Obsah (6)

§ 199§ 68§ 65§ 75§ 871§ 200

1 Kriminaalasi nr 1-13-8451 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8451 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 199lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.04.2013-12.04.2013, 10.05.201311.05.2013, 13.05.2013-14.05.2013, s.o 6 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 14.06.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 2 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse Andrei Bogdanovi kinnipidamisest, s.o 11.09.

1. Andrei Bogdanovit on kriminaalkorras karistatud 15 korral, millest 10 karistust on kehtivad ning reaalset vanglakaristust kannab ta üheksandat korda. Käesolevat karistust kannab isik süstemaatiliselt toime pandud varguse eest. Kuritegusid paneb isik toime siis, kui jääb elatusvahenditeta, kui hakkab tarvitama alkoholi ning teiste isikute negatiivsel mõjutusel. Oht seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale käitumisele. Soodusteguriks eelnevate kuritegude puhul on olnud alkohol. Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, tõstukijuhi koolituse kutseharidussüsteemis õppides ning riigikeele A1 taseme kursuse. Lisaks on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning hiljem köögitöölisena, kust ta eemaldati seoses töödistsipliinirikkumisega, kuna ta ei soovinud enam töötada. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, milledest 3 on määratud allumatuse eest, 1 töötamisest keeldumise eest ja 1 keelatud esemete omamise eest. Vabaduses puudub isikul elukoht. Lähedaste kontakte kinnipeetav vanglale ei ole andnud, väites, et ta ei suhtle nendega. Tapa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sõnul tuleks Andrei Bogdanovil peale vabanemist pöörduda Tapa Vallavalitsuse poole, kuid vabu elamispindu neil praegu ei ole. Vabaduses puudub isikul ka töökoht. Sotsiaalnõuniku sõnul on isikul ema ja ka tädi, kes elavad xxxx ning kes võiksid Andrei Bogdanovit alguses elukohaga aidata. Vangla pakkus kinnipeetavale tugiisikut, kuid kinnipeetav keeldus sellest. Andrei Bogdanovil on põhiharidus, mille ta on enda sõnul omandanud Järveotsa Keskkoolis. Edasi õppis ta tisleri erialal, kuid jättis selle pooleli. Isik on valmis ennast täiendama. Andrei Bogdanov ei oma sissetulekuid,
2. aastal oli ta arvel Töötukassas. Siis suundus ta rehabilitatsioonikeskusesse, kuid jättis programmi pooleli. Toimetulekuks vajalikud vahendid hankis isik varastamisega. Ametlikku tööstaaži tal praktiliselt ei ole, sest enamuse ajast on ta töötanud juhutöödel. Tööharjumus on väike, oskused ja kogemused puuduvad. Isikuid, kes kinnipeetavat materiaalselt toetaks, ei ole ning hetkel ei ole ta ka vanglas tööga hõivatud. Vabaduses puudub Andrei Bogdanovil toetav lähivõrgustik. Isikul on ema, poolvend ja 2 kasuõde, olemasolevatel andmetel omavahel ei suhelda. Isiku poolvend on samuti kriminaalkorras karistatud. Andrei Bogdanov kuritarvitas alkoholi ja käitus alkoholijoobes olles agressiivselt. Teda on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, eelnevad karistused ei ole soovitud tulemust andnud. Isik elab ühiskonna hüvesid kuritarvitades, seadusi ja norme eirates, viljeledes täielikult hoolimatut ja riskivat elustiili. Kinnipeetav 3 väidab, et tal ei ole enam probleeme seoses alkoholiga. Samas kinnitab, et tarbis kanget alkoholi umbes kolmel päeval nädalas. Alkoholijoobes olles ei mõtle isik oma tegude tagajärgedele. Varasematel aastatel on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel ning ta on rikkunud kriminaalhooldusel olles nõuet mitte tarvitada alkoholi. Enda sõnul on ta püüdnud alkoholi probleemiga tegeleda, pöördudes rehabilitatsioonikeskusesse, aga tahtejõudu ei jätkunud ja ta lahkus sealt. Päästearmee Lootuse majas sai ta veelkord võimaluse läbida 9 kuu pikkune rehabilitatsiooniprogramm, et vabaneda alkoholi- ja narkosõltuvusest, kuid ta jättis selle pooleli. Kinnipeetava sõnul on ta paljusid narkootikume ainult proovinud ning sõltlaseks end ei pea. Esmakordselt proovis sõprade õhutusel. Kinnipeetava sõnul ei ole ta viimased 5-6 aastat narkootikume tarvitanud. Ta on endas kindel, et vabanedes tal probleeme narkootikumide tarvitamisega ei tule. Vangla psühhiaatri poolt on isikul diagnoositud narkosõltuvus, mida kinnipeetav ka on
3. aastal tunnistanud. Vestluses on isik aktiivne, ei väljenda oma olekuga agressiivsust, kuigi on üksikuid agressiivsusega seotud juhtumeid. Täisväärtusliku perekonna puudumine (alates
4. eluaastast on üles kasvanud lastekodus) on seganud küpsete isiksuslike väärtuste kujunemist. Isikul olid käitumisraskused lapseeas ning täiskasvanuna puudulik oskus oma probleeme lahendada. Kinnipeetava eesmärgiks on uut elu alustada välismaal. Otseselt vaenulikud hoiakud puuduvad, aga isik on mõjutustele alluv ja varastamine on tema elustiil, mitte juhuslik eksimine. Süüdimõistetu sõnul suhtub ta kriminaalhooldusesse hästi, samas on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ega soovi vabaneda karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamisega. Isik on üritanud tegeleda oma probleemidega, kuid tulutult ning tal on tekkinud soov Eestist lahkuda, kuna siin on nõrk sotsiaalabisüsteem. Ta soovib alustada nn "puhta lehena" välismaal. Kinnipeetava puhul seisneb oht võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 82% (kõrge risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59% (kõrge risk). Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku vabastamist karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamisega. Kui kohus leiab, et Andrei Bogdanovile tuleks määrata karistusjärgne käitumiskontroll, teeb vangla ettepaneku kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustusi.

Vangla teeb ettepaneku määrata Andrei Bogdanovile karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et Andrei Bogdanov on Tapa valla sotsiaalosakonnale teada isik. Ta on pöördunud sotsiaalosakonda abivajadusega ja on vajanud nõustamist. Tema käitumine oli üleolev ja hääletoon kõrgendatud. Sotsiaalnõuniku K K sõnul on isikul ema, ja ka tädi, kes elavad xxxx ning kes võiksid Andrei Bogdanovit tema võimaliku karistusjärgse käitumiskontrolli alguses aidata elukohaga, Tapa vallal vabu elamispindasid ei ole. Edasi tuleb isikul leida endale elamispind (üürida) ja koheselt on võimalus teha toimetulekutoetuse taotlus, et elamiskulusid katta. Samuti saab sotsiaalosakond isikut peale vabanemist veel toiduabiga toetada. Vabanedes tuleb isikul end koheselt arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (ravikindlustus, nõustamine, koolituste ja võlanõustamise võimalikkus jne). Kuritegelik käitumine on isikul välja kujunenud. Andrei Bogdanov ei soovi vabaneda karistusjärgse käitumiskontrolliga, millest tingituna ei pruugi ta vabanedes täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Kui kohus leiab, et Andrei Bogdanov tuleb määrata karistusjärgsele käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Andrei Bogdanovile karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. 4 Andrei Bogdanov avaldas kohtuistungil, et ta ei mõista, milleks määrata karistusjärgset käitumiskontrolli, kui vabanedes ta võib lahkuda Eestist ja alustada uut elu. Teda ei hoia siin mitte miski kinni. Vabanedes läheb ta kohe xxxx, kus tal on lapsepõlvesõber, kellega koos nad kasvasid lastekodus. Sõbral on seal perekond ja kodu ning ta aitab teda. Andrei Bogdanovi väitel kasvas ta 11 aastat lastekodus, vanemad teda ei kasvatanud. Xxxx minekuks on tal materiaalsed vahendid olemas. Ta töötas vanglas ja kogus selleks raha. Praegu tehakse talle vangla arvel ID-kaarti. Ta väga tahtis vabaneda aasta tagasi, kui tal oli võimalik vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kõik dokumendid olid valmis ja rehabilitatsioonikeskus oli nõus teda enda juurde võtma. Miks nad arvavad, et nüüd peale vabanemist hakkab ta täitma kontrollnõudeid. Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et Andrei Bogdanovi suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

§ 871

lg 1 sätestab 3 tingimust, millele peab käitumiskontrollile allutatud isik vastama. Esiteks, isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ja ta on kandnud selle ära täies ulatuses. Harju Maakohtu 01.11.2013 otsusega mõisteti talle liitkaristusena 2 aastat 9 kuud ja 24 päeva vangistust. Teiseks, isikut on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1 aastase vangistusega. Tulenevalt

§ 871

lg 2 ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871

lg 1 p 2 sätestatud eelnevat karistust, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt 2 aastase vangistusega. Harju Maakohtu 14.06.2012 otsusest nähtub, et teda on karistatud

§ 200lg 2 p 7,8 järgi 3 aastase vangistusega.

Kolmandaks, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Andrei Bogdanovit on kriminaalkorras karistatud 10 korral, reaalset vangistust kannab üheksandat korda, käesoleval ajal kannab ta liitkaristust röövimise ja süstemaatiliselt toimepandud varguste eest. Isiku puhul on soodusteguriks elatusvahendite puudumine. Elatusvahendite hankimiseks paneb ta toime varavastaseid kuritegusid. Varasemad karistused ei ole avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju, isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Andrei Bogdanov on ohtlik ühiskonnas avalikkusele. Oht seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Andrei Bogdanovi allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla materjalidest nähtub, et ta ei suuda iseseisvalt materiaalselt hakkama saada ja paneb seetõttu toime kuritegusid. Allutamisel käitumiskontrollile saaks Andrei Bogdanov tuge kriminaalhooldajalt, kes aitaks tal vabaduses toime tulla. Prokurör tegi ettepaneku määrata Andrei Bogdanovi karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks üks aasta ning määrata karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustused – ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3 tööpäeva jooksul peale vabanemist; mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul peale vabanemist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et prokuröri väitel on võimalik määrata karistusjärgne käitumiskontroll, kuid kas seda on vaja kohaldada. Isik töötas 2 aastat vanglas, 03.02.2014 – 03.02.2016. Vangla toetab peale vabastamist isiku suhtes kontrollnõuete kohaldamist. Kaitsja ei mõista, miks vangla niimoodi otsustas. Kinnipeetav sai 36 aastat vanaks, tema eesmärk on alustada elu puhtalt lehelt. Kui tal oleks kindel elu- ja töökoht, siis ta võiks seda teha. Tema ema ja tädi ei hooli temast. Tal tuleb endal otsida elamispind, aga see on raske ja kuidas ta saaks seda teha. Kaitsja ei tea, kuidas saaks karistusjärgset käitumiskontrolli määrata peale 5 vabanemist

§ 871alusel.

Kui tal oleks elu- ja töökoht, siis saaks öelda, et ta ei täida neid nõudeid. Tal on võimalus sõita xxxx. Ta ise ütleb, et ei soovi vabaneda käitumiskontrolli kohaldamisega. Kaitsja leiab, et sellises olukorras ei saaks määrata talle karistusjärgset käitumiskontrolli. Isik juba otsustas, kuidas edasi elada, miks peab seda takistama. Kinnipeetav selgitas, kui raske oli tema eelnev elu. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja kohtul mitte määrata karistusjärgset käitumiskontrolli.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu Andrei Bogdanovi suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma määruses nr 3-1-1-45-16 30. maist 2016 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 115,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, 6 kuid leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest tuleb eeltoodut arvestades jätta riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik