3-16-1038/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1038 Haldusasi R. N. kaebus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.06.2012 ekspertiisiaktile nr 12 E DK

1. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1.Tagastada R. N. kaebus läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Kaebuse kohaselt koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Helle Randmaa 19.06.2012 ekspertiisiakti nr 12 E DK
2. 25.05.2016 esitas R. N. Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.06.2012 ekspertiisiakti nr 12 E DK0060 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tühiseks tunnistamiseks. 27.05.2016 esitas kaebaja kohtule kaebuse täienduse ning lisana Tartu Maakohtu 09.10.2012 koostatud vigade parandamise määruse tsiviilasjas nr 2-11-
3. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 7 lg 1 kohaselt annab kohtuekspert töölepingu sõlmimisel tööandjale järgmise vande: „Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.“ Eeltoodust tulenevalt eeldatakse, et kohtuekspert tegutseb enda eksperdiarvamuse andmisel erapooletult. Ekspertiisiakt on dokument, milles on väljendatud sõltumatu eksperdi poolt tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus (KES § 3). Kohtul ei ole pädevust hinnata eksperdi (spetsialisti) tehtud järelduse õiguspärasust ega tunnistada ekspertiisiakti tühiseks. Kohtuekspert täidab enda ülesanded ausalt ning annab eksperdiarvamuse erapooletult. Kohus märgib, et vastuväited ekspertiisiakti kohta on kaebuse esitajal võimalik esitada tsiviilmenetluses, milles on kohtulik ekspertiis määratud. Kaebuse täpsustusega esitas kaebuse esitaja kohtule Tartu Maakohtu 09.10.2012 kohtumääruse, millega parandati tsiviilasjas nr 2-11-20687 Tartu Maakohtu 23.05.2012 määrust. Tartu Maakohus märkis vigade parandamise määruses, et arvelduskonto leping nr xxxxxxxxxxxx oli M. M. poolt allkirjastatud 09.10.2003, mitte aga 09.10.2009, nagu kohus ekslikult 23.05.2012 määruses märkis, samuti olid panga poolt esitatud kliendiandmed kajastatud 09.10.2003 seisuga, mitte 09.10.2009 seisuga. Kohus märkis, et määruses esinevad ebatäpsused kuupäeva osas ei mõjuta eksperdile käekirjaekspertiisi läbiviimiseks esitaud dokumentide allkirjastamise kuupäevi. Ebatäpsused esinesid üksnes Tartu Maakohtu 23.05.2012 määruses ning eksperdile esitatud dokumendid olid allkirjastatud 09.10.
4. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiakti peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul ei nähtu R. N. eest riigilõivu tasumist kaebuse esitamisel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik