekitavad valu ning on isikule tervist kahjustavad.
lg 1 kuriteo objektiivne teokoosseis- teise inimese tervise kahjustamine- on Viktor Melnitšenko tegudega sündmuskohal täidetud. Kannatanu J.U. füüsilist puutumatust on rikutud ning tekitatud temale nähtavaid vigastusi. Subjektiivsest küljest on teokoosseis täidetud kui süüdlane tegutseb tahtlusega. Lähtudes asjas kogutud tõenditest , eelkõige aga kannatanu J.U. vigastustest, pani Viktor Melnitšenko toime kuriteo otsese tahtlusega. Näopiirkonda rusikaga korduvalt löömine viitab Viktor Melnitšenko otsesele tahtlusele kannatanut lüüa. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüteo raskust, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuriteo asjaoludest nähtuvalt lõi Viktor Melnitšenko korduvalt kannatanut pea kui elutähtsasse piirkonda. Seega antud teo puhul süü on suurem kui lüües kuhugi mujale keha piirkonda. Kannatanule tekitati kehalise väärkohtlemisega mitte ainult valuaisting vaid ka tervisekahjustus. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus ka seda, et kannatanu J.U. ka ise oma käitumisega andis hoogu süüdistatava ja kannatanu vahel tekkinud konflikti ägenemisele ning süüdistatav erutatud seisundis ründas kannatanut rusikaga. Karistuse kohaldamisel arvestab kohus ka seda, et kannatanu J.U. osas alustati samuti kriminaalasja
Kohus käsitleb neid asjaolusid
2 alusel Viktor Melnitšenkole karistust mõistes kergendava asjaoluna. Viktor Melnitšenko tegevuses esineb karistust kergendava asjaoluna ka puhtsüdamlik kahetsus
lg 1 p 3 alusel.
1 näeb ette karistusraamidena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Rahalist karistust ei ole põhjendatud Viktor Melnitšenkole mõista, sest isikul puuduvad süüdistusakti andmetel rahalised vahendid ning korduvalt karistatud isikuna ei ole rahalise karistuse kohaldamine temale kohane, arvestades karistuse eripreventiivset eesmärki. Arvestades eeltoodut, eri ja –üldpreventiivseid asjaolusid, mõistab kohus V. Melnitšenkole karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada Viktor Melnitšenkole mõistetavat karistust Viktor Melnitšenkole Harju MK Liivalaia Kohtumaja 7. veebruari 2014. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so viie
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.