← Eesti

3-12-2197/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. mai 2016, Tartu 3-12-2197 Haldusasi UAB Protrans LT kaebus kaebus Maksu- ja Tolliameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus UAB Protrans LT apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja UAB Protrans LT Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. märtsi
  6. a otsus muutmata.
  7. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  8. juuni 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti pidas
  10. oktoobril 2009 kontrollimiseks kinni tsisternveoki Scania, mis vedas Leedu äriühingu UAB Protrans LT poolt saadetud kaupa (õli Formex CN, kogus 25 tonni). Veok ise kuulus UAB Protrants LT poolt hilisemas kaebuses esitatud väite kohaselt teisele Leedu äriühingule – UAB-le Autex. Maksuhalduril tekkis kahtlus, et tegemist võib olla aktsiisikaubaga, mistõttu peeti veok koos kaubaga kinni ja paigutati vastutatavale hoiule tollilattu Tartus.
  11. novembril 2009 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse väärteoasjas, millega määras UAB Protrans LTle karistuseks vedelkütuse seaduse rikkumise eest 100 trahviühikut, mõistis välja menetluskulud ja raske kütteõli aktsiisisumma. Vastutaval hoiul olnud veok tagastati
  12. novembril
  13. UAB Protrans LT esitas väärteoasjas tehtud otsusele kaebuse ning pärast seda taotluse asjas menetluse lõpetamiseks. Tartu Maakohtu
  14. veebruari
  15. a määrusega lõpetati väärteoasjas menetlus seoses väärteo aegumisega. UAB Autex esitas
  16. novembril 2009 UAB-le Protrans LT arve, milles nõuti hüvitist 5 999,99 eurot aja eest, mille jooksul UAB Autex ei saanud kasutada talle kuuluvat veokit. UAB Protrans LT tasus arve.
  17. UAB Protrans LT esitas
  18. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle 5 999,99, st summa, mille kaebaja tasus veoki omaniku UAB Autex poolt esitatud arve alusel. Kaebuse kohaselt on Tartu Maakohtu poolt
  19. veebruaril 2012 väärteoasjas tehtud määrusega tõendatud, et Maksu- ja Tolliametil puudus sõiduki kinnipidamiseks alus.
  20. Pärast seda, kui Tartu Halduskohtu poolt
  21. aprillil 2013 kaebuse rahuldamata jätnud otsus Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistati ja asi uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi saadeti, tegi Tartu Halduskohus
  22. märtsil 2015 uue otsuse, millega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.
  23. Halduskohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et perioodil
  24. oktoober 2009 kuni
  25. oktoober 2009 (12 päeva) peeti veok kinni järelevalvemenetluse käigus ja alates
  26. oktoobrist 2009 kuni
  27. novembrini 2009 (4 päeva) väärteomenetluses. 3.
  28. Kaebajale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kaebajale on esitatud sõiduki UAB Autex poolt küll arve, kuid tõendatud pole arve tasumine ja kulude kandmine kaebaja poolt.
  29. oktoobril 2012 esitatud kaebuses märkis kaebaja, et arve on tasutud, kuid ühtki tõendit ei esitatud. Pärast kohtu sellekohast nõudmist esitas kaebaja
  30. jaanuaril 2013 kirja, milles palus pikendada vastamise aega põhjendusel, et esitatavad tõendid on leedukeelsed ning vajavad tõlkimist. Samuti selgitati, et soovitakse esitada tõenditena UAB Autex ja UAB Velseka vaheline leping, mis selgitab, miks on kauba vedajaks saatedokumentidel märgitud UAB Velseka. Samuti sooviti esitada kaebaja ja UAB Autex vaheline tasaarvestuse kokkulepe. Kohus asus seisukohale, et tegelikult ei olnud kaebajal ei kaebuse esitamise ajal ega ka nähtavasti
  31. jaanuaril 2013 tõendeid selle kohta, kas ja millal UAB Autex poolt esitatud arve tasuti. Kohus ei pidanud usutavaks, et nende tõendite olemasolu korral ei olnud võimalik esitada neid koheselt koos kaebusega või siis kohtu poolt määratud ajaks, arvestades seda, et hiljem esitatud tõendid ei olnud mahukad ega vajanud tõlkimiseks pikka aega. 3.
  32. Kaebaja esitas kõnealused tõendid
  33. veebruariks
  34. Nendega soovis ta tõendada, et kauba tegelikuks vedajaks oli UAB Velseka, mitte UAB Autex, nagu oli kaebuses märgitud. Samuti soovis kaebaja tõendada seda, et UAB-l Autex oli õigus esitada kaebajale arve pärast seda, kui UAB Autex oli tema poolt tellitud teenuse eest UAB-le Velseka tasunud. Seega sai kaebaja põhjenduste järgi UAB Autex esitada kaebajale veoki kinnipidamisest tuleneva arve pärast seda, kui UAB Autex oli vedajale (UAB Velseka) teenuse eest tasunud. UAB Autex arve kaebajale kannab kuupäeva
  35. november 2009, st sama kuupäeva, kui veok UAB Velseka autojuhile Maksu- ja Tolliameti poolt tagastati. Kohus ei pidanud usutavaks, et ühel ja samal päeval toimus kauba ja veoki tagastamine, UAB Velseka poolt UAB-le Autex arve esitamine, viimase poolt arve tasumine ja UAB Autex poolt omapoolse arve esitamine kaebajale. Kohus pidas võimalikuks, et UAB Autex
  36. novembri
  37. a arve on koostatud hiljem või on arve UAB Autex poolt vormistatud ja esitatud sõltumata viimase poolt UAB-lt Velseka arve saamist ja tasumist. 3.
  38. Kaebaja on menetluse käigus tunnistanud, et kaebuses märgitud asjaolu, et veok kuulus arve esitanud äriühingule UAB Autex, oli ebaõige. Seega oli ebaõige ka kaebaja väide, et veoki kinnipidamisega tekkis kahju UAB-le Autex ning viimasel oli õigus seetõttu kaebajalt kahju hüvitamist nõuda. Ühtki tõendit ei ole esitatud selle kohta, et tegelikult oli UAB Autex vaidlusaluse kauba veoga seotud. Veok kuulus UAB-le Velseka ja ka vedaja oli UAB Velseka. 2 Ühtki lepingut või muud tõendit kaebaja ja UAB Autex vahel teenuse tellimise osas esitatud ei ole. Ka ükski kauba saatedokument ei näita seost UAB-ga Autex. Kauba saatjaks oli kaebaja, kauba saajaks OÜ Nextates Grupp, kauba vedaja oli UAB Velseka ja ka veoki omanik oli UAB Velseka. Kaebaja poolt esitatud UAB-de Velseka ja Autex vahel
  39. juunil 2009 sõlmitud leping ei puuduta kaebaja ja UAB Autex vahelisi võimalikke kohustusi. Selle lepinguga ei ole võimalik kaebajal tõendada UAB Autex poolt arve esitamise õigust kaebajale ja arve tasumise kohustust. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgitus, et kaebaja ja UAB Autex vaheline leping on sõlmitud suuliselt, ei kinnita tõendite puudumise tõttu UAB Autex osalust. 3.
  40. Kaebaja pole esitanud otsest tõendid UAB Autex poolt esitatud arve tasumise kohta. Tõendina esitatud kaebaja ja UAB Autex vaheliste võlgnevuste käibe kokkuvõte kannab kuupäeva
  41. november 2012, st on koostatud pärast kaebuse esitamist. Selline võlgnevuste käive võib puudutada mistahes tehinguid, mis ei ole kohtule ja vastustajale teada. Ülevaates puudub igasugune märge konkreetse arve ja selle tasaarvestamise kohta. Lisaks ei saanud UAB-le Autex tuleneda õigust esitada kaebajale veoki kinnipidamisega kaasnevate kulude sissenõudmiseks UAB Autex ja UAB Velseka vahel
  42. juunil 2009 sõlmitud lepingust. Selles on kokku lepitud üldised tingimused vedellasti vedamisel ülevedaja (UAB Velseka) ja tellija (UAB Autex vahel). Lisaks lepingus lähtutud leppetrahvi arvutamisel seisaku päevadest, kuid kaebajale esitatud arvel on tasumisele kuuluv summa arvutatud tundidest lähtudes. 3.
  43. Kaebaja on ka seisukohal, et kui kohus leiab, et ta ei ole täpset kahju suurust tõendanud, tuleb vastustajalt välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, kuna on ilmne, et transporditeenuse osutamisega tegelevale äriühingule on sõiduki kinnipidamisega tekitatud kahju. Sellist taotlust pidas kohu arusaamatuks, kuna kaebaja on taotlenud kindla summa hüvitamist tulenevalt UAB Autex
  44. novembri
  45. a arvest ning ta ei ole tõendanud selle tasumist. Kaebaja ei ole mitte transporditeenust osutanud äriühing, vaid kauba omanik. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  46. UAB Protrans LT esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.
  47. Arusaamatuks jääb, kuidas on dokumentide hilisem esitamine seotud nende usaldusväärsusega. 4.
  48. Ebamõistlik on kohtu järeldus, et ühel ja samal päeval pidi toimuma kauba ja veoki tagastamine, UAB Velseka poolt UAB-le Autex arve esitamine, viimase poolt arve tasumine ning UAB AUtex poolt omapoolse arve esitamine kaebajale. Arve esitamises UAB-lt Velseka UAB-le Autex samal päeval, kui toimus sõiduki tagastamine, ning kohustuse tekkimise tõttu UAB Velseka ees kaebajale esitatud arve vormistamises samal päeval UAB Autex poolt ei ole midagi erakordset. 4.
  49. Kaebaja esitatud ärakiri ja tõlge UAB Autex ja kaebaja vahelisest võlgnevuste käibe kokkuvõttest on sisuliselt saldo, milles on toodud UAB Autex ja kaebaja nõuete ja kohustuste vahe
  50. novembri
  51. a seisuga. Sellest nähtub, et
  52. a novembris tekkis kaebajal kohustus UAB Autex ees tasuda
  53. novembri
  54. a arvel märgitud summa 20 716,79 litti, mis on osaliselt tasaarvestatud
  55. a veebruaris ja lõplikult tasaarvestatud
  56. a juunis. See tõendab kaebaja poolt kohustuse täitmist UAB Autex ees. Kohtuotsusest ei selgu, miks see tõend jäeti arvestamata. 4.
  57. Kaebaja tellis teenuse UAB-lt Autex, viimane omakorda tellis teenuse UAB-lt Velseka. Kaebaja on tasunud läbi tasaarvestuse
  58. novembri
  59. a arve oma lepingupartnerile ja on esitanud seda asjaolu tõendavad tõendid. Kohtu järeldus, et nõue on tõendamatu, ei ole põhjendatud. 4.
  60. Alternatiivne nõue õiglase hüvitise määramiseks kohtu äranägemisel oli esitatud seetõttu, et kohtumenetluse kestel oli muutunud perioodide määratlus, mille kestel toimus 3 järelevalvemenetlus ja mille kestel väärteomenetlus. Alternatiivne nõue oli esitatud juhuks, kui kohus leiab, et arvel toodud hüvitis on ülemäärane. 4.
  61. Kohus pole tuvastanud, millisel õiguslikul alusel toimus sõiduki kinnipidamine ja vastutavale hoiule suunamine.
  62. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
  63. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kahju tekkimine kaebajale ei ole tõendatud, kuna tõendatud pole arve tasumine UAB-le Autex. Koos eluliselt mitteusutavate selgitustega arve tasumise asjaolude kohta annab tõendite kohene mitteesitamine aluse kahtluseks, et arve on koostatud hiljem või sõltumatult UAB-lt Velseka arve saamisest ja tasumisest. 5.
  64. Arvete saldo osas juhtis halduskohus õigesti tähelepanu sellele, et see on koostatud alles
  65. novembril 2012 ja ei saa anda kinnitust
  66. novembri
  67. a arve tasumise kohta. 5.
  68. Kuna arve tasumist ei ole tõendatud, ei tule kõne alla ka hüvitise vähendamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  69. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  70. Kaebaja käsitab talle tekitatud kahjuna 5 999,99 eurot, mille ta on väidetavalt tasunud UAB-le Autex selle eest, et kaebaja kaupa vedanud veok peeti Eestis maksuhalduri poolt kinni ning sel ajal ei saanud veokit kasutada. Ehkki algses kaebuses väitis kaebaja, et ta pidi hüvitist UAB-le Autex maksma seetõttu, et vaidlusalune veok kuulus sellele äriühingule ja viimane ei saanud kinnipidamise ajal veokit kasutada, on ta hiljem selgitanud, et ta tellis kauba vedamise teenuse UAB-lt Autex, kes omakorda tellis selle teenuse UAB-lt Velseka. Oma selgituse tõendamiseks on ta esitanud UAB Autex ja UAB Velseka vahel
  71. juunil 2009 sõlmitud lepingu, mille järgi UAB Autex tellis UAB-lt Velseka vedellasti veoteenuse (tl 60-61). Lisaks on kaebaja esitanud enda ja UAB Autex vahelise võlgnevuste käibe perioodil
  72. jaanuar 2009 kuni
  73. juuli 2012, millest nähtub, et
  74. a novembri seisuga on kaebajal olnud võlgnevus UAB Autex ees summas 20 716,79 litti (sama summa, mille tasumist UAB Autex kaebajalt
  75. novembri
  76. a arvega nõudis, st 5 999,99 eurot), ning mis on muutunud nulliks
  77. a juunikuu lõpuks (tl 62). Nimetatud dokument on allkirjastatud kaebaja ja UAB Autex esindajate poolt. Muid tõendeid, mis aitaksid selgitada nende kolme erineva äriühingu (kaebaja, UAB Autex ja UAB Velseka) vahelisi suhteid ning põhjendada, miks pidi kaebaja väidetavalt tasuma vaidlusaluse summa UAB-le Autex, ei ole kaebaja esitanud. Midagi täpsemat ei selgu selles osas ka kaebaja esindaja poolt halduskohtu istungil antud seletustest. Nii on kaebaja esindaja seal selgitanud, et „UAB-l Protrans oli suuline leping UAB-ga Autex, tegemist on pikaaegsete lepingupartneritega. /.../ UAB-l Protrans puuduvad andmed, kas UAB Autex on UAB-lt Velseka nõude saanud. UAB-d Velseka puudutavat infot ei oska kaebaja selgitada.“ (tl 68p). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et selliste tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et kaebajale kahju tekitamine on tõendatud. Võimalik on järeldada, et kaebaja seisukoht on, et kõigepealt esitas UAB Velseka veoki kinnipidamisest tuleneva nõude UAB-le Autex ning seejärel viimane samas suuruses nõude kaebajale, kaebaja tasus selle ning nõuab nüüd selle hüvitamist vastustajalt. Kuid samas puuduvad igasugused tõendid, et UAB Velseka oleks nõudnud tegelikkuses hüvitist või leppetrahvi UAB-lt Autex ja et viimane oleks selle tasunud. Seetõttu tekib kahtlus, et UAB Autex ei ole ise UAB-le Velseka midagi tasunud ning üritatakse üksnes näidata, et kaebajal tekkis UAB Autex ees sõiduki kinnipidamisega seoses hüvitise tasumise kohustus. Kui kõrvutada see asjaoluga, et kaebaja poolt UAB-le Autex vaidlusaluse summa tasumiseks on esitatud vaid väljavõte võlgnevuste käibest ning 4 lisaselgituseks väide, et summa tasumine toimus tasaarvestuse teel, selgitamata täpselt, kuidas ja milliste nõuetega vaidlusalune nõue tasaarvestati, ning esitamata selle kohta mingeid tõendeid, süveneb see kahtlus veelgi. Kokkuvõttes viib see kõik järelduseni, et tegelikkuses ei ole kaebaja vaidlusalust 5 999,99 eurot UAB-le Autex tasunud.
  78. Seoses tõendite esitamisega väärib apellatsioonimenetluses märkimist seegi, et halduskohtu istungil märkis kaebaja esindaja, et nõuete tasaarvestamise kohta esitatud dokumenti pidas kaebaja piisavaks tõendiks, kuid võimalik on kliendile helistada ning esitada täiendavaid tõendeid (tl 68p). Sellest hoolimata ei esitanud kaebaja apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, mis tema väiteid paremini tõendaksid. Selliseid tõendeid ei esitatud ka varasemas kohtumenetluses vastuseks vastustaja seisukohtadele, kes oli samadele küsimustele korduvalt tähelepanu juhtinud. Ka halduskohtu seisukohale, et puuduvad igasugused tõendid kaebaja ja UAB Autex vahelistest lepingulistest sidemetest ning et selgusetu on, millest tuleneb UAB Autex õigus kaebajale arve esitamiseks, ei ole apellatsioonkaebuses vastatud ega esitatud sellekohaseid tõendeid. See annab aluse arvata, et veenvamad tõendid asjas puuduvad. Halduskohtu kahtlustus, et UAB Autex
  79. novembri 2009 arve on tegelikkuses koostatud ilma, et UAB Autex oleks saanud nõuet UAB-lt Velseka ning et tasaarvelduse kohta esitatud tõendid varem puudusid, võib olla õige. Kuna kaebaja ei ole senises menetluses suutnud esitada veenvamaid tõendeid, ehkki nende esitamise vajadus pidi olema ilmne, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ise kaebajalt enam täiendavaid tõendeid välja nõudma hakata.
  80. Ehkki ringkonnakohus ei omista määravat tähtsust sellele, et kaebaja ei suutnud esitada UAB Autex ja UAB Velseka vahelist lepingut ning väljavõtet võlgnevuste käibe kohta koheselt halduskohtu poolt selleks antud tähtajaks, nõustub ringkonnakohus eelneva tõttu siiski halduskohtu lõppjäreldusega, et need tõendid ei tõenda kaebajal kahju tekkimist. Eeskätt annavad selles kahtlemiseks aluse muud asjaolud, millel ringkonnakohus eelnevalt peatus.
  81. Kuigi täielikult ei saa välistada seda, et ühel ja samal päeval –
  82. novembril 2009, mil toimus veoki vabastamine - esitas (nagu väidab kaebaja) UAB Velseka nõude UAB-le Autex ning viimane omakorda koheselt arve kaebajale, on see siiski eluliselt väheusutav. See tähendaks, et UAB Autex pidi sisuliselt silmapilkselt UAB-le Velseka viimase nõude tasuma või otsustama, et nõue on põhjendatud, ning esitama arve kaebajale. Kõrvutades sellise tegutsemise kiiruse näiteks asjaoluga, et kaebaja esitas hüvitamisnõude kohtule alles
  83. oktoobril 2012, st sisuliselt kahju hüvitamise nõude kolmeaastase tähtaja viimasel päeval, torkab selline kiirus eriliselt silma. Küll oleks aga selline toimingute langemine ühele päevale selgitatav sellega, et vajalikud dokumendid selleks, et üritada hüvitisenõuet kohtus põhjendada, koostati tagantjärgi. Sarnaselt aga asjaoluga, et kaebaja soovis kohtumenetluses menetlusdokumentide esitamise tähtaega pikendada, ei omista ringkonnakohus sellele asjaolule siiski määravat tähendust ega raja sellele kaebuse rahuldamata jätmise põhilisi põhjendusi.
  84. Eelnev viitab, et kaebajale ei ole tegelikult kahju tekitatud. Sisuliselt on kahju hüvitamise alused loodud kunstliku konstruktsioonina. Hästi sobitub sellise järeldusega ka asjaolu, et algses kaebuses oli (hilisema väite kohaselt ekslikult) nimetatud veoki omanikuks UAB Autex. See viitab, et kunstlikult loodud nõude alused ei olnud sel hetkel piisavalt läbi mõeldud.
  85. Nõustuda ei saa etteheitega, et kohus pole põhjendanud, miks ta jättis arvestamata väljavõtte võlgnevuste käibest (tl 62), millega kaebaja soovis tõendada, et ta on talle esitatud arve tasunud tasaarvestuse korras. Halduskohtu otsusest nähtub selgelt, et koostoimes muude asjaoludega ei lugenud kohus esitatud tõendeid kahju tekkimise kohta piisavateks. Muuhulgas on kohus selle 5 konkreetse tõendi osas märkinud, et see väljavõte on koostatud pärast kaebuse esitamist halduskohtule ning sellest ei ole võimalik saada kinnitust vaidlusaluse arve tasumise kohta. Kohus nõustus vastustajaga, et selline võlgnevuste käive võib puudutada mistahes tehinguid, mis ei ole vastustajale ja kohtule teada. Lisaks puudub selles igasugune märge konkreetse arve ja selle tasaarvestamise kohta.
  86. Kaebaja alternatiivse nõude – mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel – eelduseks on, et kaebajale oleks tekkinud kahju. Kuna kaebajale kahju tekkimine ei ole ülaltoodu tõttu tõendatud, ei ole alust ka alternatiivse nõude rahuldamiseks.
  87. Kuna kahju tekkimine on tõendamata, ei ole vajalik peatuda küsimusel, kas vastustaja käitumine oli õigusvastane või mitte. Kaebus ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui vastustaja käitumine oleks olnud õigusvastane, sest sellega ei tekitatud kaebajale kahju.
  88. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (riigilõiv 180 eurot ja õigusabikulu 600 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 tulenevalt kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.