Obsah (4)

§ 152§ 201§ 108§ 153

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tanel Saar 1. juuni 2016 3-15-3135 Kesk-Eesti Põllumajandusü

) § 152 lg 1 p 4 alusel. 3. Kaebaja esitas 08.04.2016 halduskohtule seisukoha, et nõustub menetluse lõpetamisega

§ 152

lg 1 p 4 alusel ja taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks, milleks on kulud õigusabile summas 2870,40 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot.

1. PRIA esitas 18.04.2016 halduskohtule seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta. PRIA ei nõustu menetluskulude väljamõistmisega, kuna käesoleval juhul ei toimunud PRIA poolt haldusakti kehtetuks tunnistamine mitte selle õigusvastasuse tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja viis ennast vastavusse tootjarühma tunnustamise aluseks olevate nõuetega nagu oli nõutud kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktis.
2. Tartu Halduskohus lõpetas 20.04.
3. a määrusega menetluse Kesk-Eesti Põllumajandusühistu kaebuses PRIA 21.10.
4. a otsuse nr 13-6/1202 tühistamise nõudes haldusasjas nr 3-15-3135, tagastas kaebaja poolt kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot ning jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
5. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS Kaebaja esitas 21.04.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.04.
6. a määruse resolutsiooni p 4 tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega mõistetaks vastustajalt välja Kesk-Eesti Põllumajandusühistu menetluskulud. Kaebaja hinnangul tunnistati vaidlustatud haldusakt kehtetuks just kohtumenetluse tulemusena. Kohtumenetlus sai alguse
7. PRIA õigusvastase käitumise tõttu selgitamiskohustuse täitmata jätmisega, kuna PRIA ei selgitanud haldusmenetluses, et Paistevälja OÜ väljaarvamisel või lahkumisel tootjarühma liikmete seast oleks kõik tunnustamise tingimused täidetud. Kaebaja hinnangul oli PRIA tegelik motivatsioon haldusakti kehtetuks tunnistamisel siiski põhjendatud kartus, et kaebus kuulub rahuldamisele. Juhul kui PRIA oleks lähtunud asjaolust, et OÜ Paistevälja on hilisemalt kohtumenetluse ajal kaebaja liikmete seast välja arvatud, oleks PRIA pidanud kaebajat tootjarühmana tunnustama edasiulatuvalt ja vaidlustatud haldusakti mitte kehtetuks tunnistama, sest vaidlustatud haldusakt mõjutas perioodi 21.05.2015 – 28.01.2016 või vaidlustatud haldusakti kehtivust muutma, st taastama edasiulatuvalt tootjarühma tunnustamise kehtivuse. Seda ilmestab asjaolu, et 01.03.2016 ehk kuupäeval, millal PRIA tegi vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse, oli vaidlustatud haldusaktist tulenev kaebaja tunnustamise peatumine juba lõppenud ning seega sai kehtetuks tunnistamine toimuda vaid tagasiulatuvalt. PRIA aga tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks omal algatusel, terves ulatuses ja täielikult, mis tähendab, et PRIA möönis, et vaidlustatud haldusakt oli õigusvastane algusest peale. Vastustaja esitas 05.05.
8. a vastuse määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuse kohaselt anti määruskaebuse esitajale võimalus ajavahemikul otsuse tegemisest kuni 28.02.2016 ennast kehtestatud nõuetega vastavusse viia. Kuna määruskaebuse esitaja saatis 22.02.
9. a PRIA-le elektronkirja, milles teatati, et Kesk-Eesti Põllumajandusühistu on tootjarühma liikmete hulgast välja arvanud Paistevälja OÜ, vastas tootjarühm otsuses näidatud tähtajaks tootjarühmale kehtestatud nõuetele. Kuna tootjarühma tunnustamine ei olnud selleks ajaks enam õigustatud, tunnistati PRIA 01.03.
10. a otsusega tunnustamise peatamise otsus kehtetuks. Seega ei tunnistanud PRIA vaidlustatud haldusakti kehtetuks kohtumenetluse tulemusena vaid määruskaebuse esitaja poolt kohustuste täitmise ning piirava asjaolu ära langemise tulemusena. Vastustaja hinnangul on määruskaebuse esitaja väited PRIA poolse selgitamiskohustuse rikkumise kohta täiesti alusetud. Määruskaebuse esitajale oli algusest peale teada, et Paistevälja OÜ ei vastanud kehtestatud nõuetele ning talle anti võimalus end kehtestatud nõuetega vastavusse viia. PRIA 01.03.
11. a otsuses ei nähtu ühestki teksti osast, et vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks tagantjärele. Määruskaebuse esitaja tunnustus tootjarühmana taastus 01.03.
13. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.04.
14. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kuna PRIA 01.03.
2. a otsusega tunnistati 21.10.
3. a otsus nr 13-6/1202 kehtetuks, lõpetas Tartu Halduskohus 20.04.
4. a määrusega menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. 10.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätte eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (RKHKm 05.11.2013, 3-3-1-50-13, p 12).

§ 108

lg 6 kohaldamise tagajärjel ei tohi kaebaja sattuda olukorda, kus vastustaja väldib kaebaja menetluskulude kandmist õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisega enne kohtuotsuse tegemist. Seega peaksid

1. menetluskulud haldusakti kehtetuks tunnistamise puhul jääma üldjuhul vastustaja kanda. Erandina ei ole menetluskulude jätmine vastustaja kanda põhjendatud olukorras, kus haldusakti kehtetuks tunnistamise tingib kaebusest sõltumatu asjaolu, näiteks haldusakti andmise aluseks olevate asjaolude muutmine. Käesoleval juhul peatati vaidlustatud haldusaktiga PRIA 23.08.
2. a otsus Kesk-Eesti Põllumajandusühistu tootjarühmade tunnistamise kohta. Tunnustamise peatamiseks oli asjaolu, et Paistevälja OÜ ei vastanud tootjarühma liikmele esitavatele tingimustele põllumajandusministri 15.01.
3. a määruse nr 2 § 7 lg 1 p 3 kohaselt. Määruse nr 2 § 7 lg 1 p 3 kohaselt peab tootjarühma liige, kes toodab ja turustab tunnustatud toodet, saama tootjarühma kaudu teisel taotluse esitamise aastale järgneval majandusaastal vähemalt 50% kogu tunnustatud toote turustamisest saadud müügitulust. Sätte sõnastusest tuleneb, et 50% nõue kehtib tootjarühma liikmetele, kes toodavad ja turustavad tunnustatud toodet. Määruse nr 2 § 6 lg 1 p 2 kohaselt peavad tootjarühma liikmetest vähemalt 70% tootma ja turustama tunnustatud toodet igal tunnustatud tootjarühmana tegutsemise majandusaastal. Seega tuleneb ringkonnakohtu hinnangul määruse nr 2 § 6 lg 1 p-st 2, et 30% tootjarühma liikmetest ei pea tootma ja turustama tunnustatud toodet, kuid juhul, kui nad seda teevad, on nad § 7 lg 1 p 3 sätte reguleerimisalasse kuuluvad subjektid, millest tulenevalt on neil kohustus saada vähemalt 50% tunnustatud toote turustamisest saadud müügitulust tootjarühma kaudu.
4. Määruskaebuse esitaja saatis 22.02.
5. a PRIA-le kirja, milles teatas, et Kesk-Eesti Põllumajandusühistu on tootjarühma liikmete hulgast välja arvanud ning seega langes ära tunnustamise otsuse peatamise aluseks olev asjaolu. PRIA 01.03.
6. a otsusega nr 136/1202 tunnistati 21.10.
7. a otsus määruskaebuse esitaja tootjarühmade tunnustamise peatamise kohta kehtetuks. HMS § 65 lg 3 kohaselt kui kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus langeb ära õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. HMS 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Kuna seadusest ei tulene keeldu tunnustamise peatamise otsust omaalgatuslikult kehtetuks tunnistada, oli PRIA õigustatud tunnistama 21.10.
8. a otsuse kehtetuks põhjusel, et kaebaja tegevuse tõttu langes ära tunnustamise peatamise otsuse õiguslik alus.
9. Ringkonnakohus märgib siiski, et 21.10.
10. a otsuse sisuks oli kaebajale pandud kohustus viia oma tegevus vastavusse tootjarühma liikmele esitavate nõuetega otsuses nimetatud tähtajaks. Kaebaja täitis selle kohustuse 22.02.
11. Tulenevalt HMS § 61 lg 2 kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oli 21.10.
12. a otsuse kehtivus PRIA 01.03.
13. a otsuse tegemise ajaks juba niikuinii lõppenud, mistõttu ei toonud PRIA kehtetuks tunnistamise otsus kaasa uusi õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures määruskaebuse esitajaga, et 01.03.
14. a otsusega tunnistati 21.10.
15. a otsus kehtetuks terves ulatuses, sh tagasiulatuvalt. PRIA 01.03.
16. a otsuses, millega tunnustamise peatamise otsus kehtetuks tunnistati, on õigusliku alusena märgitud HMS § 65 lg 2 ja lg
17. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohustuse täitmise järel kehtivuse kaotanud haldusakti suhtes kehtetuks tunnistamise otsuse puhul tegu sellisega, mis muudab haldusakti algusest peale tühiseks, vaid kehtetuks tunnistamise eesmärk on luua õigusselgust, et kaebaja saaks olla kindel, et haldusorganil ei ole plaani hiljem haldusaktiga kaebajale pandud kohustuste täitmist nõuda.
18. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus haldusakti kehtetuks tunnistamine toimus muutunud asjaolude tõttu, kuivõrd haldusakt oli kehtetuks
19. tunnistamise ajaks kaebaja poolt kohustuse täitmise tõttu oma kehtivuse juba kaotanud. Kuivõrd haldusorgani poolt kehtetuks tunnistamise otsus seetõttu enam õiguslikku olukorda ei muutnud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul

§ 108

lg 6 kohaldamisel arvesse võtta põhjuslikku seost kaebuse esitamise ning haldusakti kehtivuse kaotamise vahel. Kuna haldusakt oleks vältimatult oma kehtivuse kaotanud kaebaja poolt kohustuste täitmisega ka juhul, kui kaebaja ei oleks halduskohtule kaebust esitanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka kaebaja väide mille kohaselt sai kohtumenetlus alguse PRIA õigusvastase käitumise tõttu selgitamiskohustuse täitmata jätmisel, kuna PRIA ei selgitanud haldusmenetluses, et Paistevälja OÜ väljaarvamisel või lahkumisel tootjarühma liikmete seast oleks kõik tunnustamise tingimused täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et haldusorgani selgitamiskohustus hõlmab kohustust anda informatsiooni, kuidas menetlusosaline peaks tegutsema, et täita talle haldusaktiga pandud kohustusi. Andes isikule suunise arvata üks tootjarühma liige tootjarühmast välja, sekkuks haldurorgan põhjendamatult isiku äritegevusse. Ringkonnakohtu hinnangul piirdub PRIA selgitamiskohustus tootjarühmale esitavate nõuete ning sellele mittevastamise tagajärgede selgitamisega kaebajale. Ka kohtupraktikas on märgitud, et haldusorganil tuleks üldjuhul selgitada, mis on selle õiguslikuks tagajärjeks, kui halduse tegevuse adressaat jätab haldusorgani nõude täitmata (RKHKo 09.04.2014, 3-3-1-94-13, p 19). Käesoleval juhul on PRIA saatnud 07.09.

1. a määruskaebuse esitajale kirja, milles toob välja, et Paistevälja OÜ tegevus ei vasta määruse § 7 lg 1 p-le 3 ning nimetatud puudus võib kaasa tuua tootjarühma tunnustamise kehtetuks tunnistamise. Seega on PRIA määruskaebuse esitajale teada andnud, et tema tootjarühma liige ei vasta nõuetele ning selgitanud puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi juba enne tunnustamise peatamise otsuse tegemist. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul vastustajale selgitamiskohustuse täitmata jätmist ette heita. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja menetluskulud tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel ning haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, on õigustatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.
2. Menetluskulude jätmine vastustaja kanda ei oleks põhjendatud ka juhul, kui nõustuda kaebajaga, et kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud vajalik. Ka sel juhul oleks olnud võimalik kohtumenetluse jätkamine üksnes kaebuse muutmise korral tuvastamisnõudes, kuna haldusakti kehtivuse lõppemise tõttu ei oleks selle tühistamise nõuet enam rahuldada saanud. Seega sõltunuks kohtumenetluse jätkumine sarnaselt

§ 152lg-le 2 kaebaja taotlusest.

Et käesoleval juhul ei ole kaebaja menetluse jätkamist vajalikuks pidanud saab järeldada, et kaebaja tõlgendusega nõustumine oleks toonud kaasa kaebusest loobumise (

§ 153

lg 1), kaebuse läbi vaatamata jätmise (

§ 152

lg 1 p 2, § 121 lg 2 p 2) või kaebuse rahuldamata jätmise, mis omakorda oleks tinginud menetluskulude kaebaja kanda jätmise vastavalt

§ 108lg 7 ls 1, lg 4 või lg 1 alusel.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.04.
2. a määruse muutmata.
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar