K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar 1. juuni 2016 3-16-551 Kevin Rommeli kaebus Vil
) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
§ 44
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks ning teise lõike kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kuivõrd ekinnistusraamatu andmetel on Taki kinnistu omanik Vladislav Holtsmann ning K. Rommeli omandis ei ole ühtegi kinnistut, mille väärtus võiks tuuliku püstitamise tõttu väheneda, ei saa talle tekkida kahju Taki kinnistu väärtuse võimaliku vähenemisega. Halduskohtu hinnangul ei riiva haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi ning tal on puutumus vaidlustatud haldusaktiga üksnes faktilisel tasandil. Käesolevas asjas puudub kaebajal õigus esitada kaebus ka teiste isikute huvide kaitseks.
- MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS Kevin Rommel esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.04.
- a määruse tühistamiseks ja Tartu Halduskohtu kohustamiseks kaebust menetlema. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud Viljandi vald määruskaebuse esitaja õigusi mitte kinnistuomanikuna vaid projekteerimistingimusi menetledes. Vastustaja on oma asjaajamises ja otsusutes ebaõiglaselt eelistanud ühe osapoole huve ning seda ühegi faktilise põhjenduseta. Samuti on määruskaebuse esitaja saanud uusi tõendeid, mis arendaja poolt varem väidetu ümber lükkab ja seega muudab oluliselt saadud projekteerimistingimusi.
- mail 2016 esitas K. Rommel Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles soovib selgitada, kuidas puudutab otsus tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Määruskaebuse esitaja märgib, et päikesepaistelisel ajal tuuliku labade pöörlemisest tingitud varjud tekitavad naaberelanikes visuaalseid häiringuid. Lisaks võib tuulikute tekitatud madalsageduslik heli elanike häirida ning esile kutsuda unehäireid, peavalu, tinnitust (vile või sumin kõrvades), survet kõrvades, peapööritust, iiveldust, merehaigust, nägemise ähmastumist, tahhükardiat (kiirenenud südametegevus), ärrituvust, keskendumis ja mäluprobleeme ning paanikahooge.
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et K. Rommeli määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
- aprilli 2016 määrus tühistada ja saata asi tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
- Tartu Halduskohus tagastas kaebuse
§ 121
lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist on olukorraga, kus kaebajal kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kohtupraktikas on märgitud, et
§ 121
lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHKm 25.11.2015, 3315215, p 10; RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9)
§ 44
lg 1 kohaselt tuleb kohtul kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks välja selgitada, kas isik on kaebusega halduskohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks. Seega on üldjuhul kaebeõigus vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt puudutab.
§ 44
lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Keskkonnaasjades täpsustab kohtusse pöördumise õigust keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 30 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide
- haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohtupraktikas on tunnustatud kaebeõiguse olemasolu olukorras, kus kavandatav tegevus piirab õigushüve, mis on samaaegselt ka omandiõiguse kaitsealas (vt RKHKo 06.12.2012, 3-3-1-56-12, p 11) on halduskohus õigesti leidnud, et korraldus nr 1499 ei saa rikkuda määruskaebuse esitaja omandiõigust, kuna määruskaebuse esitaja ei ole kavandatava tuuliku naaberkinnistu omanik, vaid elanik. Määruskaebuses on K. Rommel oma seisukohta täpsustanud ning selgitanud, et tema õigusi ei ole rikutud mitte kinnistuomanikuna, vaid projekteerimistingimusi menetledes, kuna vald pole andnud vajalikku eelhinnangut, kas tuuliku ehitamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning välja on jäetud selgitamata olulise tähendusega asjaolud ja vajalikud tõendid. Ringkonnakohus osutab, et määruskaebuse esitaja etteheited, mis seonduvad projekteerimistingimuste andmise menetlusega, ei ole iseseisvalt kaebeõiguse aluseks, vaid kaebeõiguse olemasoluks peab menetluse tulemusena väljaantav haldusakt olema selline, mis riivab isiku õigusi. K. Rommel on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et vald on otsuse tegemisel põhjendamatult soodustanud ühe inimese ärilisi huve teiste heaolu arvel. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas selgitanud, et tuuliku püstitamisega võivad kaasneda visuaalsed häiringud ning lisaks võib see mõjutada naaberkinnistu elanike, sh määruskaebuse esitaja tervist. Määruskaebuse kohaselt võib tuulikute tekitatud madalsageduslik aerodünaamiline heli elanike häirida ja esile kutsuda unehäireid, peavalu, tinnitust (vile või sumin kõrvades), survet kõrvades, peapööritust, iiveldust, merehaigust, nägemise ähmastumist, tahhükardiat (kiirenenud südametegevus), ärrituvust, keskendumis ja mäluprobleeme ning paanikahooge.
- Seega võib ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine seisneda tema heaoluvajadustele mittevastava keskkonna loomises tuuliku püstitamise tõttu määruskaebuse esitaja elukoha naaberkinnistule. KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 5 kohaselt on isikul selle õiguse tagamiseks õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Kuivõrd ka Viljandi Vallavalitsuse korralduses nr 1499 on märgitud, et tuulik on olulise mõjuga objekt, mille mõjuala ei piirdu ainult katastriüksusega kuhu tuulikut kavandatakse või sellega vahetult piirnevate kinnisasjadega, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik, et kavandatav tuulik võib mõjutada määruskaebuse esitaja heaolu. Lisaks on kaebajal mõjutatud keskkonnaga oluline puutumus. KeÜS § 23 lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Kuigi kaebaja ei ole kavandatava tuuliku naaberkinnistu omanik, on ta sealne elanik, mistõttu viibib ta mõjutatud keskkonnas sageli ning seetõttu on tal mõjutatud keskkonnaga oluline puutumus.
- Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune mõju kaebaja heaolule ei anna isikule õigust nõuda keskkonda mõjutavast tegevusest hoidumist. KeÜS § 23 lg 4 kohaselt hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Seda, kas käesoleval juhul mõjutab tuuliku rajamine määruskaebuse esitaja naaberkinnistule keskkonda selliselt, et see ei vasta enam kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele, saab kontrollida asja sisulisel lahendamisel.
- Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada, tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2016 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar