← Eesti

3-15-1903/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 05.05.2016, Tartu 3-15-1903 Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla 20.05.

  1. a otsuse nr 6-27/380-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks isiklike asjade laost raadio kambrisse väljastamiseks Tartu Halduskohtu 22.10.
  2. a otsus Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Karli Peelbaum Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.
  3. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 05.05.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Vangla kinnipeetav Karli Peelbaum esitas Tartu Vanglale taotluse (tl 16), millega soovis, et talle väljastataks isiklike asjade laost kaaskinnipeetavalt kingituseks saadud raadio Scott. K. Peelbaumi taotlus registreeriti Tartu Vanglas 13.05.
  6. Tartu Vangla jättis 20.05.
  7. a otsusega nr 6-27/380-2 K. Peelbaumi taotluse rahuldamata (tl 18).
  8. K. Peelbaum esitas 31.05.2015 Tartu Vangla 20.05.
  9. a otsuse nr 6-27/380-2 peale vaide (tl 19-19p), mille Tartu Vangla jättis 30.06.
  10. a vaideotsusega nr 1-11/341-2 rahuldamata (tl 2-2p).
  11. K. Peelbaum esitas 28.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat väljastama talle raadio kambrisse. Kaebuse kohaselt oli vangla kandnud kaaskinnipeetava taotluse alusel kaaskinnipeetavale kuulunud raadio kaebaja isiklike asjade nimekirja. Sellest saab kaebaja hinnangul järeldada, et kaebaja on saanud raadio enda 1 valdusesse vangla vahendusel, mis on kooskõlas justiitsministri 30.11.
  12. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 57 lg-ga 1, ning mitte lubades raadiot kaebaja kambrisse, on vangla käitunud õigusvastaselt.
  13. Tartu Halduskohus jättis 22.10.
  14. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla 20.05.
  15. a otsus nr 6-27/380-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus ning eeltoodust tulenevalt ei saa rahuldada ka kohustamisnõuet. Halduskohtu hinnangul on kaebust võimalik läbi vaadata nõuete osas tühistada vastustaja keelduv otsus ja kohustada vanglat raadio kambrisse lubama. Halduskohus nõustus vastustajaga, et teiselt kinnipeetavalt kinke teel asja omandamist ei saa pidada vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks isegi juhul, kui kinke tegija ise on asja algselt omandanud vanglateenistuse vahendusel. VSKE § 57 lg 1 ei takista asja omandamist kinke teel, kuid takistab teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja hoidmist vanglas. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et Tartu Vangla 20.05.
  16. a otsus nr 6-27/380-2 on antud kooskõlas VSKE § 57 lg-ga
  17. Halduskohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vajadus VSKE § 57 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks, kuna Tartu Vangla keeldumist kaebaja taotlusel talle isiklike asjade laost raadio kambrisse lubamiseks tuleb pidada õiguspäraseks ka juhul, kui Riigikohus tunnistaks VSKE § 57 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks. Halduskohus nõustus vastustajaga, et vastustaja kaalutlused, otsustamaks kaebajale kambrisse raadio lubamine VangS § 31 lg 1 järgi, on olnud asjakohased. Vangla kaalutluste kohaselt ohustab teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine vangla julgeolekut ning seetõttu on tegemist keelatud esemega vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-le 4 koostoimes VangS § 15 lg 2 p-ga
  18. Halduskohus märkis, et talle ei nähtu, et vastustaja oleks käesolevas asjas jätnud oluliste kaalutlustega arvestamata või, et kaebaja huvi raadiot kasutada tuleks nendel asjaoludel ilmselt eelistada avalikule huvile korra ja julgeoleku tagamiseks vanglas. Raadio kambrisse lubamisest keeldumine on tingitud kinnipeetavaid ja vangla julgeolekut ohustavate suhete vältimise eesmärgist. Halduskohtu hinnangul ei ole sellises olukorras välistatud teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutusse lubamine, kui seda õigustavad kaalukad asjaolud, kuid käesoleval juhul ei olnud selline võimalik kaebaja õiguste riive halduskohtule äratuntav. Halduskohus märkis, et kaebaja saab asuda raadiot kasutama pärast vabanemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  19. Kaebaja esitas 05.11.2015 Tartu Halduskohtu 22.10.
  20. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on rikkunud menetlusnormi ning on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Kaebaja hinnangul on halduskohus üksnes deklareerinud, et vangla käitumine oli õiguspärane ning nõustunud vangla argumentidega. Halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti ning halduskohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kaebaja arvates on halduskohus rikkunud HKMS § 61 nõudeid. Kaebaja hinnangul on VangS § 31 lg 2 puhul tegemist ammendava loeteluga ning kuna kaebaja vastab VangS § 31 lg 2 tingimustele, siis puudus alus kaebajale kambrisse raadio mitteväljastamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole vangla väide, et asjade kinkimine kinnipeetavate vahel võib mõnel juhul kujutada endast julgeolekuohtu, iseenesest vale, kuid ei ole käesoleval juhul asjakohane. Raadio on kaebaja omandisse üle läinud ja vangla on seda raadio kaebaja laoarvele kandmisega kaebaja hinnangul ka tunnustanud. Kuna raadio kinkija on juba vanglast vabanenud, siis ei saa raadio kasutamine kambris enam tekitada probleeme kaebaja ja kinkija vahel.
  21. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja sellele vastu ja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. 2 Vastustaja kaalutlusotsus tehti seadusest tuleneva õiguse, mitte asjas kogutud tõendite alusel. Kuna halduskohtus toimubki üldjuhul vaidlus kahe osapoole vahel, siis on paratamatu, et halduskohus ühe poole seisukohtadega ka nõustub. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et VangS § 31 lg-s 2 on sätestatud ammendav loetelu tingimustest, mis määratlevad vastustajale raadio lubamisel arvestatava kaalumisruumi. Vanglateenistusel on VangS § 15 lgtest 2 ja 4 tulenevalt õigus keelata asju julgeolekuohu kaalutlusel ning kaebaja on nende ohtude olemasoluga ka ise nõustunud. Kinkena saadud ese on vanglas keelatud ning keelatud eseme kambrisse andmiseks kaalumisruum puudub. Vastustaja on seisukohal, et just kinkimise teel asja omandamine toob kaasa ohu vangla julgeolekule, kuna kunagi ei saa kindel olla, kas kinkimine on toimunud isiku vaba tahte alusel või mitte. Kinkena saadud eseme kinnipeetava isiklike asjade nimekirja kandmine on toiming, mille tegemine või tegemata jätmine ei kindlusta, et kinkimine toimus vaba tahte alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu 22.10.
  23. a otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  24. Kaebaja väitel rikkus halduskohus 22.10.
  25. a otsuse tegemisel HKMS § 61 lg-s 1 sätestatut, kuna otsuses ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ja halduskohus üksnes deklareerib otsuses, et vangla käitumine oli õiguspärane, aga ei esita selle kohta sisulist põhjendust. HKMS § 61 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Nimetatud paragrahv paikneb seaduses menetluse üldsätete all ja käsitleb kitsamalt tõendite hindamist, s. o sätestab tõendite hindamise põhimõtted halduskohtumenetluses. Nagu juba eespool märgitud, ei tuvastanud ringkonnakohus asja materjalide pinnalt, et halduskohus oleks vaidlusalust otsust tehes hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid. Ka kaebaja ise ei ole tegelikult apellatsioonkaebuses välja toonud, millised on tema arvates need konkreetsed asjas olemasolevad ja hindamist vajanud tõendid, mille ebaõiget hindamist ta halduskohtule ette heidab. Käesoleval juhul on vaidluse all Tartu Vangla 20.05.
  26. a otsus nr 6-27/380-2, millega keelduti rahuldamast K. Peelbaumi taotlust väljastada talle isiklike asjade laost kambrisse kaaskinnipeetavalt kingituseks saadud raadio ja selle haldusakti õiguspärasust ning põhjendatust on halduskohus oma 22.10.
  27. a otsuses ka igakülgselt hinnanud. Kuna vaidlusaluse otsuse põhjendavast osast nähtub, milliste menetlusosaliste väidete alusel ja miks ning millistele seadusesätetele tuginedes halduskohus sellise lahenduseni jõudis, siis on põhjendamatud kaebaja väited selle kohta, et kohtu siseveendumuse kujunemine vaidlusaluses otsuses ei ole jälgitav ja otsus on motiveerimata. 3
  28. Kaebaja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et kuna VangS § 31 lg-s 2 on toodud ammendav loetelu tingimustest, mis määratlevad vastustaja jaoks raadio lubamisel arvestatava kaalumisruumi, siis ei olnud vastustajal õigust sekkuda kingitusena saadud raadio kasutamisse kaebaja poolt. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. VangS 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. VangS § 15 lg 4 annab vanglateenistusele õiguse keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade nimekirjas, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega oli vanglateenistusel täiendav õigus keelata kinnipeetavale kasutada anda asju, mille kasutada andmisest võib tekkida oht vangla julgeolekule. Vastustaja on menetluse käigus kirjeldanud kaebajale endale mittekuuluva kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamisega kaasneda võivaid julgeolekuohte ning selliste ohtude olemasoluga on nõustunud esitatud apellatsioonkaebuses ka kaebaja ise. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kinke teel saadud asja kinnipeetava tavakasutusse lubamisel ei saa vastustaja tagada, et kinge on toimunud vabatahtlikult ega ole seotud teiselt isikult asja tema tahte vastaselt äravõtmisega. Samuti on tõenäoline, et kinnipeetavate vaheline esemete üleandmise lubamine kinkimise sildi all loob vanglas võimaluse võlasuhete tekkimiseks ja ka soodsad tingimused liigkasuvõtmiseks ning väljapressimiseks. Lisaks raskendaks see selgelt ka vanglateenistuse ülesannet korra tagamisel vanglas, sest kinnipeetava isiklike asjade hulgast asjade nimekirjas nimetamata esemete leidmisel saaks kinnipeetav alati väita nende saamist kinke teel (ka juba vabanenud kinnipeetavalt). Eelpooltoodud kaalutlused on ringkonnakohtu arvates asjakohased otsustamaks ka selle üle, kas kaebajale kambrisse raadio, mille ta on kinke teel teiselt kinnipeetavalt omandanud, lubada või mitte. Asjaolu, et vastustaja poolt käesolevas asjas esitatud kaalutlusi raadio kambrisse mittelubamise kohta ei ole nimetatud vangla sisekorraeeskirja seletuskirjas, ei muuda neid kaalutlusi lubamatuteks.
  29. Apellandi arvates oli raadio juba kaebaja omandisse üle läinud, kuna vangla kandis selle kaebaja laoarvele, mistõttu oleks pidanud selle kaebajale kambrisse lubama ja seda ei saanud takistada ka VSKE § 57 lg 1 sõnastus. VSKE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et teiselt kinnipeetavalt kinke teel asja omandamist ei saa pidada vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks isegi juhul, kui kinke tegija ise on asja algselt omandanud vanglateenistuse vahendusel. VskE § 57 lg 1 ei takista asja omandamist kinke teel, kuid takistab teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja hoidmist vanglas. Lisaks otseselt asjast vangla julgeolekule lähtuva ohu vältimisele väldib see säte ka asjade kasutamise ja omamise eeliste ärakasutamist kinnipeetavate omavahelises suhtluses. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et Tartu Vangla 20.05.
  30. a otsus nr 627/380-2 anti ka kooskõlas VSKE § 57 lg-ga
  31. Kuna vangla keeldus kaebaja taotlust rahuldamast mitte üksnes VSKE § 57 lg 1 alusel, vaid ka põhjusel, et teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine ohustab vangla julgeolekut ning seetõttu on tegemist keelatud esemega, ei muuda vangla keeldumist õigusvastaseks ka kaebaja viide õiguskantsleri 11.03.
  32. a märgukirjas väljendatud seisukohale, et VSKE § 57 lg 1 võib olla vastuolus põhiseadusega, sest justiitsministril puudus volitusnorm VSKE § 57 lg 1 andmiseks. 4
  33. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.
  34. a otsuse muutmata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.