← Eesti

3-16-355/19

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi 01.06.2016, Tartu 3-16-355 Sergei Kotini kaebus Tallinna Vangla vastu 10 000 euro hüvitamise nõudes (halvenenud nägemine) Tartu Halduskohtu 01.03.

  1. a määrus Sergei Kotini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Kotin Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.03.
  2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebaja esitas 11.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ei olnud perioodil 20.03.2007 30.02.2012 valgustus Tallinna Vangla kambrites piisav ja see kahjustas kaebaja nägemist ning kaebajal tekkis seetõttu lühinägevus. Kaebaja palus mõista talle tekitatud tervisekahjustuse eest välja kompensatsiooni 10 000 eurot. Kaebaja väitel sai ta oma halvenenud nägemisest teada 03.06.2015, kui ta pöördus silmaarsti poole. Kaebaja esitas 16.11.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Tallinna Vangla tagastas taotluse 13.01.
  3. a otsusega nr 5-37/15/315-4, kuna kaebaja esitas taotluse tähtaja rikkumisega ja vangla tähtaega ei ennistanud. Tartu Halduskohus 01.03.
  4. a määrusega tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus selgitas, et kinnipeetaval on õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Kaebaja sai tema tervise väidetavast kahjustumisest - lühinägevusest - teada Tallinna Vanglas viibimise ajal, kuna kaebaja väitel pöördus ta ajavahemikul 20.03.2007 - 30.02.2012 mitu korda silmaarsti poole, kuna tema nägemine hakkas halvenema. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja esitas 19.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta muuhulgas taotles kambris piisava valgustuse tagamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, kuna sellega kahjustatakse kaebaja tervist. Seega sai kaebaja halduskohtu hinnangul kahjust ja selle põhjustanud isikust teada ajavahemikul 20.03.2007 - 30.02.
  5. Halduskohus leidis, et ajavahemik kaebaja Tallinna Vanglast lahkumisest 30.02.2012 kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni 16.11.2015 ületab oluliselt kolme aastat ning seega esitas kaebaja Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse pärast selleks ette nähtud tähtaja möödumist. Kuigi kaebaja palus Tallinna Vanglal ennistada taotluse esitamise tähtaja põhjusel, et ta ei olnud teadlik oma õigustest, ei ennistanud Tallinna Vangla taotluse esitamise tähtaega ning halduskohus nõustus sellega. Halduskohtu hinnangul märkis vangla õigesti, et kaebaja ei ole välja toonud objektiivseid põhjuseid, mis takistanuks tal kaebust tähtaegselt esitada ning tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja on olnud taotluse esitamise tähtaja väljaselgitamisel põhjendamatult ükskõikne ja tegevusetu. Lisaks leidis halduskohus, et kaebaja väide ei ole ka õige, sest kaebaja on aastatel 2007 2015 esitanud halduskohtusse üheksa kaebust Tallinna Vangla vastu, millest kolm on kahju hüvitamise nõuded ja üks on kaebus seoses halva valgustusega. Halduskohus selgitas, et see näitab, et kaebaja oli teadlik nii oma õigustest kui ka kohtusse pöördumise võimalusest. Halduskohtu hinnangul tagastas Tallinna Vangla õiguspäraselt kaebaja kahju hüvitamise taotluse ja seega ei pidanud kaebaja kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning tema kaebus tuleb tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Kaebaja esitas 17.03.2016 Tartu Halduskohtusse avalduse. Kaebaja soovis saada kohtulahendit seoses kahjunõudega nr 5-37/15/315-2, kuna see on postis kaduma läinud. Kaebaja avaldas, et ta soovib kindlasti esitada apellatsiooni sellele lahendile ning palus pikendada apellatsiooni tähtaega nädala võrra kohtulahendi kättesaamisest. Tartu Halduskohus 22.03.
  6. a määruses leidis, et kaebaja 17.03.
  7. a avaldusest on arusaadav kaebaja tahe vaidlustada kohtuasjas 3-16-355 tehtud menetlust lõpetav lahend ja see avaldus tuleb lugeda puudustega määruskaebuseks. Halduskohus selgitas, et HKMS § 205 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kaebajal esitada halduskohtule määruskaebus, milles on märgitud: - määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja haldusasja number; - mille kohta või kelle suhtes määrus tehti; - määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus: millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse; - määruskaebuse põhjendus: miks on vaidlustatud määrus kaebaja arvates õigusvastane ning millega kaebaja oma väiteid põhjendab ja tõendab. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada oma vastuväited kohtumääruses toodud kohtu seisukohtadele, mitte korrata kaebuses esitatud väiteid. Lisaks märkis halduskohus, et kaebajal tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt määruskaebuse esitamisel tasuda ka riigilõiv summas 15 eurot. 2 2 Vastuseks kaebaja palvele väljastada talle koopia kohtumäärusest, märkis halduskohus, et kohtule jäi arusaamatuks kaebaja väide, et määrus on postis kaduma läinud, kuna kaebaja sai määruse kätte 03.03.2016, kuid saadab kaebajale koos käesoleva määrusega 01.03.
  8. a määruse koopia. Samas hoiatas halduskohus kaebajat, et HKMS § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning selgitas, et halduskohus reeglina ei väljasta kohtulahendeid menetlusosalistele korduvalt ning korduva ärakirja taotlemisel tuleb menetlusosalisel põhistada, miks ta korduvat ärakirja vajab. Kaebaja esitas 27.03.2016 halduskohtule määruskaebuse täiendused. Kaebaja selgitab, et ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja oleks pidanud hiljemalt Tallinna Vanglast vabanemisel saama teadlikuks tekkinud tervise kahjustumisest. Kaebaja vaidlustab väidet, et kaebaja nägemine oli Tallinna Vanglast lahkudes -0,75 ja -1,
  9. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, mis puudutab kaebaja varasemaid kaebusi, kuna kaebaja hinnangul ei ole ükski tema varasem kaebus olnud seotud tervise kahjustumisega ning õigusest tervisekahjustuse eest hüvitist nõuda kuulis kaebaja alles siis, kui konsulteeris pärast 03.06.
  10. a diagnoosi juristiga. Kaebaja palub võtta arvesse asjade faktilist käiku ja tõlgendada RVastS § 17 lg-t 3 lähtuvalt ajast, mil kaebaja sai teada, et tema nägemine on tõsiselt kahjustatud (03.06.2015) ning nõuda Tallinna Vanglalt välja hüvitis 10 000 eurot, mitte tuua ettekäändeks seda, et kaebaja nägemine halvenes juba vangistuse kestel. Kaebaja põhjendab, et Tallinna Vanglas viibimise ajal ei küsinud ta vanglalt raha, vaid palus vanglal parandada kambri valgustust, et vältida kahju tekkimist. Kaebaja pöördus ka Tallinna Halduskohtusse, et tuvastada kambris valgustuse tagamata jätmise õigusvastasus, kuid ei vangla ega halduskohus ei hoolinud kaebaja nägemisest piisavalt, et oleks ära vahetanud kaebaja kambri valgustuse. Kaebaja hinnangul on sellise hoolimatu suhtumise tulemiks see, et kaebajale on tekitatud pöördumatu tervisekahjustus. Kaebaja mõistab, et kohus tahab tõlgendada RVastS § 17 lg-t 3 nii, et riik ei peaks vastutama. See, et kaebaja oma silmanägemise drastilisest olukorrast 03.06.2015 teada sai, on kaebaja väitel tõendatud. Kaebaja hinnangul tõendab see, et kaebaja Tallinna Vanglas viibides käis silmaarstil ning seal ilmnesid esimesed nägemise halvenemise märgid, seda, et kaebaja kaebustel kambri halva valgustuse kohta oli alust, mitte seda, et kaebaja oleks pidanud tühise muutuse pärast enda nägemises vanglalt kahju hüvitamist nõudma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 01.03.
  11. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kogu perioodi vältel toimub kahju tekitamine ning kahju lõplik suurus selgub isikule pärast jätkuva toimingu lõppemist, on kahju teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 mõttes üldjuhul hetk, millal lõpeb jätkuva toiminguga kahju tekitamine. Asja materjalidega on tuvastatud, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 20.03.2007-30.02.
  12. Seejuures on juba selle perioodi vältel kaebaja korduvalt pöördunud vastustaja ja halduskohtu poole seoses ebapiisava valgusega kambris, mis rikub tema nägemist. Seega hakkas kaebajal kolme aastane kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg algama 30.02.2012 ja 16.11.2015 esitatud kaebus on esitatud seda tähtaega ületades. 3 3 Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigustatult leidnud, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ka seonduvalt kaebaja isikuga. Kuigi kaebajal puuduvad õigusalased teadmised on halduskohus viidanud asjaolule, et kaebaja on varasemalt korduvalt pöördunud halduskohtu poole erinevate kaebustega. Sealhulgas on kaebaja haldusasjas nr 3-14-52314 esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega pidi kaebaja olema teadlik kaebuse esitamise tähtaegadest ja kaebaja väited tema õigusliku kogenematuse osas tuleb jätta tähelepanuta. Muid mõjuvaid põhjusi kaebuse tähtaegse esitamise võimatuse kohta ei ole kaebaja välja toonud. Mingit tähendust ei oma määruskaebuses väidetu, et kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada alles 03.06.2015 juristiga konsulteerides, kuna kaebaja ei ole viidanud sellele, et varasemalt esinesid mingis takistused juristiga konsulteerimiseks. Samuti ka pärast seda ootas kaebaja kahju hüvitamise taotluse esitamisega veel ca 5 kuud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka asjaolu, kuidas sai vastustaja tegevuse/tegevusetusega tekitatud tervisekahjustus – silmanägemise nõrgenemine – ilmneda alles 3 aastat hiljem. Seega on halduskohus õigustatult leidnud, et vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigeaegselt tagastanud ja kuna kaebajal on läbimata nõuetekohane kohtueelne menetlus, siis tuleb kaebus tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.